Milagres de Jesus

27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat meest, kes hüüdsid: „Taaveti Poeg, palun halasta meie peale!" 28 Kui Jeesus jõudis majja, kus ta peatus, tulid ka pimedad mehed sisse.

„Kas te olete veendunud, et ma olen võimeline seda tegema?" küsis ta neilt.

„Jah, Issand," vastasid nad.

29 Siis Jeesus puudutas nende silmi ja ütles: „See toimub, sest te usute minusse!" 30 Ja nad nägid jälle. Siis Jeesus hoiatas neid: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks." 31 Aga nad läksid ja rääkisid Jeesusest kõikjal.

29 Kui nad Jeerikost lahkusid, järgis Jeesust tohutu rahvahulk. 30 Tee ääres istus kaks pimedat meest. Kui nad kuulsid, et Jeesus on mööda minemas, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!" 31 Rahvas käskis neil vait olla, aga nad hüüdsid veel valjemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!"

32 Jeesus peatus. Ta kutsus nad enda juurde ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?"

33 „Issand, palun tee meid jälle nägijateks," vastasid nad.

34 Jeesusel oli neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Kohe nägid nad jälle ja järgisid teda.

22 Nad läksid Betsaidasse, kus Jeesuse juurde toodi pime mees. Toojad palusid, et Jeesus puudutaks teda ja tervendaks ta. 23 Jeesus võttis pimeda mehe käe kõrvale ja viis ta külast välja. Jeesus sülitas mehe silmadele ja puudutas teda kätega.

Seejärel küsis Jeesus temalt: „Kas sa näed midagi?"

24 Mees vaatas ringi ja ütles: „Ma näen inimesi, aga nad paistavad nagu kõndivad puud." 25 Nii puudutas Jeesus veel kord mehe silmi. Nüüd nägi ta korralikult − ta oli tervendatud ja nägemine oli selge. 26 Jeesus saatis mehe koju ja ütles talle: „Ära mine tagasi läbi küla."*

31 Tüürose piirkonnast lahkudes läks Jeesus läbi Siidoni ja seejärel Galilea mere äärde ja Kümnelinnamaale. 32 Seal toodi tema juurde kurt mees, kes ei suutnud ka korralikult rääkida. Toojad palusid Jeesusel meest oma käega puudutada ja ta terveks teha. 33 Kui Jeesus oli mehe rahvast eemale viinud, pani ta oma sõrmed kurdi mehe kõrvadesse. Seejärel puudutas ta mehe keelt süljega. 34 Jeesus vaatas üles taevasse ja ütles ohates: „Effata,"* mis tähendab: „Avane!" 35 Mehe kõrvad avanesid, tema kõnehäire oli kadunud ja ta hakkas korralikult rääkima. 36 Jeesus keelas rangelt sellest kellelegi rääkida, aga mida enam ta keelas, seda rohkem uudis levis. 37 Rahvas oli äärmiselt hämmastunud ja ütles: „Kõik, mida ta teeb, on imestusväärne. Ta paneb isegi kurdid kuulma ja tummad rääkima."

46 Jeesus ja tema jüngrid läksid läbi Jeeriko ning kui nad olid linnast suure rahvahulga saatel lahkumas, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus*. 47 Kui ta kuulis, et see oli Jeesus Naatsaretist, hakkas ta hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!" 48 Paljud käskisid tal vait olla, aga selle peale hakkas ta veel rohkem hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!"

49 Jeesus peatus ja ütles: „Öelge talle, et ta tuleks siia." Nii kutsuti ta kohale sõnadega: „Hea uudis!* Tõuse üles, ta kutsub sind." 50 Bartimeus hüppas püsti, viskas kuue maha ja tormas Jeesuse poole.

51 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?" küsis Jeesus talt.

„Õpetaja," vastas ta Jeesusele, „ma tahan näha!"

52 „Võid minna. Sinu usk minusse on su tervendanud*." Kohe suutis Bartimeus näha ja järgis Jeesust tema teel.

35 Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees. 36 Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub. 37 Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda." 38 Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!" 39 Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!"

40 Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt: 41 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?"

„Issand, ma tahan jälle näha," anus ta.

42 „Siis näe!" ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud." 43 Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.

1 Kui Jeesus oli möödumas, nägi ta üht pimedana sündinud meest. 2 Jüngrid küsisid temalt: „Rabi, miks see mees pimedana sündis? Kas tema tegi pattu või ta vanemad?"

3 Jeesus vastas: „See ei ole ei selle mehe ega tema vanemate pattude tõttu. Aga et tema elus võiks ilmneda see, mida Jumal suudab teha, 4 peame jätkuvalt tegema selle tegusid, kes mu läkitas, kuni on veel päev. Tuleb öö, mil keegi ei saa tööd teha. 5 Sel ajal kui mina siin maailmas olen, olen ma maailma valgus."

6 Kui Jeesus seda oli öelnud, sülitas ta maha ja tegi süljega veidi pori, mille ta määris mehe silmadele. 7 Siis ütles Jeesus mehele: „Mine ja pese end Siiloahi tiigis (mis tähendab „läkitatu")." Niisiis mees läks ja pesi ning kui ta koju läks, siis ta nägi.

2 Üks pidalitõbine lähenes talle, tuli ja kummardas teda ning ütles: „Issand, kui sa tahad, palun tervenda mind!" 3 Jeesus sirutas käe ja puudutas teda sellega. „Ma tahan," ütles ta. „Saa terveks!" Mees sai kohe pidalitõvest terveks.

4 „Vaata, et sa kellelegi ei räägi," ütles Jeesus talle. „Mine ja näita ennast preestrile ning vii avalikuks tõenduseks ohver, mida Mooses käskis."*

2 Seal toodi tema juurde matil lamav halvatud mees. Kui Jeesus nägi nende usku, ütles ta halvatule: „Mu sõber,* ära kurvasta! Sinu patud on andeks antud."

3 Selle peale ütlesid mõned vaimulikud õpetajad isekeskis: „Ta teotab Jumalat!"

4 Kuid Jeesus teadis, mida nad mõtlevad. Ta küsis neilt: „Miks te mõtlete kurje mõtteid? 5 Mida on kergem öelda: „Su patud on andeks antud" või „Tõuse üles ja kõnni"? 6 Aga et veenda teid, et inimese Pojal on õigus patte andeks anda …" Ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma matt ja mine koju!" 7 Mees tõusis üles ja läks koju.

10 Seal oli üks halvatud käega mees. „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha?" küsisid nad temalt, otsides põhjust teda süüdistada.

11 „Oletame, et sul on lammas ja see kukub hingamispäeval maa sees olevasse auku. Kas sa ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?" küsis Jeesus neilt. 12 „Kas te ei arva, et inimene on palju enam väärt kui lammas? Nii et jah, hingamispäeval on lubatud head teha." 13 Siis ütles ta mehele: „Siruta oma käsi välja!" Mees sirutas käe välja ja see oli terveks saanud, sama terve nagu teine käsi.

30 Siimona ämm oli palavikuga voodis, nii et nad rääkisid Jeesusele temast. 31 Jeesus läks naise juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles. Koheselt lahkus palavik naisest ja ta valmistas neile süüa.

40 Üks pidalitõbine tuli tema juurde abi paluma. See mees põlvitas Jeesuse ette ja ütles: „Palun sind, kui sa tahad, suudad sa mind terveks teha!" 41 Kaastundlikult sirutas Jeesus käe, puudutas meest ja ütles: „Ma tahan. Saa terveks!"

42 Pidalitõbi lahkus temast samal hetkel ja mees sai terveks.

3 Neli meest olid toonud kaasa ühe halvatud mehe, 4 kuid nad ei pääsenud rahvahulga tõttu Jeesuse lähedale. Niisiis ronisid nad üles katusele ja võtsid selle lahti. Kui nad olid Jeesuse kohale ava teinud, lasksid nad sealt alla mati, mille peal lamas halvatud mees.

5 Kui Jeesus nägi nende meeste kindlat usku, ütles ta halvatule: „Sõber, sinu patud on andeks antud."

6 Mõned seal istunud vaimulikud õpetajad mõtlesid endamisi: 7 „Miks ta niimoodi räägib? Ta teotab Jumalat! Kes saab patte andeks anda? Ainult Jumal saab seda teha!"

8 Jeesus teadis kohe, mida nad mõtlesid. Ta ütles neile: „Miks te nii mõtlete? 9 Kumb on lihtsam: kas öelda halvatule „Sinu patud on andeks antud" või „Tõuse üles, võta oma matt ja kõnni? 10 Aga et veenda teid, et inimese Pojal on õigus patte andeks anda, 11 ütlen ma sulle (halvatule): tõuse üles, võta oma matt ja mine koju.""

12 Mees tõusis, võttis oma mati ja läks kõigi silme all välja. Kõik olid hämmastunud, ülistasid Jumalat ning ütlesid: „Me ei ole kunagi midagi seesugust näinud!"

1 Jeesus läks taas sünagoogi. Seal oli üks mees, kellel oli vigane käsi. 2 Seal oli ka neid, kes jälgisid, kas Jeesus teeb mehe hingamispäeval terveks, sest nad otsisid põhjust, et teda seaduserikkumises süüdistada. 3 Jeesus ütles vigase käega mehele: „Tule ja seisa siia kõikide ette."

4 „Kas hingamispäeval on seaduslik teha head või halba? Kas peaks elu säästma või tapma?" küsis ta neilt. Kuid nemad ei vastanud sõnagi.

5 Ta vaatas neid ärritunult ja nende halastamatuse pärast ägestudes. Seejärel ütles ta mehele: „Siruta käsi välja." Mees sirutas käe välja ja käsi sai terveks.

12 Kord kui Jeesus külastas üht linna, kohtus ta mehega, kel oli väga raske pidalitõbi. Mees heitis näoli maha ja anus Jeesust: „Palun, Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha."*

13 Jeesus sirutas käe ja puudutas meest. „Ma tahan," ütles ta. „Saa puhtaks!" Pidalitõbi kadus otsekohe.

18 Mõned mehed tulid ja kandsid mati peal halvatud meest. Nad üritasid teda sisse viia, et teda Jeesuse ette asetada. 19 Kuid nad ei suutnud läbi rahva teed leida, seega läksid nad üles katusele ja tegid katusekivide vahele augu. Seejärel lasksid nad mehe koos matiga alla, otse rahva sekka, Jeesuse ette.

20 Kui Jeesus nägi, missugune usk oli neil temasse, ütles ta mehele: „Sinu patud on andeks antud."

21 Vaimulikud õpetajad ja variserid hakkasid selle üle arutlema. „Kes ta on, et niimoodi Jumalat teotab?" küsisid nad. „Kes võib patte andeks anda? Ainult Jumal võib seda teha!"

22 Jeesus teadis, mida nad arutlevad, seepärast küsis ta neilt: „Miks te seda kahtluse alla seate? 23 Mis on lihtsam? Kas öelda, et sinu patud on andeks antud või „Tõuse püsti ja kõnni!"? 24 Kuid ma tõestan teile, et inimese Pojal on õigus siin maa peal patte andeks anda." Seejärel ütles ta halvatud mehele: „Ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma matt ja mine koju."

25 Jalamaid tõusis mees nende ees püsti. Ta võttis mati, mille peal ta oli lamanud, ning läks Jumalat ülistades koju.

6 Ühel teisel hingamispäeval läks ta sünagoogi õpetama. Seal oli üks mees, kelle parem käsi oli vigane. 7 Vaimulikud õpetajad ja variserid jälgisid Jeesust teraselt, et näha, kas ta teeb hingamispäeval terveks. Nad tahtsid leida midagi, milles teda süüdistada.

8 Kuid Jeesus teadis, mida nad mõtlesid. Ta ütles vigase käega mehele: „Tõuse püsti ja seisa siia kõigi ette." Mees tõusis ja jäi seisma.

9 Seejärel pöördus Jeesus nende poole ja ütles: „Ma küsin teilt midagi. Kas on seaduspärane teha hingamispäeval head või halba? Elu päästa või seda hävitada?"

10 Ta vaatas kõiki, kes olid seal tema ümber. Siis ütles ta mehele: „Siruta käsi välja." Mees tegi seda ja tema käsi sai nagu uueks.

1 Kui Jeesus lõpetas rahvale kõnelemise, läks ta Kapernauma. 2 Seal elas üks sadakonnaülem, kel oli tema jaoks väga väärtuslik sulane, kes oli suremas haige. 3 Kui sadakonnaülem kuulis Jeesusest, saatis ta mõned juuda vanemad tema juurde, et paluda tal tulla ja tema sulane terveks teha.

4 Kui vanemad tulid Jeesuse juurde, palusid nad teda väga, öeldes: „Palun tule ja tee, mida ta palub. Ta on sinu abi väärt, 5 sest ta armastab meie rahvast ja ehitas meile sünagoogi."

6 Jeesus läks nendega kaasa ja kui nad majale lähenesid, saatis sadakonnaülem mõned sõbrad Jeesusele vastu talle ütlema: „Issand, ära tee endale vaeva minu majja tulemisega, sest ma ei ole seda väärt. 7 Ma ei pidanud ennast isegi nii palju väärt olevat, et sinu juurde tulla. Anna lihtsalt käsk ja mu sulane saab terveks. 8 Sest ma ise olen kõrgemate ohvitseride võimu all ning ka minu võimu all on sõdureid. Ma käsin ühel minna, ja ta läheb, ning teisel tulla, ja ta tuleb. Ma käsin oma sulasel midagi teha, ja ta teeb seda."

9 Kui Jeesus seda kuulis, oli ta rabatud. Ta pöördus teda järgiva rahva poole ja ütles: „Ma ütlen teile, ma ei ole sellist usku leidnud isegi Iisraelist." 10 Siis läksid sadakonnaülema sõbrad tagasi koju ja leidsid sulase hea tervise juures olevat.

11 ja seal oli naine, keda kuri vaim oli kaheksateist aastat vigasena hoidnud. Naine oli küürus ega saanud sirgelt seista. 12 Kui Jeesus teda nägi, kutsus ta naise enda juurde ja ütles talle: „Sa oled oma haigusest vabastatud." 13 Siis pani ta käe naise peale; kohe ajas naine end sirgu ja ülistas Jumalat.

1 Ühel hingamispäeval läks Jeesus einestama ühe variseride ülema koju, kus nad teda hoolikalt jälgisid. 2 Seal oli üks mees, kelle käed ja jalad olid tursunud. 3 Niisiis küsis Jeesus vaimuliku seaduse tundjatelt ja variseridelt: „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha või mitte?" 4 Aga nad vaikisid. Jeesus puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis oma teed.

11 Kui Jeesus jätkas teekonda Jeruusalemma, läks ta piki Samaaria ja Galilea piiri. 12 Kui ta sisenes ühte külla, tulid talle vastu kümme pidalitõbist ja seisid eemal. 13 Nad hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, palun halasta meie peale!"

14 Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: „Minge ja näidake end preestritele."* Teel sinna said nad terveks. 15 Üks neist nägi, et ta oli terveks saanud, ning ta tuli Jumalat ülistades Jeesuse juurde tagasi. 16 Ta langes Jeesuse jalge ette, et teda tänada. Ta oli samaarlane.

17 „Kas mitte kümme pidalitõbist ei saanud terveks?" küsis Jeesus. „Kus on ülejäänud üheksa? 18 Kas keegi teine peale selle võõramaalase ei tulnud tagasi Jumalat ülistama?"

19 Jeesus ütles mehele: „Tõuse püsti ja mine oma teed. Su usk on su terveks teinud."

1 Pärast seda oli juutide püha, nii et Jeesus läks Jeruusalemma. 2 Jeruusalemmas Lambavärava lähedal on tiik, mida heebrea keeles nimetatakse Betsataks ja mille kõrval on viis sammaskoda. 3 Haigete inimeste hulgad lamasid neis sammaskodades − pimedad, vigased ja halvatud. 4 *5 Üks mees, kes oli seal, oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud. Jeesus vaatas talle otsa, teades, et ta oli seal kaua aega lamanud, ja küsis talt: 6 „Kas sa tahad terveks saada?"

7 „Isand," vastas haige mees, „mul ei ole kedagi, kes mind vette aitaks, kui vett segatakse. Sel ajal, kui ma sinna üritan minna, jõuab alati keegi minust ette."

8 „Tõuse püsti, võta oma matt ja kõnni!" ütles Jeesus talle. 9 Kohe sai mees terveks. Ta võttis oma mati ja hakkas kõndima.

Päev, mil see juhtus, oli hingamispäev.

46 Ta külastas taas Galileas asuvat Kaanat, kus ta oli vee veiniks muutnud. Lähedal asuvas Kapernauma linnas elas kuninga ametnik, kelle poeg oli väga haige. 47 Kui ta kuulis, et Jeesus oli tulnud Juudamaalt tagasi Galileasse, läks ta Jeesuse juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.

48 „Kui te ei näe tunnustähti ja imetegusid, siis te ei usu mind," ütles Jeesus.

49 „Issand, lihtsalt tule enne, kui mu laps sureb!" anus ametnik.

50 „Mine koju," ütles Jeesus talle. „Su poeg jääb elama!"

Mees uskus, mida Jeesus oli talle öelnud, ning läks kodu poole. 51 Kui ta oli alles teel, tulid sulased talle vastu uudisega, et tema poeg on elus ja paraneb. 52 Ta küsis neilt, mis ajal oli tema pojal parem hakanud. „Eile kella ühe ajal päeval lahkus temast palavik," ütlesid nad talle. 53 Siis isa mõistis, et see oli täpselt see aeg, mil Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg jääb elama!" Siis uskusid tema ja kõik ta kodakondsed Jeesusesse. 54 See oli teine imeline tunnustäht, mille Jeesus tegi pärast Juudamaalt Galileasse tulemist.

20 Sel hetkel tuli tema taha üks naine, kes oli kaksteist aastat veritsustõves olnud, ja puudutas tema kuube. 21 Ta ütles endamisi: „Kui ma vaid saaksin puudutada tema kuube, siis ma saaksin terveks."

22 Jeesus pöördus ja vaatas talle otsa. „Ole rõõmus, sest sinu usk minusse on su terveks teinud," ütles ta naisele.* Naine sai otsekohe terveks.

25 Seal oli üks naine, kes oli kaksteist aastat veritsustõve all kannatanud. 26 Ta oli paljude arstide käe läbi märkimisväärselt kannatanud ning kulutanud ära kõik, mis tal oli. Kuid miski ei olnud teda aidanud, õigupoolest oli olukord ainult kehvemaks läinud. 27 Ta oli kuulnud Jeesusest, seega tuli ta rahvahulgas tema selja taha ja puudutas tema ülekuube. 28 Ta ütles endale: „Kui ma ainult saan tema kuube puudutada, siis saan ma terveks."

29 Veritsemine lõppes viivitamatult ja ta tundis, et tema keha on haigusest terveks saanud.

43 Rahva seas oli üks naine, kes oli kaksteist aastat veritsemise all kannatanud. Ta oli kulutanud kogu oma vara arstide peale, kuid keegi neist ei olnud suutnud teda aidata. 44 Ta lähenes Jeesusele selja tagant ja puudutas tema rüüd. Kohe lõppes veritsemine.

45 „Kes mind puudutas?" küsis Jeesus. Kõik ümberolijad eitasid puudutamist.

„Aga, õpetaja," ütles Peetrus, „sinu ümber tungleb rahvas ja nad müksavad sind kogu aeg."

46 „Keegi puudutas mind," vastas Jeesus. „Ma tean, sest vägi läks minust välja."

47 Kui naine mõistis, et ta ei saa märkamatuks jääda, astus ta värisedes esile ja langes Jeesuse jalge ette maha. Seal kõigi ees selgitas ta põhjust, miks ta oli Jeesust puudutanud, ja et ta oli silmapilkselt terveks saanud.

48 Jeesus lausus talle: „Tütar, su usk on su terveks teinud, mine rahus."

18 Sel ajal kui ta neile seda rääkis, tuli üks ülematest ja kummardus tema ees. „Mu tütar suri just," ütles mees Jeesusele. „Aga ma tean, et kui sa tuled ja paned oma käe tema peale, siis ta tuleb ellu tagasi."

19 Jeesus ja tema jüngrid tõusid ja läksid tema järel.

23 Jeesus jõudis ametniku koju. Ta nägi flöödimängijaid ja rahvahulka, mis nuttis valjusti. 24 „Palun minge ära," ütles ta rahvale, „sest tüdruk ei ole surnud, ta vaid magab." Aga nad naersid ja heitsid tema üle nalja. 25 Kuid kui rahvas oli laiali saadetud, läks Jeesus sisse, võttis tüdrukul käest kinni ja tüdruk tõusis üles.

22 Tema juurde tuli sünagoogi ülem − mees nimega Jairus. Kui ta Jeesust nägi, langes ta tema jalge ette maha 23 ja palus, öeldes: „Minu tütreke on suremas. Palun tule ja pane oma käed tema peale, et ta võiks terveks saada ja elada."

24 Niisiis läks Jeesus temaga kaasa. Kogu rahvas järgnes, rüseledes ja tõugeldes.

38 Kui nad jõudsid sünagoogi ülema maja juurde, nägi Jeesus segadust ja rahutust, inimesed nutsid ja halisesid. 39 Ta läks sisse ja küsis neilt: „Miks te nutate ja halisete? Tüdrukuke ei ole surnud, vaid lihtsalt magab." 40 Nad naersid tema üle põlastavalt.

Jeesus käskis kõigil lahkuda. Seejärel läks ta koos lapse isa ja ema ning kolme jüngriga tuppa, kus tüdrukuke lamas. 41 Tüdruku kätt võttes ütles ta: „Talita kuum", mis tähendab: „Tüdruk, tõuse üles!"

42 Tüdruk, kes oli kaheteistkümneaastane, tõusis kohe üles ja hakkas kõndima. Nad olid juhtunust täielikus jahmatuses.

31 „Millega peaksin neid inimesi võrdlema?" küsis Jeesus. „Missugused nad on? 32 Nad on nagu turuplatsil istuvad lapsed, kes ütlevad üksteisele: „Me mängisime teile flööti, aga te ei tantsinud; me laulsime, aga te ei nutnud." 33 Kui Ristija Johannes tuli, ei söönud leiba ega joonud veini, siis te ütlesite, et ta on kurjast vaimust vaevatud. 34 Nüüd on siin inimese Poeg, sööb ja joob koos inimestega, aga teie ütlete: „Vaadake, ta veedab oma aega liiga palju süües ja liiga palju veini juues.* Pealegi on ta maksukogujate ja patuste sõber." 35 Ometi tõestavad Jumala teede mõistlikkust kõik, kes teda järgivad!"*

36 Üks variseridest kutsus Jeesuse enda juurde sööma. Jeesus läks variseri majja ja istus maha sööma. 37 Üks selle linna naine, kes oli patune,* sai teada, et Jeesus sööb variseri kodus. See naine läks sinna, kaasas alabasternõu parfüümiga.

41 Üks neist oli mees nimega Jairus, sünagoogi ülem, kes tuli ja langes Jeesuse jalge ette. Ta anus, et Jeesus tuleks tema koju, 42 sest tema ainus tütar oli suremas. Ta oli umbes kaheteistkümneaastane.

Sel ajal kui Jeesus oli teel sinna, tungles tema ümber rahvahulk.

49 Sel ajal kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema kodust, et talle öelda: „Sinu tütar on surnud. Sul pole vaja enam Õpetajat tülitada."

50 Aga kui Jeesus seda kuulis, ütles ta Jairusele: „Ära karda. Kui sa usud, saab ta terveks."

51 Kui Jeesus maja juurde jõudis, ei lubanud ta sisse kedagi peale Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning tüdruku isa ja ema. 52 Seal nutsid ja leinasid kõik inimesed tüdruku pärast.

„Ärge nutke," ütles Jeesus neile. „Ta ei ole surnud, ta lihtsalt magab." 53 Nad naersid tema üle, sest nad teadsid, et tüdruk on surnud. 54 Kuid Jeesus võttis tüdrukul käest kinni ja ütles valju häälega: „Mu laps, tõuse üles!"

55 Tüdruk ärkas ellu* ja tõusis kohe püsti. Jeesus käskis neil talle midagi süüa anda. 56 Tüdruku vanemad olid toimunust jahmunud, kuid Jeesus ütles, et nad ei räägiks sellest kellelegi.

1 Üks mees nimega Laatsarus oli haige. Ta elas Betaanias koos oma õdede* Maarja ja Martaga. 2 Maarja oli see, kes oli Issandat lõhnaainega võidnud ja tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oli haige. 3 Õed saatsid siis Jeesusele sõnumi: „Issand, su lähedane sõber on haige." 4 Kui Jeesus uudist kuulis, ütles ta: „Selle haiguse lõpptulemus ei ole surm. Selle kaudu ilmneb Jumala au, et Jumala Poeg saaks austatud."

5 Kuigi Jeesus armastas Martat, Maarjat ja Laatsarust 6 ning oli kuulnud, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli. 7 Siis ütles ta jüngritele: „Lähme tagasi Juudamaale."

8 Jüngrid vastasid: „Rabi, alles mõne päeva eest üritasid juudid sind kividega surnuks visata. Kas sa tõesti tahad praegu sinna tagasi minna?"

9 „Eks ole päevas kaksteist tundi?" vastas Jeesus. 10 „Kui kõnnid päeval, siis sa ei komista, sest sa näed selle maailma valguses, kuhu sa lähed. Aga kui sa kõnnid öösel, siis sa komistad, sest sul ei ole valgust." 11 Pärast selle rääkimist ütles ta: „Meie sõber Laatsarus on magama jäänud, aga ma lähen sinna ja äratan ta üles!"

12 Jüngrid ütlesid: „Issand, kui ta magab, siis hakkab tal parem."

13 Jeesus oli vihjanud Laatsaruse surmale, kuid jüngrid arvasid, et ta mõtleb tegelikku magamist.* 14 Niisiis ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud.

23 Siis astus Jeesus paati ja tema jüngrid läksid temaga koos. 24 Äkitselt puhkes äge torm ja lained lõid üle paadi, kuid Jeesus magas edasi. 25 Jüngrid läksid tema juurde ja äratasid ta üles. „Päästa meid, Issand! Me upume!" karjusid nad.

26 „Miks te nii hirmul olete? Miks on teil nii vähe usku?" küsis ta neilt. Seejärel tõusis ta püsti ning käskis tuulel ja lainetel vait jääda. Kõik jäi täiesti rahulikuks. 27 Jüngrid olid hämmastunud ja ütlesid: „Kes ta küll on? Isegi tuul ja lained kuulavad tema sõna!"

15 Kui õhtu saabus, läksid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on kõikjalt kaugel ja aeg on hiline. Saada rahvas minema, et nad saaksid minna küladesse ja endale toitu osta."

16 Aga Jeesus ütles neile: „Neil ei ole vaja lahkuda. Andke teie neile midagi süüa!"

17 „Kõik, mis meil on, on viis leiba ja paar kala," vastasid nad.

18 „Tooge need mulle," ütles Jeesus. 19 Ta käskis rahval murule maha istuda. Siis võttis ta viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas neid. Seejärel murdis ta leivad tükkideks ja andis jüngritele ning jüngrid andsid leiva rahvale. 20 Kõik sõid, kuni kõht sai täis. Pärast kogusid nad kokku jääke, mida oli kaksteist korvitäit. 21 Umbes viis tuhat meest sõi seda toitu, peale selle veel naised ja lapsed.

25 Umbes kella kolme ajal öösel* jõudis Jeesus neile mere peal kõndides järele.

32 Jeesus kutsus oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: „Mul on neist kõigist väga kahju, sest nad on olnud nüüd minu juures kolm päeva ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid näljasena minema saata, et nad koduteel ära ei nõrkeks."

33 „Kust me leiaks siin tühermaal piisavalt leiba, et nii suurt rahvahulka ära toita?" pärisid jüngrid.

34 „Kui palju leibu teil on?" küsis Jeesus.

„Seitse, ja mõned väiksed kalad," vastasid nad.

35 Jeesus käskis rahval maha istuda. 36 Ta võttis seitse leiba ja kalad ning pärast toidu õnnistamist tegi selle tükkideks ja andis jüngritele ja jüngrid andsid selle rahvale. 37 Kõik sõid, kuni kõht sai täis, ja nad kogusid jäägid kokku, neid sai seitse korvitäit. 38 Neli tuhat meest sõi toitu, peale selle naised ja lapsed.

24 Kui nad jõudsid Kapernauma, siis tulid need, kes vastutasid pooleseeklise templimaksu kogumise eest, Peetruse juurde ja küsisid temalt: „Eks ole, sinu õpetaja tasub pooleseeklise maksu?"

25 „Jah, muidugi," vastas Peetrus.

Kui ta jõudis tagasi sinna, kus nad peatusid, ennetas Jeesus küsimust. „Mis sa arvad, Siimon?" küsis Jeesus temalt. „Kas selle maailma kuningad koguvad makse ja koormisi oma poegadelt või teistelt?"

26 „Teistelt," vastas Peetrus. Niisiis ütles Jeesus talle: „Sel juhul on pojad vabastatud. 27 Aga et mitte kedagi pahandada, mine järve äärde ja viska õngenöör konksuga sisse. Tõmba välja esimene kala, mis otsa jääb, ja kui sa tema suu avad, siis leiad sealt stateeri.* Võta münt ja anna see neile minu ja sinu eest."

18 Järgmisel hommikul, kui ta oli teel tagasi linna, tundis ta nälga. 19 Ta nägi tee ääres üht viigipuud, nii läks ta selle juurde, kuid ei leidnud vilju, ainult lehti.

Ta ütles viigipuule: „Et sa enam kunagi vilja ei kannaks!" Viigipuu närbus jalamaid.

20 Jüngrid olid seda nähes hämmastunud. „Kuidas see viigipuu nii äkitselt ära närbus?" küsisid nad.

21 „Ma ütlen teile tõtt," vastas Jeesus, „Kui teil oleks tõesti kindel usk Jumalasse ja te ei kahtleks temas, ei suudaks te teha üksnes seda, mis juhtus viigipuuga, vaid palju enamat. Kui te ütleksite sellele mäele: „Tõuse ja heida ennast merre!", siis nii sünniks! 22 Te saate kõike, mida te palves palute, kui teil on kindel usk Jumalasse."

37 Peagi hakkas möllama kohutav torm, lained paiskusid vastu paati ja lõid vett sisse. 38 Jeesus magas ahtris, pea padjale toetatud. Jüngrid äratasid ta kisendades: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me oleme uppumas?"

39 Jeesus ärkas. Ta käskis tuulel vaibuda ja ütles lainetele: „Rahunege! Ärge möllake!" Tuul vaibus ja vesi jäi täiesti tüüneks. 40 „Miks te nii väga kohkusite?* Kas te ei ole õppinud mind usaldama?" küsis ta neilt.

41 Nad olid jahmunud ja ehmunud.* Nad küsisid üksteiselt: „Kes ta ometi on? Isegi tuul ja lained kuuletuvad talle!"

35 Päev kaldus õhtusse ning jüngrid tulid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Me oleme küladest kaugel ja aeg on juba hiline. 36 Sa peaks rahvale ütlema, et nad läheksid ja ostaksid küladest ja maakoha elanikelt endale midagi süüa."

37 Ent Jeesus vastas: „Andke teie neile midagi süüa."

„Mida? Kõigile neile inimestele leiva ostmiseks oleks meil vaja rohkem kui kuue kuu palka,*" vastasid jüngrid.

38 „Kui palju leiba teil siis on?" küsis Jeesus. „Minge ja vaadake."

Nad läksid ja uurisid ning ütlesid talle: „Viis leiba ja paar kala."

39 Jeesus käskis kõigil rühmade kaupa rohelisele murule maha istuda. 40 Nad istusid sajastes ja viiekümnestes rühmades. 41 Seejärel võttis Jeesus viis leiba ja kaks kala. Taeva poole vaadates õnnistas ta toitu ja murdis leiva tükkideks. Siis andis ta leiva jüngritele, et nad annaksid rahvale, ning jagas neile kõigile ka kala. 42 Kõik sõid, kuni kõht sai täis. 43 Siis kogusid nad leiva ja kala jäägid kokku − kaksteist korvitäit. 44 Toidust sai söönuks viis tuhat meest ja nende perekonnad.

48 Ta nägi, kuidas lained paati hüpitasid, kui nad tugevalt aerutasid, sest tuul puhus vastu. Varahommikustel tundidel tuli Jeesus nende juurde vett pidi kõndides. Ta oleks võinud neist mööda minna, 49 aga kui nad nägid teda vett pidi kõndimas, pidasid nad teda lummutiseks. Nad karjusid, 50 sest nad kõik nägid teda ja olid väga kohkunud.

Jeesus ütles neile kohe: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge kohkuge!" 51 Ta läks nende juurde ja ronis paati ning tuul vaibus. Nad olid täiesti rabatud,

1 Umbes sel ajal oli seal suur rahvahulk, kellel ei olnud midagi süüa. Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles neile: 2 „Mul on rahvast kahju, sest nad on minu juures olnud juba kolm päeva ja neil ei ole midagi süüa. 3 Kui saadan nad ilma toiduta koju, nõrkevad nad teel ära. Mõned on väga kaugelt tulnud."

4 „Kust võiks siin tühermaal leida piisavalt leiba, et neid kõiki toita?" küsisid jüngrid.

5 „Mitu leiba teil on?" küsis Jeesus.

„Seitse," vastasid nad.

6 Jeesus käskis rahval maha istuda. Seejärel võttis ta seitse leiba ja tänas. Ta murdis leiba ja andis tükid jüngritele, et nemad rahvale annaksid. 7 Neil olid ka mõned kalad. Kui Jeesus oli neid õnnistanud, ütles ta: „Võtke ja jagage ka need."

8 Rahvas sõi, kuni kõht sai täis, ja siis koguti kokku seitse korvitäit jääke. 9 Seal oli neli tuhat inimest. Kui Jeesus oli rahva ära saatnud,

12 Kui nad järgmisel päeval Betaaniast lahkusid, oli Jeesusel kõht tühi. 13 Ta nägi eemal lehtedega viigipuud, seepärast läks ta selle juurde, et näha, kas puu küljes on vilja. Aga kui ta kohale jõudis, ei leidnud ta muud kui lehti, sest ei olnud veel viigimarjade aeg.

14 Ta ütles puule: „Et keegi enam kunagi sinu viljast süüa ei saaks." Tema jüngrid kuulsid neid sõnu.

20 Kui nad järgmisel hommikul tagasi tulid, nägid nad viigipuud, mis oli juurteni ära närtsinud. 21 Peetrusele meenus, mida Jeesus oli teinud, ja ta ütles: „Rabi, vaata, viigipuu, mida sa needsid, on ära närtsinud."

22 „Usu Jumalasse," vastas Jeesus. 23 „Usu mind, kui sa ütleksid sellele mäele: „Mine siit ära ja heida end merre" ja sa ei kahtleks oma südames, vaid oleksid veendunud selles, mida sa ütled, siis see juhtub! 24 Ma ütlen sulle, et mille pärast iganes sa palvetad, mida iganes sa palud, usu, et sa saad selle, ja nii toimub. 25 Aga kui sa palvetad ja kui sul on midagi kellegi vastu, anna talle andeks, et su Isa, kes on taevas, võiks ka sulle sinu patud andestada."

1 Ühel päeval, kui Jeesus seisis Galilea mere ääres, tunglesid inimesed tema ümber, et Jumala sõna kuulda. 2 Jeesus märkas kaldal kaht paati, mille olid jätnud sinna kalurid, kes oma võrke pesid. 3 Jeesus astus paati, sellesse, mis kuulus Siimonale, ja palus tal paadi vette tõugata, kaldast veidi eemale. Siis Jeesus istus paadis maha ja õpetas sealt rahvast.

4 Pärast seda kui ta kõnelemise oli lõpetanud, ütles ta Siimonale: „Mine välja sügavamasse vette ja lase oma võrgud püüdmiseks sisse."

5 „Õpetaja,* nägime kogu öö tõsist vaeva, kuid ei püüdnud midagi. Aga kui sa nii ütled, siis lasen võrgud sisse," vastas Siimon.

6 Kui võrgud olid vees, täitis suur kalaparv võrgud nii, et need olid rebenemas. 7 Nad andsid märku kaaslastele teises paadis ja palusid neil appi tulla. Teised tulid ja mõlemad paadid said kalu täis. Paadid olid nii täis, et hakkasid vajuma.

8 Kui Siimon Peetrus nägi, mis oli juhtunud, langes ta Jeesuse ette põlvili. „Issand, hoia palun minust eemale, sest ma olen patune inimene!" hüüatas ta. 9 Sest tema ja kõik, kes olid temaga koos, olid maale tõmmatud kalasaagist hämmastuses. 10 Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, Siimona kaaskalurid, tundsid sama.

„Ära karda," ütles Jeesus Siimonale. „Sest nüüdsest peale püüad sa inimesi!" 11 Nõnda siis vedasid nad paadid kaldale, jätsid kõik maha ja järgnesid Jeesusele.

22 Ühel päeval ütles Jeesus oma jüngritele: „Lähme üle järve teisele kaldale." Nii astusid nad paati ja asusid teele. 23 Kui nad seilasid, jäi Jeesus magama ja alla järvele tuli torm. Paat hakkas veega täituma ja oli oht põhja minna. 24 Nad läksid Jeesuse juurde ja äratasid ta üles „Õpetaja, õpetaja, me upume!" ütlesid nad. Jeesus ärkas üles ning käskis tuulel ja tormistel lainetel vaikida. Nii juhtuski ja kõik oli rahulik.

25 „Kus on teie usk?" küsis ta neilt. Kohkunult ja hämmastunult ütlesid nad üksteisele: „Kes see siis on? Ta käsib tuuli ja vett ja need kuuletuvad talle!"

22 Ühel päeval ütles Jeesus oma jüngritele: „Lähme üle järve teisele kaldale." Nii astusid nad paati ja asusid teele. 23 Kui nad seilasid, jäi Jeesus magama ja alla järvele tuli torm. Paat hakkas veega täituma ja oli oht põhja minna. 24 Nad läksid Jeesuse juurde ja äratasid ta üles „Õpetaja, õpetaja, me upume!" ütlesid nad. Jeesus ärkas üles ning käskis tuulel ja tormistel lainetel vaikida. Nii juhtuski ja kõik oli rahulik.

25 „Kus on teie usk?" küsis ta neilt. Kohkunult ja hämmastunult ütlesid nad üksteisele: „Kes see siis on? Ta käsib tuuli ja vett ja need kuuletuvad talle!"

26 Nad seilasid üle järve gerasalaste territooriumile, mis asub Galilea vastaskaldal.

12 Õhtupoole tulid kaksteist jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Sa peaksid rahva nüüd ära saatma, et nad saaksid minna lähedal asuvatesse küladesse ja majapidamistesse ning otsida endale ööbimiskoha ja toitu. Siin, kus me oleme, ei ole midagi."