35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa. Mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te kutsusite mu sisse. 36 Ma olin alasti ja te riietasite mind. Ma olin haige ja te hoolitsesite minu eest. Ma olin vangis ja te külastasite mind." 37 Siis need, kes on temast paremal, vastavad: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? 38 Millal nägime sind võõrana ja kutsusime sind sisse või alasti ja riietasime sind? 39 Millal nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?" 40 Kuningas lausub neile: „Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te tegite ühele neist, kes on kõige tähtsusetumad, seda tegite mulle."

42 Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pöördu ära sellest, kes tahab sinult laenata.

16 Samamoodi peate ka teie laskma oma valgusel paista kõigi ees, et nad näeksid häid asju, mida te teete, ning ülistaksid teie taevast Isa.

38 andke, siis antakse teile heldelt tagasi. Kui teile antavat välja mõõdetakse, siis surutakse see kokku, et saaks rohkem lisada, nii et see voolab üle ääre ja pudeneb teile sülle! Sest see, kui palju te annate, määrab ära, kui palju te saate."*

10 „Mida me peame siis tegema?" küsis rahvas temalt.

11 „Kui sul on kaks kuube, siis jaga seda kellegagi, kellel pole ühtegi. Kui sul on toitu, jaga seda nendega, kellel ei ole," rääkis ta neile.

33 Müüge ära, mis teil on, ja andke raha vaestele. Hankige endale kukrud, mis ei kulu, aare taevas, mis ei saa iial otsa, kus varas ei saa seda varastada ega koi hävitada. 34 Sest see, mida te väärtuslikuks peate, näitab, kes te tegelikult olete.

12 See on minu käsk: armastage üksteist nii, nagu mina olen armastanud teid.

13 Ei ole suuremat armastust kui anda elu oma sõprade eest.

13 Võtke osa Jumala rahva vajaduste täitmisest ja võtke võõrad külalislahkelt vastu.

1 Need meie hulgas, kes on vaimulikult tugevad, peaksid toetama neid, kes on vaimulikult nõrgad. Me ei tohiks ainult oma tahtmise järgi talitada.