Milagres de Jesus
Os Evangelhos registram dezenas de milagres realizados por Jesus — curas, ressurreições, domínio sobre a natureza e libertações. Cada milagre revelava sua divindade e compaixão.
Curas de cegos e surdos
Jesus devolveu a visão aos cegos e a audição aos surdos, manifestando seu poder sobre toda enfermidade e deficiência.
Jeesus tervendab pimedad ja tumma
Kui Jeesus läks sealt edasi, järgnesid talle kaks pimedat, kes hüüdsid: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!"
Kui Jeesus oli majja astunud, tulid pimedad tema juurde ja ta küsis neilt: „Kas te usute, et ma suudan seda teha?"
„Jah, Issand," vastasid nad talle.
Siis Jeesus puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!"
Ja nende silmad avanesid. Nüüd Jeesus hoiatas neid karmilt: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saa!" Nemad aga läksid ja rääkisid sellest terves ümbruskonnas.
Jeesus annab nägemise kahele pimedale
Kui Jeesus ja jüngrid olid Jeerikost lahkumas, järgnes neile suur rahvahulk. Kaks pimedat istusid tee ääres ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"
Rahvas hurjutas neid, et nad vait jääksid, aga nemad kisendasid seda kõvemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"
Jeesus jäi seisma, kutsus nad lähemale ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
„Issand, et meie silmad avaneksid!" ütlesid pimedad.
Jeesusel hakkas neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid ning järgnesid talle.
Jeesus tervendab pimeda Betsaidas
Nii nad saabusid Betsaidasse. Tema juurde toodi pime mees ja anuti, et Jeesus teda puudutaks. Jeesus talutas kättpidi mehe külast välja, sülitas tema silmadesse, pani käed ta peale ja küsis: „Kas sa näed midagi?"
Pime vaatas üles ja ütles: „Ma näen inimesi, nad on nagu puud, mis kõnnivad."
Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti. Jeesus käskis tal minna koju, öeldes: „Ära minegi külasse!"
Jeesus tervendab kurttumma mehe
Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli Siidoni kaudu Galilea mere äärde Dekapolise aladele. Tema juurde toodi kurt, kes vaevu rääkida suutis, ning paluti, et ta paneks oma käe tema peale.
Jeesus viis mehe rahvahulgast eemale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt ning üles taeva poole vaadates õhkas ja ütles talle: „Effataa!", see tähendab „Mine lahti!" Mehe kõrvad avanesid sedamaid ja ta keel pääses kütkest valla ning ta rääkis korralikult.
Jeesus ei lubanud neil sellest kellelegi rääkida. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. Ning kuulajad ütlesid suures hämmastuses: „Kõik on ta teinud hästi! Ta paneb isegi kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"
Jeesus tervendab pimeda Bartimeuse
Seejärel jõudsid nad Jeerikosse. Kui Jeesus koos jüngrite ja suure rahvahulgaga linnast lahkus, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus (mis tähendab Timeuse poega). Kui ta kuulis, et Naatsareti Jeesus on lähedal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
Mitmed pahandasid temaga, et ta jääks vait, kuid tema karjus veel kõvemini: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
Jeesus seisatas ja ütles: „Kutsuge ta siia!"
Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge! Tõuse üles, tema kutsub sind!" Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.
Jeesus küsis temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?"
Aga pime vastas: „Rabi, ma tahan näha!"
Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su terveks teinud!" Ja kohe nägi pime jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.
Pime kerjus saab nägijaks
Aga kui Jeesus Jeerikole lähenes, istus üks pime mees tee ääres ja kerjas. Kui ta kuulis rahvahulka möödumas, päris ta, mis lahti on. Nad teatasid: „Naatsareti Jeesus läheb mööda!"
Ja ta hüüdis: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
Möödujad sõitlesid teda ja käskisid tal vait olla, aga tema hüüdis seda enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
Jeesus peatus ja käskis pimeda enda juurde tuua. Aga kui pime lähemale tuli, küsis Jeesus temalt:
„Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?"
„Issand, ma tahan näha!" vastas ta.
Jeesus ütles talle: „Võta vastu oma nägemine! Sinu usk on su terveks teinud!" Otsekohe nägi ta jälle ja järgnes Jeesusele Jumalat kiites. Kui inimesed seda nägid, kiitsid ka nemad Jumalat.
Jeesus tervendab pimedana sündinud mehe
Edasi minnes nägi Jeesus meest, kes oli sünnist saadik pime. „Rabi," küsisid jüngrid temalt, „kelle patu pärast sündis ta pimedana: kas tema enda või ta vanemate?"
„Ei ole pattu teinud tema ega ta vanemad," vastas Jeesus. „See on sündinud, et temas saaks nähtavaks Jumala töö. Kuni kestab päev, peame tegema selle töid, kes mind saatis. Öö on saabumas, kui keegi ei saa midagi teha. Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus."
Seda öelnud, sülitas Jeesus maha ja tegi süljest muda, määris seda pimeda silmadele ja ütles talle: „Mine pese ennast Siiloahi tiigis!" (Siiloah tähendab läkitatut.) Mees läks, pesi ja naasis nägijana.
Curas de paralíticos e enfermos
Paralíticos caminharam, leprosos ficaram limpos e todo tipo de doença foi curada pelo toque e pela palavra de Jesus.
Tema juurde astus pidalitõbine, põlvitas ta ette ja ütles: „Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!"
Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Ja mees sai otsekohe pidalitõvest puhtaks. Siis ütles Jeesus talle: „Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja vii neile tunnistuseks ohvriand, nagu Mooses on käskinud!"
Seal toodi tema juurde halvatu, kes lamas oma magamisasemel. Nähes nende usku, ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, poeg! Sinu patud on sulle andeks antud!"
Siis mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: „See mees teotab Jumalat!"
Jeesus aga, teades nende mõtteid, küsis neilt: „Miks te mõtlete kurja oma südames? Kumb on kergem, kas öelda „Sinu patud on andeks antud" või „Tõuse üles ja kõnni"? Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal." Ja ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!" Ning mees tõusis ja läks koju.
Seal oli mees, kelle käsi oli kärbunud. Otsides põhjust Jeesust süüdistada, küsisid nad temalt: „Kas hingamispäeval tohib tervendada?"
Jeesus vastas neile: „Kui kellelgi teie seast oleks üksainuke lammas ja see kukuks hingamispäeval auku, eks ta võtaks temast kinni ja tõmbaks ta välja? Ent kui palju on lambast väärtuslikum inimene! Seepärast on hingamispäeval lubatud teha head."
Siis ta ütles mehele: „Siruta välja oma käsi!" Ta sirutas käe ja see sai terveks nagu teinegi.
Aga Siimoni ämm lamas palavikuga voodis, ja otsekohe räägiti temast Jeesusele. Jeesus läks tema juurde, võttis tal käest kinni ja aitas üles. Palavik lahkus Siimoni ämmast ning ta tõusis ja kattis neile laua.
Jeesus tervendab pidalitõbise
Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, laskus põlvili ja palus teda: „Kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!"
Jeesusel hakkas temast kahju, ta sirutas oma käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Sedamaid lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.
Siis tulid tema juurde neli meest, kes kandsid halvatut. Ja kui nad rahvarohkuse tõttu ei pääsenud halvatuga talle ligi, tegid nad Jeesuse pea kohal katusesse avause ja lasksid alla magamisaseme, millel halvatu lamas. Nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!"
Aga seal istusid mõned kirjatundjad ja need mõtlesid iseeneses: „Kuidas see mees võib öelda nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes veel võib patte andeks anda kui vaid Jumal üksi?"
Kuid Jeesus teadis kohe oma vaimus, et nad niimoodi oma südames mõtlevad, ja ta ütles neile: „Miks te nõnda mõtlete? Kumb on kergem, kas öelda halvatule „Sinu patud on andeks antud" või öelda talle „Tõuse üles, võta oma ase ja kõnni"? Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal!" Ja ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!" Sedamaid tõusis mees üles, võttis oma magamisaseme ja väljus kõigi nähes, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Midagi sellist pole me kunagi näinud!"
Jeesus tervendab hingamispäeval
Ühel teisel korral, kui Jeesus läks sünagoogi, oli seal kärbunud käega mees. Aga mõned seal jälgisid tähelepanelikult, kas ta tervendab hingamispäeval, et oleks põhjust tema süüdistamiseks. Siis Jeesus ütles kärbunud käega mehele: „Seisa meie ette!" Ja ta küsis neilt: „Kumb on hingamispäeval lubatud: kas teha head või kurja, päästa elu või tappa?" Kuid nad ei vastanud talle. Ta vaatas vihaselt nende peale, olles ühtlasi ahastuses nende kalkide südamete pärast, ja ütles mehele: „Siruta välja oma käsi!" Mees sirutas, ja see sai kohe terveks.
Jeesus tervendab pidalitõbise
Kui Jeesus viibis ühes linnas, tuli nende lähedale pidalitõbine mees. Jeesust nähes langes ta silmili maha ja anus teda: „Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!"
Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Kohe lahkus pidalitõbi mehest.
Mõned mehed kandsid magamisasemel halvatut ja püüdsid teda viia majja, et Jeesuse ette asetada. Ja kui nad rahvahulga pärast ei leidnud selleks võimalust, läksid nad üles katusele, võtsid ära osa katusekive ning lasksid ta asemel alla rahva keskele otse Jeesuse ette.
Nende usku nähes ütles Jeesus: „Sõber, sinu patud on sulle andeks antud!"
Seepeale mõtlesid kirjatundjad ja variserid: „Kes see selline küll on, kes räägib Jumalat teotades? Kes muu saab patte andeks anda kui vaid Jumal üksi?"
Jeesus teadis, mida nad mõtlesid, ja küsis: „Miks te mõtlete selliseid asju oma südames? Kumb on kergem, kas öelda „Sinu patud on sulle andeks antud" või „Tõuse üles ja kõnni"? Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal." Ta sõnas halvatule: „Sulle ma ütlen: tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!" Kohe tõusis mees üles nende nähes, võttis oma magamisaseme ja läks koju Jumalat ülistades.
Ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus oli läinud sünagoogi ja õpetas, juhtus seal olema mees, kelle parem käsi oli kärbunud. Kirjatundjad ja variserid otsisid põhjust, et Jeesust süüdistada, ja nõnda nad jälgisid, kas ta tervendab hingamispäeval. Jeesus teadis nende mõtteid. Ta lausus mehele, kellel oli kärbunud käsi: „Tõuse püsti ja seisa meie ette!" Ta tõusis ja jäi seisma.
Jeesus ütles neile: „Ma küsin teilt, mida on hingamispäeval lubatud teha: head või halba, päästa elu või see hävitada?"
Ta vaatas neist igaühele otsa ja ütles mehele: „Siruta oma käsi!" Mees tegi seda ja ta käsi sai täiesti terveks.
Sadakonna ülema usk
Kui Jeesus oli kõnelenud kõike seda teda kuulanud rahvale, läks ta Kapernauma. Ühe sadakonna ülema sulane oli haige ja suremas. Sadakonna ülem hindas oma sulast väga ning, kuulnud Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde palvega, et Jeesus tuleks ja teeks terveks tema sulase. Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: „See mees väärib sinu abi, sest ta armastab meie rahvast. Ta on ehitanud meile ka sünagoogi." Ja Jeesus läks nendega kaasa.
Ta ei olnud enam kuigi kaugel sellest majast, kui sadakonna ülem saatis oma sõbrad talle ütlema: „Issand, ära tee enesele rohkem tüli, sest ma ei ole väärt, et sina minu katuse alla tuled! Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt sinu juurde tulema. Anna vaid käsk ja mu teener paraneb! Mina ise olen ju samuti võimu alla seatud ja minule alluvad sõdurid. Kui ma ütlen ühele neist: „Mine!", siis ta läheb. Ma ütlen teisele: „Tule!" ja ta tuleb. Ma ütlen oma teenrile: „Tee seda!" ja ta teeb."
Seda kuuldes Jeesus imestas ta üle, ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, sõnas: „Ma ütlen teile, isegi Iisraelis ei ole ma leidnud nii suurt usku!" Ja kui saadikud majja tagasi pöördusid, leidsid nad sulase tervena.
ja seal oli naine, keda vaim oli hoidnud kaheksateist aastat haigena. Ta käis kõveras ega saanud ennast sirgu ajada. Teda nähes kutsus Jeesus ta enda juurde ja ütles talle: „Naine, sind on tehtud vabaks su haigusest!" Ja ta pani käed tema peale ning otsekohe läks ta sirgeks ja kiitis Jumalat.
Jeesus variseri kodus
Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks tuntud variseri koju sööma, jälgiti teda tähelepanelikult. Tema ees oli üks mees, kes kannatas vesitõve käes. Jeesus küsis variseridelt ja kirjatundjatelt: „Kas hingamispäeval tohib tervendada või mitte?" Nemad aga vaikisid. Ta puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis ära.
Kümme tervendatud pidalitõbist
Teel Jeruusalemma läks Jeesus mööda Samaaria ja Galilea vahelist piiri. Ühte külla minnes oli ta teel kümme pidalitõbist. Nad seisid eemal ja hüüdsid valju häälega: „Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!"
Neid nähes ütles Jeesus: „Minge näidake endid preestritele!" Ja nii kui nad läksid, said nad puhtaks.
Üks neist tuli tagasi, kui ta nägi, et ta on tervendatud, ja kiitis valju häälega Jumalat. Ta langes Jeesuse jalge ette teda tänades. See mees oli samaarlane.
Jeesus küsis: „Eks kõik kümme ole tehtud puhtaks? Kus on ülejäänud üheksa? Kas ühtki ei ole leidunud, kes annaks au Jumalale, peale selle võõramaalase?" Ja ta ütles talle: „Tõuse üles ja mine! Sinu usk on sind tervendanud!"
Jeesus tervendab hingamispäeval
Pärast seda läks Jeesus juudi pühadeks Jeruusalemma. Jeruusalemmas Lambavärava lähedal on tiik heebreakeelse nimega Betsata, mille juurde kuulub viis sammaskäiku. Nende juures lebas palju haigeid: pimedaid, jalutuid, halvatuid, kes ootasid vee liikumist. Sest aeg-ajalt laskus Issanda ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis pärast vee segamist esimesena tiiki astus, tervenes, ükskõik millisest haigusest. Seal oli mees, kes oli juba kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud. Jeesus nägi teda lamamas, ja kuulnud tema pikaaegsest haigusest, küsis ta mehelt: „Kas sa tahad terveks saada?"
„Isand," vastas haige talle, „mul ei ole kedagi, kes mind tiiki aitaks, kui vett liigutatakse. Iga kord, kui ma minema hakkan, jõuab keegi minust ette."
„Tõuse," ütles Jeesus talle, „võta oma ase ja kõnni!" Otsekohe sai mees terveks, võttis oma aseme ja kõndis.
See päev oli aga hingamispäev.
Jeesus läks uuesti Kaanasse Galileamaal, kus ta oli muutnud vee veiniks. Samal ajal oli seal keegi kuninga ametnik, kelle poeg oli Kapernaumas haige. Kuuldes, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks Kapernauma ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
Jeesus ütles: „Ükski teist ei usu muidu, kui ta ei näe tunnustähti ja imesid!"
Ametnik aga palus: „Issand, tule enne, kui mu laps sureb!"
„Mine koju, su poeg jääb ellu," vastas Jeesus talle.
Mees uskus tema sõna ja läks koju. Juba tee peal tulid sulased talle vastu ning teatasid, et ta poeg elab. Siis ta uuris nende käest, millal poiss oli paranema hakanud. „Eile seitsmendal tunnil kadus tal äkki palavik," vastasid nad.
Nüüd meenus poisi isale, et just sel ajal oli Jeesus talle öelnud: „Sinu poeg jääb ellu!" Nii sai usklikuks see ametnik ja kogu ta pere.
See oli Jeesuse teine tunnustäht, mille ta andis pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
A mulher com fluxo de sangue
Uma mulher que sofria há doze anos tocou a orla do manto de Jesus e foi curada instantaneamente pela sua fé.
Ja näe, üks naine, kes oli kannatanud verejooksu juba kaksteist aastat, lähenes Jeesusele selja tagant ja puudutas ta kuue serva, öeldes endamisi: „Kui ma võiksin puudutada kasvõi tema kuube, siis ma saaksin terveks!"
Jeesus aga pöördus ümber, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar! Sinu usk on sind terveks teinud!" Ja sellest tunnist alates oli naine terve.
Nende hulgas oli kaksteist aastat verejooksu käes kannatanud naine, kes oli palju pidanud vaevlema arstide käes ja ära kulutanud kogu oma vara, kuid polnud saanud abi, vaid haigus oli läinud aina hullemaks. See naine oli kuulnud lugusid Jeesusest ning tuli nüüd rahvahulga seas Jeesuse selja taha ja puudutas tema kuube, sest ta arvas: „Kui ma saaksin kasvõi tema rõivaid puudutada, siis ma paraneksin!" Kohe lakkaski verejooks ning ta tundis oma ihus, et ta oli vabastatud kannatustest.
Nende hulgas oli naine, kes oli kannatanud kaksteist aastat verejooksu. Ta oli arstide peale kulutanud kogu oma vara, kuid keegi ei olnud suutnud teda terveks teha. See naine läks Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue serva. Otsekohe verejooks lakkas.
Jeesus küsis: „Kes puudutas mind?"
Kui kõik eitasid, ütles Peetrus: „Õpetaja, rahvas tungleb ja pressib sulle peale."
Ent Jeesus ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat."
Kui naine nägi, et ta ei saa tähelepandamatuks jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse jalge ette. Ja ta jutustas kogu rahva ees, miks ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli terveks saanud. Jeesus ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud, mine rahus!"
Ressurreições
Jesus ressuscitou mortos — a filha de Jairo, o filho da viúva de Naim e Lázaro. Ele é Senhor sobre a morte.
Surnud tüdruk ja haige naine
Kui ta seda neile rääkis, tuli tema juurde sünagoogi ülem, põlvitas ta ette ja ütles: „Just praegu suri mu tütar, aga tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!" Jeesus tõusis ja järgnes talle koos oma jüngritega.
Kui nüüd Jeesus jõudis sünagoogi ülema majja ning nägi flöödimängijaid ja häälekat rahvahulka, ütles ta: „Minge ära! Tüdruk ei ole surnud, vaid magab!" Aga nad naersid tema üle. Ent kui rahvahulk oli välja aetud, astus Jeesus tuppa, võttis tüdruku käest kinni ja ta ärkas üles.
Siis tuli Jairus, üks sünagoogi ülemaist, ja langes Jeesuse ette maha. Ta palus teda tungivalt: „Mu tütreke on suremas! Tule ometi ja pane käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!" Ja Jeesus läks temaga.
Suur rahvahulk käis tema järel ja tungles tema ümber.
Kui nad saabusid sünagoogi ülema majja, nägi Jeesus käratsemist ja valjult nutvaid ja halisevaid inimesi. Ta astus sisse ja küsis neilt: „Miks te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!" Ja nad naersid tema üle.
Aga kui ta oli nad kõik välja saatnud, võttis ta kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ja astus lapse juurde. Ta võttis kinni lapse käest ja ütles talle: „Talitaa kuum!" See tähendab „Tüdruk, tõuse üles!" Ja tüdruk tõusis otsekohe püsti ja kõndis ringi; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja neid kõiki valdas tohutu hämmastus.
Kellega ma võiksin võrrelda selle sugupõlve inimesi? Kelle sarnased nad on? Nad on laste sarnased, kes turuplatsil istuvad ja üksteisele nõnda hõikavad:
„Meie mängisime teile vilepilli,
aga teie ei tantsinud!
Meie itkesime kurvalt,
aga teie ei nutnud!"
Sest Ristija Johannes tuli, ta ei söö leiba ega joo veini, ja teie ütlete: „Tal on kuri vaim!" Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ning siis te ütlete: „Vaadake, see inimene on õgard ja joodik, maksukogujate ja patuste sõber!" Kuid tarkust kinnitavad kõik tema lapsed."
Patune naine võiab Jeesust
Üks variseridest kutsus Jeesuse enda juurde sööma. Ta läks variseri koju ja istus lauda. Linnas oli keegi naine, kes elas patust elu. Kui ta sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tuli naine sinna alabasternõus lõhnasalviga.
Sinna tuli mees, nimega Jairus, kes oli sünagoogi ülem. Ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju. Sest ta ainus laps, umbes kaheteistkümneaastane tütar, oli suremas.
Kui Jeesus oli teel sinna, pressis rahvas talle peale.
Kui Jeesus alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema majast ja ütles: „Su tütar on surnud. Ära tülita enam Õpetajat!"
Seda kuuldes ütles Jeesus Jairusele: „Ära karda! Usu ainult, ja ta saab terveks!"
Jairuse majja jõudes ei lubanud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse, Johannese, Jaakobuse ning lapse isa ja ema. Kõik inimesed nutsid ja halasid, kuid Jeesus ütles: „Ärge nutke! Ta ei ole surnud, vaid magab!"
Ja nad naersid tema üle, sest nad teadsid, et tüdruk on surnud. Kuid Jeesus võttis ta käest kinni ja hüüdis: „Lapsuke, tõuse üles!" Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis kohe üles ning Jeesus käskis talle süüa anda. Tüdruku vanemad olid hämmastunud, kuid Jeesus keelas neid kellelegi kõnelemast, mis oli sündinud.
Laatsaruse surm
Siis jäi haigeks üks mees – Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast. Maarja oli seesama, kes oli võidnud Issandat hinnalise lõhnasalviga ja kuivatanud ta jalgu oma juustega – tema vend Laatsarus oligi jäänud haigeks. Seepärast saatsid õed Jeesusele sõna: „Issand, su sõber, keda sa armastad, on haige."
Seda kuuldes ütles Jeesus: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et austada selle läbi Jumala Poega." Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust. Kuigi ta kuulis Laatsaruse haigestumisest, jäi Jeesus veel kaheks päevaks sinna, kus ta viibis, enne kui ütles oma jüngritele: „Lähme tagasi Juudamaale!"
„Rabi!" vastasid need. „Alles see oli, kui juudid tahtsid sind kividega surnuks visata, ja juba lähed sa tagasi!"
„Eks igas päevas ole kaksteist tundi?" ütles Jeesus. „Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle ilma valgust. Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest tal pole valgust."
Seda öelnud, lausus ta: „Meie sõber Laatsarus on uinunud. Aga ma lähen teda üles äratama."
„Issand," vastasid jüngrid, „kui ta magab, on tal varsti parem!" Ent Jeesus oli rääkinud Laatsaruse surmast, nemad aga arvasid, et ta mõtles tavalist und.
Nüüd ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud,
Domínio sobre a natureza
Jesus acalmou a tempestade, andou sobre as águas e multiplicou pães. A natureza obedece à voz do seu Criador.
Jeesus vaigistab tormi
Siis astus Jeesus paati ja ta jüngrid järgnesid talle. Äkki tõusis järvel suur torm, nii et lained lõid üle paadi; Jeesus aga magas. Jüngrid tulid tema juurde ja äratasid ta üles, hüüdes: „Issand, päästa meid, me upume!"
„Teie nõdrausulised, miks te nii hirmul olete?" vastas Jeesus. Siis tõusis ta üles, sõitles tuult ja laineid ning kõik jäi täiesti vaikseks.
Inimesed aga imestasid, öeldes: „Mis mees see küll on, et isegi tuul ja lained talle kuuletuvad?"
Õhtu hakul tulid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on üksildane ja aeg juba hiline. Saada rahvas minema, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma!"
„Neil pole tarvis ära minna," vastas Jeesus. „Andke teie neile süüa!"
„Meil pole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala," kostsid jüngrid.
„Tooge need siia minu kätte!" ütles Jeesus. Ta käskis rahval istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning ulatas jüngritele, need aga omakorda rahvale. Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi korjati kaksteist korvitäit. Sööjaid oli seal ligi viis tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi.
Neljanda öövalvekorra ajal tuli Jeesus nende suunas järve peal kõndides.
Jeesus aga kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: „Mul on rahvast kahju. Nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa. Ma ei taha neid näljastena ära saata, muidu võivad nad teel nõrkeda."
„Kust me saaksime siin inimtühjas kohas leiba nii suure rahvahulga toitmiseks?" küsisid jüngrid.
„Mitu leiba teil on?" küsis Jeesus neilt.
„Seitse. Ja mõned kalakesed ka," vastasid nad.
Siis käskis Jeesus rahval maha istuda, võttis seitse leiba ja kalad, tänas, murdis need ja ulatas jüngritele, jüngrid andsid aga rahvale. Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi koguti kokku seitse korvitäit. Sööjaid oli seal neli tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi.
Jeesus maksab templimaksu
Aga kui Jeesus ja jüngrid Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juurde templimaksu kogujad ja küsisid: „Kas teie Õpetaja templimaksu ei maksa?"
„Maksab küll," vastas ta.
Kui Peetrus majja tuli, alustas Jeesus juttu: „Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad maailma kuningad tolli ja maksu? Kas oma lastelt või võõrastelt?"
„Võõrastelt," vastas Peetrus.
„Järelikult on lapsed sellest vabad," ütles Jeesus. „Aga et me neid ei pahandaks, mine järvele, viska õng vette ja tõmba välja esimene kala, mis otsa tuleb. Ja kui sa tema suu avad, leiad hõberaha.. Stateer võrdus nelja drahmiga. Templimaks oli kaks drahmi. Anna see maksuks minu ja teie eest!"
Jeesus neab viigipuu
Varahommikul linna tagasi pöördudes tundis Jeesus nälga, ja nähes viigipuud tee ääres, läks ta selle juurde. Ent leidmata sealt midagi peale lehtede, ütles ta viigipuule: „Ära iialgi enam kanna vilja!" Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.
Kui jüngrid seda nägid, küsisid nad imestades: „Kuidas see viigipuu nii kiiresti ära kuivas?"
Aga Jeesus vastas: „Tõesti, ma ütlen teile, kui teil on usku ja te ei kahtle, siis te ei tee üksnes nii nagu mina viigipuuga, vaid ütlete sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!", ja see sünnib. Kui te usute, siis te saate kõike, mida te palves küsite!"
Järsku tõusis tugev raju ja lained lõid üle paadi, nii et paat juba täitus veest. Aga Jeesus magas paadipäras, pea padjal. „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me upume?" hüüdsid jüngrid teda üles äratades.
Jeesus tõusis püsti, sõitles tuult ja ütles lainetele: „Vait! Olge tasa!" Ja tuul rauges ning järvepind muutus täiesti tasaseks.
Jeesus ütles jüngritele: „Miks te olete nii hirmul? Kuidas teil ei ole usku?"
Neid valdas aga suur aukartus ja nad küsisid üksteiselt: „Kes see mees küll on, et isegi tuul ja lained kuuletuvad talle?"
Kui aeg oli juba hiline, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline. Lase inimestel minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa!"
Jeesus vastas: „Andke teie neile süüa!"
Jüngrid küsisid: „See võtaks rohkem kui poole aasta palga! Kas peaksime minema ja kulutama nii palju leivale ning andma seda neile süüa?"
Jeesus ütles neile: „Minge vaadake, mitu leiba teil on!"
Nad vaatasid ja ütlesid: „Viis leiba ja kaks kala."
Siis Jeesus käskis panna kõik inimesed rühmakaupa rohule istuma. Inimesed istusid maha sajaste ja viiekümneste rühmade kaupa. Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks; samuti jagas need kaks kala. Ja kõik sõid ja said söönuks. Ent leibadest ja kaladest ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit. Sööjaid oli aga viis tuhat meest.
Kui ta nägi jüngreid raskustes sõudmas, sest tuul oli vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides. Ta tahtis neist mööduda, aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on vaim. Nad hakkasid kisendama, sest nad kõik nägid teda ja ehmusid.
Kuid Jeesus sõnas neile: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!" Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid hämmastusid üliväga.
Jeesus toidab nelja tuhandet meest
Neil päevil oli taas suur rahvahulk kokku tulnud. Ja kuna neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ning ütles neile: „Mul on rahvast kahju. Nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa. Kui ma lasen nad koju minna näljastena, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt."
Jüngrid vastasid talle: „Kust peaks keegi siin kõrvalises paigas leiba saama kõigi nende inimeste toitmiseks?"
„Mitu leiba teil on?" küsis Jeesus.
„Seitse," vastasid nad.
Jeesus käskis rahval maha istuda. Ta võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngritele jagamiseks, ja nemad viisid rahvale. Neil olid ka mõned väikesed kalad ja Jeesus õnnistas neid ning käskis samuti jagada rahvale. Inimesed sõid ja said söönuks. Ja jüngrid korjasid ülejäänud palukesi seitse korvitäit. Sööjaid oli aga umbes neli tuhat meest. Siis Jeesus laskis neil minna.
Jeesus neab viigipuu ja puhastab templi
Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga. Nähes eemal lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas seal ka vilju on. Puu juurde jõudes ei leidnud ta aga midagi peale lehtede, sest ei olnud viigimarjade aeg. Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinu vilja!" Ja ta jüngrid kuulsid seda.
Varahommikul nägid nad viigipuust möödudes, et see oli juurteni ära kuivanud. Peetrusele meenus, mis oli juhtunud, ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata! Viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!"
Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! Tõesti, ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!" ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saabki talle! Seepärast ma ütlen teile, kõike, mida te palves palute – uskuge, et te olete selle saanud, ja see saabki teile! Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa, kes on taevas, annaks teie eksimused teile andeks.
Jeesus kutsub esimesed jüngrid
Kord, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres, kogunes rahvas tema ümber ja kuulas Jumala sõna. Ta nägi kaht paati kaldaserval, mille olid sinna jätnud kalamehed, kes ise võrke pesid. Ta astus paati, mis kuulus Siimonile, ja palus teda kaldast pisut eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvast paadist.
Kui ta lõpetas kõnelemise, sõnas ta Siimonile: „Sõua sügavasse vette, lase oma võrgud sisse ja vaata, kas näkkab!"
Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö rüganud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale ma lasen võrgud vette."
Kui nad olid seda teinud, said nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Nad viipasid oma kaasosanikele teises paadis, et nad tuleksid neile appi. Nad tulid ja täitsid mõlemad paadid, nii et need hakkasid vajuma.
Kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta Jeesuse jalge ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!" Sest tema ja kõik ta kaaslased olid hämmastunud kalasaagist, mis nad olid püüdnud, ja samamoodi olid Sebedeuse pojad Johannes ja Jaakobus, kes olid Siimoni kaasosanikud.
Jeesus ütles Siimonile: „Ära karda! Nüüdsest peale hakkad sa püüdma inimesi!" Ja nii nad tõmbasid paadid kaldale, jätsid kõik maha ja järgnesid talle.
Jeesus vaigistab tormi
Ühel päeval ütles Jeesus oma jüngritele: „Sõidame üle järve teisele kaldale." Nii nad astusid paati ja asusid teele. Purjetamise ajal jäi ta magama. Kuid järvel tõusis raju, paat läks vett täis ja nad olid suures ohus.
Jüngrid läksid ta juurde, öeldes: „Õpetaja, Õpetaja, me upume!"
Ta ärkas üles, sõitles tuult ja mässavaid laineid. Torm vaibus ja kõik oli rahulik. Jeesus küsis jüngritelt: „Kus on teie usk?"
Nemad lõid kartma ja küsisid üksteiselt imestades: „Kes see mees küll on, et ta käsutab isegi tuuli ja vett ning need kuuletuvad talle?"
Jeesus vaigistab tormi
Ühel päeval ütles Jeesus oma jüngritele: „Sõidame üle järve teisele kaldale." Nii nad astusid paati ja asusid teele. Purjetamise ajal jäi ta magama. Kuid järvel tõusis raju, paat läks vett täis ja nad olid suures ohus.
Jüngrid läksid ta juurde, öeldes: „Õpetaja, Õpetaja, me upume!"
Ta ärkas üles, sõitles tuult ja mässavaid laineid. Torm vaibus ja kõik oli rahulik. Jeesus küsis jüngritelt: „Kus on teie usk?"
Nemad lõid kartma ja küsisid üksteiselt imestades: „Kes see mees küll on, et ta käsutab isegi tuuli ja vett ning need kuuletuvad talle?"
Jeesus tervendab kurjadest vaimudest vaevatud mehe
Nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galileast teisel pool järve.
Päev hakkas õhtusse jõudma ja ta juurde astusid kaksteist jüngrit ja ütlesid: „Saada rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudsetesse linnadesse ja asulatesse toitu ja öömaja otsima, sest me oleme siin inimtühjas paigas."
Kuid Jeesus ütles neile: „Andke teie neile midagi süüa!"
Nad vastasid: „Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, kui me just ei lähe ega osta toitu kogu sellele rahvale." Seal oli umbes viis tuhat meest. Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Seadke nad istuma gruppidesse umbes viiekümne kaupa." Jüngrid tegid nõnda ja kõik istusid maha. Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks. Nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja neist üle jäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit.
Jeesus muudab vee veiniks
Kolmandal päeval peeti pulmi Kaanas Galileamaal. Ka Jeesuse ema oli seal ning Jeesus oma jüngritega oli samuti pulmapeole kutsutud. Kui vein otsa sai, ütles ema Jeesusele: „Neil on vein otsas!"
Kuid Jeesus vastas talle: „Naine, mis see minusse puutub? Minu aeg ei ole veel tulnud!"
Ta ema aga käskis teenijaid: „Mida iganes ta teile ütleb, seda tehke!"
Seal oli kuus kivist veeanumat juudi puhastustalituste tarvis, igaüks neist mahutas kaheksakümmend kuni sada kakskümmend liitrit.
„Täitke need anumad veega!" käskis Jeesus, ja nad täitsid need ääreni.
Siis ta ütles neile: „Ammutage nüüd sellest ja viige pulmavanemale!"
Nad tegid seda, ja pulmavanem maitses vett, mis oli veiniks muutunud. Ta ei teadnud, kust see toodud oli, kuid teenijad, kes olid vee valanud, teadsid. Ta kutsus peigmehe kõrvale ja ütles talle: „Iga peoperemees pakub esmalt parimat veini ja kui on joodud küllalt, siis kehvemat. Sina aga oled hoidnud parimat siiani!"
Selle tunnustähega Kaanas Galileamaal ilmutas Jeesus esmakordselt oma jumalikku au, ning ta jüngrid uskusid temasse.
Kuid seda küsis Jeesus, et teda proovile panna, sest ta teadis, mida ta kavatses teha.
Filippus vastas: „Isegi kui me ostaksime leiba kasvõi kahesaja teenari eest, ei jätkuks igaühele ikka üht suutäitki."
Siis ütles teine jünger, Siimon Peetruse vend Andreas: „Siin on poisike, kellel on viis odrakakku ja kaks kala. Aga kui kauaks sellest sellise rahvahulga jaoks jagub?"
„Seadke inimesed istuma!" käskis Jeesus. Kõik istusidki maha haljale rohule; ainuüksi mehi oli kokku umbes viis tuhat. Siis võttis Jeesus leivad, tänas Jumalat ning jagas inimestele nii palju, kui nad soovisid. Samamoodi tegi ta kaladega.
Kui kõigil said kõhud täis, ütles Jeesus jüngritele: „Korjake ülejääk kokku, et midagi raisku ei läheks!" Siis nad korjasid viiest odraleivast ülejäänud palukesed kokku ja said kaksteist korvitäit.
Olles sõudnud kolm või neli miili, nägid jüngrid Jeesust järvel kõndimas ja paadile lähenemas, ning neid haaras hirm. „See olen mina," hüüdis Jeesus, „ärge kartke!" Nad kutsusid ta paati, ja kohe oligi paat kaldal, kuhu nad olid tahtnud jõuda.
Jeesus ja imeline kalasaak
Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Galilea mere ääres. See juhtus nõnda. Koos olid Siimon Peetrus, Toomas, hüüdnimega Kaksik, Naatanael Kaanast Galileast, Sebedeuse pojad ja veel kaks Jeesuse jüngrit. Siimon Peetrus ütles: „Ma lähen kala püüdma." Teised vastasid: „Me tuleme sinuga kaasa." Nad läksid paadiga välja, kuid ei saanud sel ööl midagi.
Kui koidik oli juba käes, seisis Jeesus kaldal, aga jüngrid ei saanud aru, et see oli Jeesus.
„Sõbrad, on teil mõni kala?" hüüdis Jeesus.
„Ei ole," vastasid nad.
Jeesus ütles: „Heitke võrk paremale poole paati ja te leiate mõne!" Nad heitsidki võrgu paremale poole ega suutnud seda enam välja tõmmata: seal oli nii palju kalu!
Siis ütles Peetrusele see jünger, keda Jeesus armastas: „See on Issand!" Kui Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga – sest ta oli selle ära võtnud – ja hüppas vette. Teised jüngrid tulid paadiga võrku järel vedades – nad olid kaldast umbes kahesaja küünra kaugusel. Kui nad kaldale jõudsid, nägid nad lõkkeaset hõõguvate sütega, sellel küpsevat kala ja leiba.
„Tooge neid kalu ka, mis te praegu püüdsite!" ütles Jeesus. Siimon Peetrus läks tagasi paati ja tõmbas võrgu maale, seal oli kokku sada viiskümmend kolm suurt kala. Ja kuigi kalu oli nõnda palju, ei rebenenud võrk katki.
Libertações
Jesus expulsou demônios com autoridade. Os espíritos impuros não resistiam à sua palavra e saíam imediatamente.
Sadakonna ülema usk
Kui Jeesus jõudis Kapernauma, tuli ta juurde sadakonna ülem ja palus abi: „Issand, mu teener lebab kodus halvatuna suurtes piinades!"
„Kas ma pean tulema ja ta terveks tegema?" küsis Jeesus.
„Issand," vastas sadakonna ülem talle, „ma ei ole väärt, et sina minu katuse alla tuleksid. Anna vaid käsk ja mu teener paraneb! Mina ise olen ju samuti võimu alla seatud ja minule alluvad sõdurid. Kui ma ütlen ühele neist: „Mine!", siis ta läheb. Ma ütlen teisele: „Tule!" ja ta tuleb. Ma ütlen oma teenrile: „Tee seda!" ja ta teeb."
Seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes ta järel käisid: „Tõesti, ma ütlen teile, sellist usku ei ole ma leidnud Iisraelis veel kellelgi. Ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad taevariigis pidulauda koos Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. Kuningriigi sünnijärgsed alamad aga heidetakse välja pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine."
Nüüd ütles Jeesus sadakonna ülemale: „Mine! Sündigu sulle nõnda, nagu sa oled uskunud!" Ülema teener sai samal tunnil terveks.
Jeesus vabastab kaks meest kurjadest vaimudest
Kui Jeesus jõudis teisele kaldale gerasalaste maale, tulid talle vastu kaks hauakoopaist väljunud kurjast vaimust vaevatud meest, kes olid nii vägivaldsed, et keegi ei julgenud seda teed käia. Need karjusid: „Mis on sul meiega asja, Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid piinama enne määratud aega?"
Aga eemal oli suur seakari söömas. Kurjad vaimud anusid Jeesust: „Kui sa meid välja ajad, siis saada meid selle seakarja sisse!"
„Minge!" ütles Jeesus neile. Need tulid välja ja läksid sigadesse. Ja ennäe, kogu kari tormas järsakult järve ja uppus! Karjased aga põgenesid, läksid linna ja rääkisid kõigest, ka sellest, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatud meestega. Ja kogu linnarahvas tuli Jeesusele vastu. Teda nähes palusid nad, et ta nende aladelt lahkuks.
Kui nad olid lahkunud, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud. Jeesus ajas kurja vaimu välja ja tumm hakkas rääkima. „Sellist asja pole Iisraelis veel nähtud!" imestas rahvas.
Jeesus ja Peltsebul
Siis toodi tema juurde kurjast vaimust vaevatu, pime ja tumm mees, ning Jeesus tegi ta terveks, nii et ta rääkis ja nägi jälle.
Kaanani naise usk
Ja Jeesus lahkus sealt ning läks Tüürose ja Siidoni aladele. Üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: „Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Mu tütar vaevleb rängalt kurja vaimu käes!"
Kuid Jeesus ei vastanud sõnagi. Siis jüngrid astusid tema juurde ja palusid teda: „Saada ta minema, sest ta karjub meie kannul!"
Jeesus vastas: „Mind on läkitatud üksnes Iisraeli rahva kadunud lammaste juurde." Ent naine tuli ja põlvitas Jeesuse ette, öeldes: „Issand, aita mind!"
„Ei sobi võtta laste leiba ja visata koertele," kostis Jeesus.
„Jah, Issand," ütles naine, „ometi söövad koerad raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad."
„Naine, sinu usk on suur!" vastas Jeesus, „Sündigu sulle, nagu sa soovid!" Ja tema tütar sai terveks samal tunnil.
Kurjast vaimust vaevatud poisi tervendamine
Kui nad rahva juurde jõudsid, lähenes Jeesusele üks mees, põlvitas ta ette ja ütles: „Issand, halasta mu poja peale! Ta on langetõbine ja vaevleb hirmsasti. Ta kukub sageli tulle ja sageli vette! Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, aga nemad ei suutnud teda tervendada."
„Oh uskmatu ja rikutud sugupõlv," vastas Jeesus, „kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua ma pean teiega kannatama? Tooge ta minu juurde!" Ja Jeesus sõitles kurja vaimu, nii et see läks poisist välja ja samal tunnil sai poiss terveks.
Parajasti oli sünagoogis keegi mees, kes oli rüveda vaimu poolt vallatud. See kisendas: „Mis on meil asja sinuga, Naatsareti Jeesus? Kas sa oled tulnud meid hävitama? Ma tean küll, kes sa oled – Jumala Püha!"
Jeesus sõitles teda: „Jää vait ja mine temast välja!" Ja rüve vaim väljus mehest teda raputades ja valjusti kisendades.
Jeesus ajab välja rüvedad vaimud
Nad jõudsid järve vastaskaldale gerasalaste maale. Kui Jeesus paadist välja astus, tuli tema juurde hauakoobastest tulnud rüveda vaimuga mees. See mees elas haudades ja keegi ei olnud suutnud teda isegi ahelatega kinni hoida. Teda oli korduvalt käsist ja jalust aheldatud, kuid ta oli katki rebinud ahelad ja purustanud jalarauad. Keegi ei olnud suutnud teda kinni hoida. Ööl ja päeval viibis ta hauakoobastes ja mägedes, röökis ning tagus end kividega.
Kui mees märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta ja langes põlvili ta ette maha. Ta kisendas valju häälega: „Mida sa minust tahad, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Jumala nimel, ära piina mind!" Sest Jeesus oli öelnud temale: „Rüve vaim, mine temast välja!"
„Mis su nimi on?" küsis Jeesus temalt.
„Mu nimi on Leegion, sest meid on palju," vastas ta ja anus väga, et Jeesus neid ära ei ajaks sellelt maalt.
Seal lähedal oli mäeveerul suur seakari söömas. Rüvedad vaimud anusid Jeesust: „Saada meid sigadesse, luba, et me läheksime neisse!" Ta andis neile loa ning rüvedad vaimud lahkusid mehest ja läksid sigadesse. Seakari, kokku umbes kaks tuhat looma, tormas järsakust alla järve ja uppus.
Ja seakarjused põgenesid ning rääkisid sellest linnas ja maal ning inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.
Kuid teie ütlete, et kui keegi kuulutab oma isale või emale: „Mis toetust sa iganes minu käest saad, on korban" (see tähendab templile pühendatud ohvriandi), ei lase teie neil enam midagi oma isa või ema heaks teha. Te teete Jumala sõna tühjaks oma pärimuse kaudu, mille te olete pärinud. Ja te teete veel palju muudki niisugust!"
Ja kui Jeesus oli taas rahva enda juurde kutsunud, ütles ta neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke! Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse, ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest.
Võõramaa naise usk
Ja Jeesus läks sealt Tüürose alale. Ta astus sisse ühte majja, soovides, et keegi sellest teada ei saaks, kuid ta ei saanud jääda märkamatuks. Temast kuulis keegi naine, kelle väikest tütart vaevas rüve vaim, ja ta tuli otsekohe ning langes Jeesuse jalge ette. Ta oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast. Naine palus Jeesust, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
Kuid Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada söönuks! Ei sobi võtta laste leiba ja visata see koertele!"
Naine aga vastas: „Jah, Issand, aga koerad söövad ju laua all laste raasukesi!"
„Kui sa nii ütled, siis mine!" ütles Jeesus. „Kuri vaim on sinu tütrest välja läinud!"
Ja naine läks koju ning leidis lapse voodis magamas. Kuri vaim oli temast lahkunud.
Keegi rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja. Tema kallal on kuri vaim, kes ei lase tal rääkida. Kus iganes see teda haarab, paiskab see poisi maha ning ta ajab vahtu suust, kiristab hambaid ja kangestub. Ma palusin su jüngreid, et nad ajaksid selle välja, kuid nad ei suutnud."
Jeesus vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua ma pean teiega kannatama? Tooge poiss minu juurde!"
Nad tõid ta Jeesuse juurde. Kui vaim nägi Jeesust, raputas see sedamaid poissi, nii et ta kukkus ja vähkres maas vahtu suust välja ajades.
Jeesus küsis poisi isalt: „Kui kaua see temaga nõnda on?"
„Lapsest saadik," vastas isa. „See on teda sageli maha paisanud, isegi tulle ja vette, et teda surmata. Aga kui sa nüüd midagi teha suudad, siis tunne meile kaasa ja aita meid!"
Jeesus lausus: „Sa ütled „kui sa suudad"? Kõik on võimalik sellele, kes usub!"
Sedamaid hüüatas lapse isa: „Ma usun! Aita mind üle mu uskmatusest!"
Kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: „Sina kurt ja tumm vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!"
Vaim läks välja kisendades ja teda tugevasti raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on nüüd surnud. Kuid Jeesus võttis poisi käest kinni, aitas ta üles, ja poiss tõusis püsti.
Jeesus tervendab paljusid
Aga Jeesus tõusis, lahkus sünagoogist ja tuli Siimoni majja. Siimoni ämm oli kõrges palavikus, ja nad palusid Jeesust teda aidata. Jeesus astus ta peatsi juurde, sõitles palavikku ning see lahkus temast. Naine tõusis otsekohe üles ja kattis neile laua.
Kui Jeesus maale astus, oli tal vastas kurjast vaimust vaevatud mees, kes oli tulnud linnast. See mees ei kandnud ammu enam rõivaid ega elanud majas, vaid haudades. Jeesust nähes hakkas ta karjuma, langes tema jalge ette maha ja kisendas: „Mida sa minust tahad, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära piina mind!" Jeesus oli ju käskinud rüvedal vaimul mehest välja minna. See oli teda palju kordi oma valdusse haaranud. Ja kuigi teda oli kätest ja jalgadest aheldatud ning valve all hoitud, oli ta ahelad katki rebinud ning kuri vaim oli teda kihutanud tühermaale.
„Mis su nimi on?" küsis Jeesus.
Mees vastas: „Leegion." Sest temasse oli läinud palju kurje vaime. Need palusid Jeesust korduvalt, et ta ei käsiks neid sügavikku minna.
Aga seal oli suur seakari mäe peal söömas. Kurjad vaimud palusid teda, et ta lubaks neil minna sigade sisse, ja Jeesus lubas. Kui nad olid mehest väljunud, läksid nad sigadesse ning kari tormas järsakust alla järve ja uppus.
Kui karjused nägid, mis oli sündinud, põgenesid nad ja jutustasid sellest linnas ja maal. Inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. Kui nad jõudsid Jeesuse juurde ja leidsid mehe, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, rõivastatult ja selge aruga Jeesuse jalge ees istumas, lõid nad kartma.
Kuid tõesti, ma ütlen teile, siin seisavad mõned, kes ei maitse surma, enne kui nad näevad Jumala riiki."
Jeesuse muutmine
Umbes nädal pärast seda võttis Jeesus kaasa Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama. Palvetamise ajal muutus tema pale ja ta riided muutusid säravaks kui välgu valgus. Ja ennäe, kaks meest, Mooses ja Eelija, kõnelesid temaga. Nad ilmusid auhiilguses ja kõnelesid tema lahkumisest, mille ta pidi täide viima Jeruusalemmas.
Peetrus ja tema kaaslased olid väsimusest uinunud, aga kui nad ärkasid, nägid nad Jeesuse auhiilgust ja kahte meest tema juures seisvat. Kui Mooses ja Eelija olid Jeesuse juurest lahkumas, ütles Peetrus: „Õpetaja, siin on meil hea olla. Teeme kolm telki: ühe sulle, ühe Moosesele ja ühe Eelijale."
Ja üks mees rahva hulgast kisendas: „Õpetaja, ma anun sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps! Vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkki. Vaim heidab ta krampidesse, nii et ta suust tuleb välja vahtu. Ta ei jäta teda peaaegu mitte kunagi ja hävitab ta. Ma anusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, aga nad ei suutnud."
Jeesus vastas: „Oh uskmatu ja rikutud sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema ja teid välja kannatama? Too oma poeg siia!"
Kui poiss oli alles lähenemas, virutas kuri vaim ta krampides maha ja kägistas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis isale tagasi. Kõik jahmusid Jumala vägevusest.
Jeesus räägib teist korda oma surmast
Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele:
Jeesus ja Peltsebul
Kord ajas Jeesus välja kurja vaimu, kes oli keeletu. Kui kuri vaim oli lahkunud, hakkas tumm mees rääkima ja rahvas oli imestunud.
Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast, raiudes ära tema parema kõrva.
Jeesus vastas: „Aitab sellest!" Ta puudutas mehe kõrva ja tegi selle terveks.
Kui Johannese saadikud olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: „Mida te käisite kõrbes vaatamas? Kas tuules kõikuvat kõrt? Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas peenetes rõivastes meest? Need, kes kannavad kalleid rõivaid ja elavad toretsemises, on kuningakodades. Mida te siis tahtsite näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, palju enam kui prohvetit! Tema on see, kellest on kirjutatud:
„Vaata, ma saadan sinu ees oma saadiku,
kes valmistab sinu tee su ees!"
Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas keegi suurem kui Johannes, ent vähim Jumala riigis on temast suurem.
Kogu rahvas, kes teda kuulis, ja isegi maksukogujad tunnistasid, et Jumala tee on õige, ning lasid endid ristida Johannese ristimisega. Kuid variserid ja kirjatundjad lükkasid tagasi Jumala kavatsuse eneste kohta sellega, et ei lasknud Johannesel ennast ristida.