Pão
O pão é símbolo central na Bíblia: do maná no deserto ao pão da vida — Jesus. A Escritura usa o pão para ensinar sobre provisão divina, comunhão e dependência espiritual.
O maná do céu
Deus alimentou Israel no deserto com pão do céu. O maná era diário, fiel e suficiente — retrato da provisão constante de Deus.
O pão da vida
Jesus declarou: 'Eu sou o pão da vida.' Quem vem a Ele nunca terá fome, e quem nele crê jamais terá sede. Ele é o sustento eterno.
„Ma räägin teile tõtt: Mooses ei andnud teile leiba taevast," vastas Jeesus. „See on mu Isa, kes annab teile tõelist leiba taevast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast ja annab oma elu maailmale."
„Issand, palun anna meile kogu aeg sellist leiba!" ütlesid nad.
„Mina olen eluleib," vastas Jeesus. „Kes minu juurde tuleb, sel ei ole enam kunagi nälga, ja kes minusse usub, ei tunne enam kunagi janu.
Mina olen eluleib. Teie esiisad sõid kõrbes mannat, kuid surid ikkagi. Aga see on leib, mis tuleb taevast, ja mitte keegi, kes seda sööb, ei sure. Mina olen eluandev leib taevast ja igaüks, kes sööb seda leiba, elab igavesti. Leib on mu ihu, mille ma annan selleks, et maailm võiks elada."
Jeesus vastas: „Pühakirjas on öeldud: „Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.""
Partilha e comunhão
O partir do pão une o corpo de Cristo. Na Ceia, na generosidade e na partilha, expressamos a comunhão com Deus e uns com os outros.
Ta võttis veidi leiba, ja kui ta oli tänanud, murdis selle tükkideks ja andis neile. „See on minu ihu, mis on antud teie eest; tehke seda, et mind meeles pidada," ütles Jeesus neile.
Palvetage siis nõnda:
„Meie taevane Isa, austatud olgu sinu nimi. Sinu riik tulgu! Sinu tahe täitugu maa peal samamoodi nagu taevas. Palun anna meile täna toitu, mida vajame.
Ent Jeesus vastas: „Andke teie neile midagi süüa."
„Mida? Kõigile neile inimestele leiva ostmiseks oleks meil vaja rohkem kui kuue kuu palka," vastasid jüngrid.
„Kui palju leiba teil siis on?" küsis Jeesus. „Minge ja vaadake."
Nad läksid ja uurisid ning ütlesid talle: „Viis leiba ja paar kala."
Jeesus käskis kõigil rühmade kaupa rohelisele murule maha istuda. Nad istusid sajastes ja viiekümnestes rühmades. Seejärel võttis Jeesus viis leiba ja kaks kala. Taeva poole vaadates õnnistas ta toitu ja murdis leiva tükkideks. Siis andis ta leiva jüngritele, et nad annaksid rahvale, ning jagas neile kõigile ka kala. Kõik sõid, kuni kõht sai täis. Siis kogusid nad leiva ja kala jäägid kokku − kaksteist korvitäit.
Provisão divina
O justo não é desamparado e seus descendentes não mendigam pão. Deus provê com fidelidade o alimento de cada dia.
Järve teisele kaldale minnes unustasid jüngrid leiba kaasa võtta. „Hoiduge variseride ja saduseride juuretise eest," ütles Jeesus neile.
Jüngrid hakkasid isekeskis vaidlema. „Ta ütleb seda sellepärast, et me ei võtnud leiba kaasa," järeldasid nad. Jeesus teadis, mida nad räägivad, ning ütles: „Teie usk minusse on nii väike! Miks te vaidlete isekeskis sellepärast, et teil ei ole leiba? Kas te ei ole ikka veel aru saanud? Kas te ei mäleta viit leiba, millest said söönuks viis tuhat? Mitu korvitäit järelejäänut te kokku kogusite? Ja kuidas oli seitsme leivaga, millest sai söönuks neli tuhat? Mitu korvitäit järelejäänut te kokku kogusite? Kas te ei ole ikka veel aru saanud, et ma ei rääkinud teile leivast? Hoiduge variseride ja saduseride juuretise eest!" Siis nad mõistsid, et ta ei hoiatanud neid leivajuuretise eest, vaid variseride ja saduseride õpetuste eest.