Paciência
A paciência é fruto do Espírito e virtude essencial da vida cristã. Deus é paciente conosco, e nos chama a ser pacientes com os outros e nas provações.
A paciência de Deus
Deus é clemente e tardio em irar-se. Sua paciência revela seu desejo de que todos se arrependam e cheguem ao conhecimento da verdade.
kecid yathA vilambaM manyante tathA prabhuH svapratijJAyAM vilambate tannahi kintu ko’pi yanna vinazyet sarvvaM eva manaHparAvarttanaM gaccheyurityabhilaSan so 'smAn prati dIrghasahiSNutAM vidadhAti|
he priyatamAH, yUyam etadekaM vAkyam anavagatA mA bhavata yat prabhoH sAkSAd dinamekaM varSasahasravad varSasahasraJca dinaikavat|
teSAM pApinAM madhye’haM prathama AsaM kintu ye mAnavA anantajIvanaprAptyarthaM tasmin vizvasiSyanti teSAM dRSTAnte mayi prathame yIzunA khrISTena svakIyA kRtsnA cirasahiSNutA yat prakAzyate tadarthamevAham anukampAM prAptavAn|
Esperar com paciência
Os que esperam no Senhor renovam as forças. A paciência produz caráter, e o caráter produz esperança que não decepciona.
yad apratyakSaM tasya pratyAzAM yadi vayaM kurvvImahi tarhi dhairyyam avalambya pratIkSAmahe|
aparaM pratyAzAyAm AnanditA duHkhasamaye ca dhairyyayuktA bhavata; prArthanAyAM satataM pravarttadhvaM|
Paciência nas provações
O amor é paciente. A paciência é marca de maturidade espiritual e nos permite perseverar mesmo quando as circunstâncias são adversas.
prema cirasahiSNu hitaiSi ca, prema nirdveSam azaThaM nirgarvvaJca|
aparaM tat kutsitaM nAcarati, AtmaceSTAM na kurute sahasA na krudhyati parAniSTaM na cintayati,
satkarmmakaraNe’smAbhirazrAntai rbhavitavyaM yato’klAntaustiSThadbhirasmAbhirupayuktasamaye tat phalAni lapsyante|
sahiSNutAsAntvanayorAkaro ya IzvaraH sa evaM karotu yat prabhu ryIzukhrISTa iva yuSmAkam ekajano’nyajanena sArddhaM manasa aikyam Acaret;
sarvvathA namratAM mRdutAM titikSAM parasparaM pramnA sahiSNutAJcAcarata|
ataeva yUyam Izvarasya manobhilaSitAH pavitrAH priyAzca lokA iva snehayuktAm anukampAM hitaiSitAM namratAM titikSAM sahiSNutAJca paridhaddhvaM|
tvaM vAkyaM ghoSaya kAle’kAle cotsuko bhava pUrNayA sahiSNutayA zikSayA ca lokAn prabodhaya bhartsaya vinayasva ca|
Perseverança até o fim
Quem perseverar até o fim será salvo. O domínio próprio é maior que a conquista de uma cidade.
kintu yaH kazcit zeSaM yAvad dhairyyamAzrayate, saeva paritrAyiSyate|
yuSmAkaM prabhuH kasmin daNDa AgamiSyati, tad yuSmAbhi rnAvagamyate, tasmAt jAgrataH santastiSThata|
pazya mayA zIghram AgantavyaM tava yadasti tat dhAraya ko 'pi tava kirITaM nApaharatu|