10 Milagres de Jesus na Bíblia: Lista com versículos e explicação
Os milagres de Jesus são muito mais do que demonstrações de poder sobrenatural; eles são sinais que confirmam sua divindade e missão. Ao longo dos Evangelhos, vemos Cristo curando enfermos, dominando a natureza e vencendo a morte.
Neste guia, selecionamos 10 milagres de Jesus na Bíblia, organizados com referências e uma breve explicação sobre o impacto espiritual de cada um deles.
Os principais milagres de Jesus nos Evangelhos
1. Transformação da Água em Vinho
Referência: João 2:1-11
Explicação: Ocorreu nas Bodas de Caná. Sendo o seu primeiro milagre público, Jesus demonstrou autoridade sobre a matéria e a natureza, revelando sua glória aos discípulos e abençoando a instituição da família.
Yesuusa beke t’amo kawoyinnii tos iggilise
Taseedi arri tagaliila awuraajjaa, tak’aana katamaayi haassino gitte, Aaye tayesuusana esee gitte, Yesuusana usukko oɂagaalssatareenna banɂe tahaasinoo uumameen gireen. T’amo kawoyinnii kakkogudatare goorata Aaye tayesuusa, «T’amo kawoyinnii gudatelle antte.»
Yesuusana, «Ati heleelttiti ani me goggoyelloo dootatta? Gooratakki ganaa lakkogeero» ame.
Aayetteessana esee ogireen ohandaaraawun, «Usu kaɂamaro dubba fela» antte.
Kaɂayihuudi kahurufa seera malee, todobaatamkko kenkko taa boolnnee tomonkko ken liitiroo kaɂabara toossa lewo esee gire. Yesuusa ohandaaranne «Toossaalii beke ammaga» ame. Isona toossaalii hiɂi geegiseen ammageen. Usuna, «Guukko hummuusaddene min kahaasinokki aamoonna t’amoon odonnati kaɂaboon sisa» ame. Isona usu goggosegeerokki malee yeleen. Odonnati kaɂabanaayekkina t’amo kawoyinii tos oɂiggilssameraan beke hummuge dee. Golleenna eetikko emeteeraan lakkoɂaddeesero, beke ohummuseraan ohandaareen adeen kasanayenwa; usuna kamashashee kale uumere, «Ibaaddo dubba horaarjje karoorisara kaɂidankki t’amo kawoyiniiyya, ibaaddona aaloo t’ame abbaabatere kadanbbee t’amo kawoyinnii roorisara ati adde kaɂidankki t’amo kawoyinnii gidda gin kayitetta» ame.
Yesuusana hikka baasakki malaataalkko kahoree tagaliila awuraajjaa K’aana katamaayi fele, kabajana tuse, usukko oɂagaalssatareenna usuu ammaneen.
2. Cura do cego de nascença
Referência: João 9:1-12
Explicação: Jesus usa lodo para curar um homem que nunca havia enxergado. Este milagre prova que Ele é a Luz do Mundo e tem poder para restaurar o que nasceu com defeito.
Yesuusa Iilɂo baye kaɂumulamero ibaaddoti fayyiise
Yesuusa raanne rooraa giraan takkoɂumulamekko haggaɂabere Iilɂo kabbayere ibaaddoti dee. Usukko oɂagaalssatareenna Yesuusane, «Kaɂagaalssisatto! Hikki ibaaddoti Iilɂo bayi goggoɂumulamiron c’ubbo kafelera ayyoyya? Usuya muu oɂumuleeraanyan?» ameen hoosaten.
Yesuusana, «Usu goorttun oɂumuleeraan c’ubbo lakkofeleeran,» «Hikki kakkoonleera ade felo owaa usuu goggomutinaawunya. Arri giraan in kafarerokonɂi felo felano dootisara, maayyona felin takkodaanddenon hemeen emaatta, Hikka alamii giraan alamikokki ifa aniya ame.»
Hikka ame abbaabatere ulii hanc’c’ufe tufere hanc’c’ufee erre c’awudisere Iilɂo oɂibaaddotii shigidere, «Seedde Selihoomi kaɂamamaro eelaa aalina» ame. (Selihoomi amano «Kafarame» amanoya.) Ibaaddotina seete aale. Deenddaanna abbaabate emeete.
Ollaatteessana hittakko horeene usu ebaataa giraan kaddeera ibaaddo, «Hikki ibaaddoti la hamas’s’ee kaɂebaatareyolla?» ameen. Kookkoona, «Ogiraan usuya» Ameen, kuukina usu aani laara kuwaarre lakkoɂusuyyo ameen, usu ade, «Aniwayya» amaa gire. Ibaaddona, «Hayya Iilɂoɂootta misii banameen?» ameen hoosaten. Usuna, «Yesuusa kaɂamaraan ibaaddoti erre c’awudisere Iiilɂoɂootteeyi shigide, Selihoomi tos seeyire goggoɂaalloon segee, seeyeerena aale, diyaanona daanddee» ame abbaabe. Isona, «Hayya, usu ibaaddoti eetii gira?» Ameen. Usuna, «Ani laakkaso» ame.
3. Multiplicação dos pães e peixes
Referência: Mateus 14:13-21
Explicação: Com apenas cinco pães e dois peixes, Jesus alimentou mais de 5 mil homens. Este sinal revela Cristo como o Pão da Vida, aquele que supre todas as nossas necessidades.
Yesuusa ibaaddo kuma ken aamise
Yesuusana kalleero ayees kakkomaalare goorata takkogirekko keegure kaletti banɂe too tos wolabooyi tabe seete. Gosana hikka maalegure katamaalkko lukii usu debee sesseeteen. Yesuusana wolabokko dagaagiran kamooggan gosa deegure nenɂeyisate; dhukkubaalkkisokkona fayyiise.
Ul hemeen laa kakkoseetare goorata Yesuusakko oɂagaalssatareenna usu tos gabbalameengureen «Hitti banɂe koonna takkoginnoon k’alullattokki ulya; gooratana hemeen mankkollaaro maraan; maamanjoolkko seeyigureen kaɂaamiraan babo goggoɂiminaraawun gosa gafarina» ameen.
Yesuusa goɂameen «Iso seeyin lakkodootisaro, iso kaɂaamiraan isinwa sisa» ame.
Isona, «Noo hittanii kaɂabnna babo bit’e kenna kunɂub lama kaalaal abnna» ameen.
Yesuusana, «Alla kaɂabttaan in tos keena» ame. Esekkona gosa ees gutii goggohamas’iron ajaja sise; babo bit’e kenna kunɂub lamana aategure elddee daruurii tos diyaa galateere babokko ibise aategure usukko oɂagaalssatareenun sise, isona gosaan siseen. Dubbana aameen barareen, esekkona usukko oɂagaalssatareenna tahessetto hanbba dugud tomonkko lama mig keeseen. Kaɂaamere ibaaddo heleelnna yiis kallayi kuma ken kalleero babbaarye.
4. Jesus acalma a tempestade
Referência: Marcos 4:35-41
Explicação: Com uma ordem, o vento e o mar se aquietam. O milagre ensina sobre a paz que excede o entendimento e a autoridade do Messias sobre a criação.
Yesuusa gaashimallo c’alɂise
Ese arri ul hemeen lee giraan Yesuusa usukko oɂagaalssataranne «Bekekko gama nak’inna» ame. Isona gosa iiserene wolabo orroo goggogireeni esennewa Yesuusa aateen seeteen, kakkalee wolaboolna wota gire. Usu goorata kaɂatii irggado kee, gaashimallonna beke wolabooyi taa ammagamiraani shalagaa gire. Yesuusa ade borkkaano borkatere wolabo orroo huddure gire. Isona nabbaadiseeren, «Kaɂagaalssisatto! Noo gogudanno ku lakkot’ibaroya?» ameen.
Usuna nabbaade keegure irggado hadise, bekena, «c’alɂi ameen!» anbbalnna c’aliɂantte, duuddo c’alɂeetti leete. Yesuusana, usukko oɂagaalssataranne, «Mewuun haa abssatteen? Misii ammano waattaan?» ame.
Isona aaloo abisateen guuren isiɂisi orroo, «Afo, iriggadona gaashimallo c’alɂi kakkoonɂamaraan hikki ayyoya?» ameen.
5. Cura da mulher com fluxo de sangue
Referência: Marcos 5:25-34
Explicação: Uma cura que aconteceu pelo toque da fé. Jesus mostra que está atento ao sofrimento individual e que a fé é o canal para receber o milagre.
Gees tomonkko lama iigi ubataa takkogire heleelttiti too esee gitte. Omooggan odo doobjjoolun dollee rakkataa tagitte kaɂabtto dubba goggussattena, dhukkuba haggaaɂataate kuwaarre lakkoɂiisere. Esena gara kayesuusa kakkomaalatte goorata haarre ibaaddo orromartte emeetedde sarssikkeessa dintte, Aalanttina «Mamisi ligure suure sarssikkeessa kaalaal godine fayyinnara» kaɂamaro ammano abanaayite.
Kaɂubatare iigi banneewa aallee, abboosakko hesano maarkkiseyi addeesame. Yesuusa banneewa hunna usukko biyaano addeesere, gosa tos kambbal amere, «Sarssikkee kadine ayyoyya?» ame.
Usukko oɂagaalssatareen, «Gosa unɂaamere kashashafaro diyaagiraan, ‹Ayoyya in kadinera?› misiiɂamatta?» ameen.
Yesuusa ade hikka kafelera ayyoyo din haar abbaabate maraamurise wochchee. Heleelttitina eseen me felamero kakkoɂaddesatte goorata abssataanna harɂaa emeetedde usu horee iite rummi dubbana segiite. Yesuusana, «Unnuttee ammanokka ku fayyiisera nogoddaa gali, abboosakkaakko foolssa» ame.
6. Libertação do endemoninhado Gadareno
Referência: Marcos 5:1-20
Explicação: Jesus liberta um homem dominado por uma legião de espíritos. É a prova clara de sua autoridade absoluta sobre o reino das trevas.
Durrisaa kaɂabamere ibaaddotikokki fayyaano
Beke ogaliilakko gama nak’erene Gerggesinoon kaɂamamare maaman geen. Yesuusa wolabokko goggodagee, battiikki ayyaana kakkogire ibaaddoti tahiyyeel banɂekko beere usu tos emeete esele. Hikki ibaaddoti tahiyyeel banɂe gire, maayyona usu sanssalataayi shii kayin lakkodaanddeere. Gooratta kamooggan talukee marc’c’ona sanssalataa kageneeyi shaamaa gire. Ayesuun goɂameen kagenee sanssalata goggosaanna talukee marc’c’o eɂebisaa gire. Maayyona usu abi adallaayisin kadanddeera lakkogire. Arggetto arriinne hemeenne hiyeelinna wodami gutii maraamurara iyyaa maarkkeessa eɂemo gogosataa gire.
Hikki ibaaddoti Yesuusa ebbaa kakkodeyaare goorata usu tos tiyaa emeete horee gilbbisere sagade. Yaaye t’ok’k’isere iyyaa, «Ati dubbaankko kaɂatii ere kawaa Yesuusa, inne wota me abitta? Goggoɂabboosisonkko mege kawaayi ani ku ebaatara!» ame. Ibaaddotina hikka kakkonɂamere, «Ati battiikki ayyaana hikka ibaaddotikko beena!» ame ajaja sise mankkogire maaranya.
Esekkona Yesuusa, «Megeka ayyoyya?» ame usu hoosate. «Omooggan mankkolleeren maraan megekkina Leegooniya» ame. Ulkko iso goggohororoonkko ataayise ebaate.
Ese banɂe wodami laayuyi tammooggan booyyee bobbayite gitte. Battiikki ayyaanajjol Yesuusane, «Booyyeel tos goggotabinnoo noon feɂi sisi» ameen ebaaten. Yesuusana feɂi sise, battiikki ayyaanaajjol hassu ibaaddotikko beeren booyyeeli tabeen, kuma lama kalleera booyyeel laga hiɂii metegamatto hegelddeen dageen beke orroo lichchi ameen.
Booyyeel ofofareenna bak’ateen seeteen, maamanina maamankko k’amane kagiro uli odu ayeeseen, gosana kalleero ayees din takkogiro banɂekko bee. Gosana Yesuusa tos emeetegure hassu battiikki ayyaana abamere kagire ibaaddotikko sammuu abbaabattedde, sarssi sarssate kahamas’eero kakkodiyaaren goorata neen. Hikka t’aye kaddeera ibaaddo battiikki ayyaana kakkobareero ibaaddotina booyyeel gutii kalleero ayeesi dubba gosaan segeen. Hassu goorata gosa Yesuusa ulkkisookko gafari goggobeero ebaaten.
Esekkona Yesuusa wolabooyi kakkotabare goorata, durrisa kakkogire ibaaddoti wota seeyin ebaate. Yesuusa usuun feɂi lakkosise, ayesuun goɂameen «Minkkaa seedde Goottaa eeggitakki kaɂatii ayees kuun felerona misii shaaga yelero gosakkaawun segaa» ame. Ibaaddoti seetere, Yesuusa kafelero ayeesi dubba maaman tomon kaɂamamaro ul segaano haggaɂabe, kamaale dubba saade.
7. Ressurreição da filha de Jairo
Referência: Marcos 5:21-43
Explicação: Jesus demonstra que a morte para Ele é como o sono. Ele restaura a vida de uma criança, trazendo esperança para uma família desesperada.
Tagootette unnutina iigi takkoɂubatare heleelttiti
Yesuusa ade kallami bekekko gama wolabooyi kakkonak’are goorata kamooggan gosa usu tos kukkume, hassu goorata usu labu giridii gire. Ayihuudikokki min kaɂebiwuun woyichcha kallerokko koo Iyaaɂirosi kaɂamamare eserraa emetere Yesuusa kakkodeyaare goorata luk’k’aa gutii iyyere, «Tic’c’artti unnutti goyi hiɂi gitta fayyidde neefone goggogirttoo emeedde genettaa ese gutii kayi» amaa ataayise ebaate.
Yesuusana wota seete kamooggan gosana usu maraamure unɂee debee sesseeteen.
Gees tomonkko lama iigi ubataa takkogire heleelttiti too esee gitte. Omooggan odo doobjjoolun dollee rakkataa tagitte kaɂabtto dubba goggussattena, dhukkuba haggaaɂataate kuwaarre lakkoɂiisere. Esena gara kayesuusa kakkomaalatte goorata haarre ibaaddo orromartte emeetedde sarssikkeessa dintte, Aalanttina «Mamisi ligure suure sarssikkeessa kaalaal godine fayyinnara» kaɂamaro ammano abanaayite.
Kaɂubatare iigi banneewa aallee, abboosakko hesano maarkkiseyi addeesame. Yesuusa banneewa hunna usukko biyaano addeesere, gosa tos kambbal amere, «Sarssikkee kadine ayyoyya?» ame.
Usukko oɂagaalssatareen, «Gosa unɂaamere kashashafaro diyaagiraan, ‹Ayoyya in kadinera?› misiiɂamatta?» ameen.
Yesuusa ade hikka kafelera ayyoyo din haar abbaabate maraamurise wochchee. Heleelttitina eseen me felamero kakkoɂaddesatte goorata abssataanna harɂaa emeetedde usu horee iite rummi dubbana segiite. Yesuusana, «Unnuttee ammanokka ku fayyiisera nogoddaa gali, abboosakkaakko foolssa» ame.
Yesuusa hikka ayeesa giraan, Ayihuudikokki min kaɂebiwuun woyichcha kalleero kaɂiyaaɂirosi minkko kaɂemeetere ibaaddo Iyaaɂirosine «unnutta gootetta, goorata kaɂagaalssisaro muun harisatta?» ameen.
Yesuusa ade hikka maalegure woyichchatine ammana kuwaarre «Arooɂabssatte!» ame. Yesuusa P’et’iroosane Yayik’oobane ade kayayik’ooba abbi Yaannisane kuwaarre maayyona debee goggoseero feɂi lakkosise. Min kawoyichchaati kakkogiyaaren goorata Yesuusa ibaaddo woo woo amaa yururu ame ootaa giraan dee. Min tos tabere, «Hikki dubba iyyana oottan metta? Unnuna huddurttetta kuwaarre lakkogootetto» ame.
Ibaaddo ade k’ac’c’ifataa usuun osolee. Yesuusa ade ibaaddo dubba minkko beesere unnukokki Odona Aanna usumalee usu wota oɂemeetereen usukko oɂagaalssatareen wota unnu mankkogitto tos tabe. Esekkona taɂunnu gene abere «T’aalta ki aallii!» ame. «Fureenna, teɂunnu ki amara» amanoya.
Unnutina banneewa keete aallite hasserraa hittarraa sesseete. Geeskkisena tomonkko lamaye. Ibaaddona kalleero ayeesii aaloo saade. Yesuusa ade hikka ayees maayyonna goggoɂaddeesonkko ataayise segeegure, ese kaɂaantto kooko goggosisirawun segee.
8. Jesus anda sobre as águas
Referência: Mateus 14:22-33
Explicação: Ao caminhar sobre o Mar da Galileia, Jesus mostra que não está sujeito às leis da física. O episódio também serve para tratar a fé e a dúvida no coração de Pedro.
Yesuusa bekee gutii sesseetano
Goorsewa usukko oɂagaalssatareen wolabooyi korayigureen usukko t’ayi bekekko gama goggonak’inawun ajajeegure, ussun ade gosa galisin haar hese. Yesuusa gosa galise abbaabatere ebaayin kee wodami tos bee. Ul taamugud leeron kalekalee esee gire. Hassu goorata wolabona bagakko fakki antte goosse seetaa giraan ambbal keetegudde gaashimallona hore haar shafano haggaɂabe.
Hemeenkko saatii saagaalkko abbaabatere Yesuusa bekee gutii sesseetaa usukko oɂagaalssatareen tos emeete. Usukko oɂagaalssatareenna usu bekee gutii sesseetaa kaɂemeetaro kakkodiyaaren goorata absatenguren, «Hitti gaaritta» amaa okkeen.
Goorsewa Yesuusa isone, «Allamandde! Aniyya. Arooɂabssatteen» ame.
P’et’iroosana, «Goottaa! Goɂatitto ani bekee gutii sesseetaa ku tos goggoɂemeeroon in ajajii» ame.
Usuna, «Koyya» ame. P’et’iroosana wolabokko dagegure bekee gutii sesseetaa Yesuusa tos emeetano haggaɂabe.
Ayesuun goɂameen ambbalkokki hunna kakkodiyaare goorata abssate; bekeeyi ennegamano kakkohaggaɂabare goorata «Goottaa! In haasi» ame okkee.
Yesuusa saame genetteessa diriirssate usu abegure, «Ati ammano kakoonhank’atera! Muun hedatte?» ame.
Yesuusana P’et’iroosa wolaboo gutii korataawa ambbal c’alɂi antte. Wolabooyi orroo ogireen, «Rumminaa ati ere kawaatta» amengureen gilbbiseen usuun sagadeen.
9. Cura do paralítico
Referência: Marcos 2:1-12
Explicação: Jesus cura o corpo, mas primeiro perdoa os pecados. Este milagre estabelece que sua missão principal é a reconciliação espiritual do homem com Deus.
Yesuusa naafaleessa fayyiise
Yesuusa arri uc’c’arkko abbaabatere tak’ifirenaahoomi katamaa tos emeete; esenewa usu min tabano gosa maale; Haanssun min laanawaatere awundda taaɂunɂiroo geegin ibaaddo kamooggan kukkume, usuna haafura kawaa iso agaalssisaa gire. Hassu goorata ibaaddo afarro naafaleessakki ibaaddoti sideengureen usu tos keenen Gosa mooggankko kakkeey Yesuusa tos gabbaliin minkko waateen maraan taminee heelinchcho Yesuusa mankkogirone butto beesengureen naafaleessati takkohuddurere alggaanne wota dagiseen. Yesuusana ammanokkisoo deegure naafaleessatine «Ati hikki unnu c’ubbo kakka shaaga leera!» ame.
Eseenna hamas’s’een ogireen kookkoo seera kamuse oɂagaalssisareen wodanattisooyi haa ameen hedeen. «Hikki ibaaddoti misii haa amara? Hedo gutii haafura kahabaari kahabaarara! Waa koo kuwaarre c’ubbo shaaga yelin kadaanddaara ayyoya?» ameen k’oppeen.
Yesuusana banneewa wodanattisooyi kahedaran ayyaanakkeessayi addeesere; «Misii haa k’oppaattan? Naafaleessakki ibaaddotine ‹C’ubbokkakkaa shaaga leera› amanokkona, kingudde alggaattaa sidadde gali, amanokko eekiya enekki? Ayesuun goɂameen ere kaɂibaaddo ul gutii c’ubbo shaaga yelin odonnati kaɂabo laano goggoɂaddeessawun» amere naafaleessatine, «Kingudde alggaattaa sidadde minkaa gali» ame.
Naafaleesatina goorsewa keegure alggaa sidatere ibaaddo dubba diyaagiraan bee. Haanssun ibaaddo saadere hikkamalekki ayees «Noo duuddo deenne laakkansso amaa Waa galateen.»
10. Ressurreição de Lázaro
Referência: João 11:1-44
Explicação: O milagre mais impactante antes da crucificação. Ao ressuscitar alguém morto há quatro dias, Jesus declara: "Eu sou a ressurreição e a vida".
Goyi kaɂalaazari
Kamayiraamena abbattiseekki kamaartta maamani Bitaanyaayi kagire Alaazari hawɂaamaa gire. Hitti abbikkise Alaazari takkoon hawɂaamare Mayiraame, Goottaa gutii shittoo kibttedde lukkitteessa metekkiseeyi tashaakkaratetta. Abbalaal lama, «Goottaa; ati kageelaatta ibaaddoti hawɂamara» ameen handdaa fareen.
Yesuusa hikka kakkomaalare goorata, «Hikki hawɂaami Ere kawaa usu goggokabajaamironna kabaja tawaawunya kuwaarre goyiin kageegisiro lakkoyo» ame.
Yesuusana Maartana, abbatisee Mayiraamena abbikkisoo Alaazari geelataa gire. Golleenna kaɂalazaari hawɂaamano maale giraan takkogire banɂee arriti lama haye. Esekko abbaabatere usukko oɂagaalssataranne «Ul kayihuuda tos abbaabana» ame.
Usukko oɂagaalssataranna, «Kaɂagaalssisatto, arri tic’c’arkko horeene Ayihuudi ku eɂemoo eeggiin dootaa gire, adena eserraa seeyinatta?» ameen.
Yesuusana «Arri too la saatii tomonkko lammattola? Hikka alamikokki ifakko kakkeeyi mankkodiyaaro maraan arrii kasessetara lakkohanduddufataro. Kahanduddufatarana ade hemeen kasesseetaroya, aalanttina ifa lakkoɂabo ame abbaabe.» Hikka segee abbaabatere, «Noo kageelaattanna Alaazari huddurera, aninna huddurokko usu keesin seeyinara» ame. Yesuusakko oɂagaalssatareen «Gootta! Gohudurero fayyirowa» ameen. Yesuusa hikka kakkoseegera kaɂalazaari goyikokki garaye, usukko oɂagaalssatareen adeen hudduranokokki gara kaɂayeesero aani leera. Haanssun Yesuusa addeesise, «Alaazari goyera. Isin goggoɂammanttaanun, esee giriwaattikki isin maraan geggelaayisara, gidda adi usu tos seenna.»
Esekkona Didimoosa kaɂamamare Toomaasa okkalee Yesuusakko oɂagaalssatareen, «Noonna seeyinne usune wota goonna» ameen.
Yesuusa abbalaal taɂalaazari goggoɂisano
Yesuusa eserraa kakkogiyaare goorata Alaazari gok’amalamesikko arri afar leetette. Bitaanya Iyyerusaalemikko kilo metira seed gitakki fakkintte gitte. Kamooggan Ayihuudina Maartana Mayiraamena abbikkisokki goyii goggoɂisin emeeten gireen.
Maartta Yesuusakokki emeetano maaltedde k’op’ayin beete, Mayiraame adde min hesse gitte. Maartana Yesuusane, «Gootta! Ati hittanii gittewa, abbikki lakkogowaare. Gidda gollee kaɂebaatto dubba Waa sisano kasowa antte.»
Yesuusana, «Abbikka goyikko kinnara» ame. Maartana, «Tagachchoo arrii goyikko kakkinnara ani kasowa» antte. Yesuusana; «Goyikko kiyaanona neefona aniya, iyyee kaɂammanara goggoyena neefo girara. Iyyee kagira, kaɂammanarana suure lakkogooro, hikka ammanatta?» ame.
Esena, «Ii Goottakki, ati alami tos kaɂemaatto Kiristoosa Ere kawaa laano ammanara» antte.
Maartta hikka antte abbaabattedde, abbatisee Mayiraame kale uunttede, «Kaɂagaalssisara emeetera, ku uumara» antte. Mayiraamena hikka goggomaalttee saantte keetedde Yesuusa tos seette. Usu goorata Yesuusa, Maartta usu takkok’op’attetto banɂe gire kuwaarre, ganaa maaman tos lakkotabere. Mayiraame goggoɂisaa min orroo ogireen Ayihuudina, firimi biyaano deenee, k’amal tos seette kaɂowatto aani leere debee been.
Mayiraamena Yesuusa mankkogiro banɂe tos geete goggodeeteenna, lukii hegelii iitedde, «Goottakki, ati hittanii kagitte leetewa, abbikki lakkogowaare» antte.
Yesuusana ese ootaa giraan, debee kaɂemeetera Ayihuudina ootaa giraan deegure ayyaana gaddaa shaalagamere, «Haggee k’amalitteettaan?» ame hoosate, isona, «Goottakki, koyi deena» ameen.
Yesuusana ilmmi beesate. Ayihuudina, «Misii usu geelataa gire deetene!» ame.
Isokko kookkoo ade, «Ilɂo kabayere ilɂo kabanara, hikki ibaaddoti goggogoononkko usu yelin lakkodaanddaareya?» ameen.
Yesuusa Alaazari goyikko keesano
Yesuusa wodanatteessa kallami gaddaa dinanttedde k’amali tos seete, k’amalkkeessana eɂemo kac’ufamero lagaye. Usuna, «Eɂemo keesa» ame. Kagoyerekotti abba Maartta, «Gootta! Usu goyere arri afar mankkoɂadallaatero maraan gidda urmmaatara» antte. Yesuusana, «Ati goɂammanatte kabajja tawaa gachoo deeta ame ani kuun lakkosegeereya?» ame. Haanssun ibaaddo eɂemo keese, Yesuusana elddee deere, «Aabbokki, mankkomaaltte maraan ani ku galataara, Arri dubba ati in maalano ani kasowa hikka ayeesano ade hittanii kaɂaalleera ibaaddona ati in farano goggoɂammannaawun amereya» ame. Yesuusa hikka ame abbaabatere yaaye t’ok’k’iɂisere, «Alaazari, koyi been!» ame uume. Kagoyere Alaazarina genenna lukkiina tamammarantte gashenne wota, bebbeediinna hoc’c’oo goggomammaranttee bee. Yesuusana «Gashe tak’amal furaddeen isaaga haseete» ame.
Conclusão
Os milagres de Jesus revelam sua autoridade sobre a natureza, as enfermidades, o mundo espiritual e até a morte. Eles não são apenas demonstrações de poder, mas sinais que apontam para sua identidade e missão.
Ao estudar esses milagres, é possível compreender melhor o papel de Jesus e a mensagem central do Evangelho.
Se este conteúdo ajudou você a entender os milagres de Jesus na Bíblia, compartilhe este artigo para que mais pessoas também conheçam esses ensinamentos.