Comunidade
A comunidade cristã é essencial para o crescimento da fé. A Bíblia ensina que fomos criados para viver em comunhão — edificando-nos, encorajando-nos e servindo uns aos outros.
Viver em unidade
Os que creram eram um coração e uma alma. A comunidade primitiva partilhava tudo e vivia em harmonia e alegria.
aparaJca pratyayakArilokasamUhA ekamanasa ekacittIbhUya sthitAH| teSAM kepi nijasampattiM svIyAM nAjAnan kintu teSAM sarvvAH sampattyaH sAdhAraNyena sthitAH|
preritAnAm upadeze saGgatau pUpabhaJjane prArthanAsu ca manaHsaMyogaM kRtvAtiSThan|
sarvva ekacittIbhUya dine dine mandire santiSThamAnA gRhe gRhe ca pUpAnabhaJjanta Izvarasya dhanyavAdaM kurvvanto lokaiH samAdRtAH paramAnandena saralAntaHkaraNena bhojanaM pAnaJcakurvvan|
paramezvaro dine dine paritrANabhAjanai rmaNDalIm avarddhayat|
pazcAd ime kiyatyaH striyazca yIzo rmAtA mariyam tasya bhrAtarazcaite sarvva ekacittIbhUta satataM vinayena vinayena prArthayanta|
kintuM pitarasya kArAsthitikAraNAt maNDalyA lokA avizrAmam Izvarasya samIpe prArthayanta|
yato yatra dvau trayo vA mama nAnni milanti, tatraivAhaM teSAM madhye’smi|
Edificação mútua
Vivam em harmonia uns com os outros. Não haja divisões entre vós. A comunidade cresce quando cada membro contribui.
he bhrAtaraH, asmAkaM prabhuyIzukhrISTasya nAmnA yuSmAn vinaye’haM sarvvai ryuSmAbhirekarUpANi vAkyAni kathyantAM yuSmanmadhye bhinnasaGghAtA na bhavantu manovicArayoraikyena yuSmAkaM siddhatvaM bhavatu|
yato heto ryihUdibhinnajAtIyadAsasvatantrA vayaM sarvve majjanenaikenAtmanaikadehIkRtAH sarvve caikAtmabhuktA abhavAma|
yato yadvadasmAkam ekasmin zarIre bahUnyaGgAni santi kintu sarvveSAmaGgAnAM kAryyaM samAnaM nahi;
tadvadasmAkaM bahutve’pi sarvve vayaM khrISTe ekazarIrAH parasparam aGgapratyaGgatvena bhavAmaH|
aparaJca yuSmAkaM manasAM parasparam ekobhAvo bhavatu; aparam uccapadam anAkAGkSya nIcalokaiH sahApi mArdavam Acarata; svAn jJAnino na manyadhvaM|
yo jano’dRDhavizvAsastaM yuSmAkaM saGginaM kuruta kintu sandehavicArArthaM nahi|
sahiSNutAsAntvanayorAkaro ya IzvaraH sa evaM karotu yat prabhu ryIzukhrISTa iva yuSmAkam ekajano’nyajanena sArddhaM manasa aikyam Acaret;
he bhrAtaro yuSmAn vinaye’haM yuSmAbhi ryA zikSA labdhA tAm atikramya ye vicchedAn vighnAMzca kurvvanti tAn nizcinuta teSAM saGgaM varjayata ca|
Amor e compromisso
Não deixemos de congregar. O vínculo perfeito é o amor — ele une a comunidade e produz frutos que duram.
aparaM premni satkriyAsu caikaikasyotsAhavRddhyartham asmAbhiH parasparaM mantrayitavyaM|
aparaM katipayalokA yathA kurvvanti tathAsmAbhiH sabhAkaraNaM na parityaktavyaM parasparam upadeSTavyaJca yatastat mahAdinam uttarottaraM nikaTavartti bhavatIti yuSmAbhi rdRzyate|
vizeSataH siddhijanakena premabandhanena baddhA bhavata|
praNayabandhanena cAtmana eैkyaM rakSituM yatadhvaM|
vizeSato yUyaM sarvva ekamanasaH paraduHkhai rduHkhitA bhrAtRpramiNaH kRpAvantaH prItibhAvAzca bhavata|
he priyatamAH, asmAsu yadIzvareNaitAdRzaM prema kRtaM tarhi parasparaM prema karttum asmAkamapyucitaM|
kintu sa yathA jyotiSi varttate tathA vayamapi yadi jyotiSi carAmastarhi parasparaM sahabhAgino bhavAmastasya putrasya yIzukhrISTasya rudhiraJcAsmAn sarvvasmAt pApAt zuddhayati|
ato yuSmanmadhye yihUdiyUnAnino rdAsasvatantrayo ryoSApuruSayozca ko’pi vizeSo nAsti; sarvve yUyaM khrISTe yIzAveka eva|
kiJca yUyaM yadi khrISTasya bhavatha tarhi sutarAm ibrAhImaH santAnAH pratijJayA sampadadhikAriNazcAdhve|
aparaM satyavidhavAH sammanyasva|
ahaM yuSmAnatIva yathArthaM vadAmi, mayA preritaM janaM yo gRhlAti sa mAmeva gRhlAti yazca mAM gRhlAti sa matprerakaM gRhlAti|