21 Sest samamoodi nagu Isa annab elu neile, kelle ta surnuist üles äratab, annab ka Poeg elu neile, kellele tahab. 22 Isa ei mõista kellegi üle kohut. Kõik õigused kohut mõista on ta andnud Pojale, 23 et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, ei austa Isa, kes on Poja läkitanud. 24 Ma räägin teile tõtt: neil, kes järgivad*, mida ma ütlen, ja usuvad temasse, kes minu on läkitanud, on igavene elu. Neid ei mõisteta hukka, vaid nad on läinud surmast ellu.

25 Ma räägin teile tõtt: tuleb aeg − õigupoolest on see juba käes −, kui surnud kuulevad Jumala Poja häält, ja need, kes kuulevad, elavad! 26 Just nagu Isal on eluandev vägi iseeneses, on ta andnud sama eluandva väe Pojale. 27 Isa on andnud talle ka õiguse kohut mõista, sest ta on inimese Poeg. 28 Ärge üllatuge sellest, sest tuleb aeg, mil kõik, kes on hauas, kuulevad tema häält 29 ja tõusevad üles: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, ja need, kes on teinud kurja, hukkamõistmise ülestõusmiseks.* 30 Ma ei suuda iseenesest midagi teha. Ma mõistan kohut selle põhjal, mida on mulle öeldud,* ja mu otsus on õige, sest ma ei täida enda tahet, vaid tema tahet, kes mu läkitas. 31 Kui ma väidaksin midagi enda kohta, ei oleks need väited kehtivad,

7 Aga ma räägin teile tõtt: teile on parem, et ma lähen ära, sest kui ma ei läheks, ei tuleks teie juurde Lohutaja. Kui ma ära lähen, saadan ma tema teie juurde. 8 Kui ta tuleb, veenab ta neid, kes on maailmas, et nad on valesti aru saanud patust, õigusest ja kohtust: 9 patust, et nad ei uskunud minusse;

30 Jeesus ütles neile: „See hääl ei kõnelenud minu, vaid teie pärast. 31 Nüüd on selle maailma kohus; nüüd heidetakse selle maailma vürst välja. 32 Aga kui mind maa pealt üles tõstetakse, tõmban ma kõik enda juurde."

38 „Ma usun sind, Issand!" ütles mees ja põlvitas kummardades Jeesuse ette.

39 Siis ütles Jeesus talle: „Ma olen tulnud tooma maailmale kohtuotsust* selleks, et need, kes on pimedad, võiksid näha, ja need, kes näevad, saaksid pimedaks."

1 Võtke vastu need, kellel on veel raskusi Jumalasse uskumisega, ja ärge astuge vaidlusse isiklike arvamuste üle. 2 Üks inimene võib arvata, et ta võib kõike süüa, samal ajal teine, kelle usk on nõrk, sööb ainult aedvilju.* 3 Need, kes söövad kõike, ei tohi halvustada neid, kes ei söö, ja need, kes ei söö, ei tohi arvustada neid, kes söövad, sest Jumal võtab nad mõlemad vastu. 4 Mis õigust on teil kellegi teise teenija üle kohut mõista? Tema enda isand on see, kes otsustab, kas ta teeb õigesti või valesti. Issanda abiga suudavad nad õiguse poolel seista.

12 Seega peab igaüks meist oma teguviisi Jumala ees selgitama. 13 Seepärast ärgem enam mõistkem üksteise üle kohut, vaid otsustagem hoopis, et me ei pane takistusi oma kaasusklike teele ega sunni neid langema.

14 Ma olen kindel − mind on veennud Issand Jeesus −, et miski ei ole iseenesest tseremoniaalselt ebapuhas. Aga kui keegi peab seda ebapuhtaks, siis on see tema jaoks ebapuhas.

2 Sest samasugust mõõdupuud, mida kasutate teiste üle kohtu mõistmiseks, kasutatakse ka teie üle kohtu mõistmiseks ning selle mõõduga, millega teie teistele mõõdate, mõõdetakse ka teile. 3 Miks sa näed pindu, mis on su venna silmas? Kas sa ei näe palki, mis on su enda silmas? 4 Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Luba, ma võtan selle pinnu su silmast välja", kui su enda silmas on palk?