Pular para o conteúdo
Publicidade

As 10 parábolas mais importantes de Jesus

Por Bíblia Online  - 

Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:

1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)

Kamooggan ayeenssa masuussayi haa ame segeera, «Otate kabaraare ibaaddoti koo wut’a wut’ayin bee. Wut’ataa giraanna wut’a gamisa raa giridii iyye, kimbirnna emeetegure abaabate aame. Gamisa wut’a tafufudi shak’umooltti erree iyye, errena tafufudi mankkoleetette maraan wut’a saame alate. Ayesuun goɂameen ariti kakkobiyaatte goorata k’oore hidiid aaloo dagisanawattikko kakkeeyi angage. Gamisa wut’ana eɂeen kaɂabo huura orroo iyye, eɂeeninna jiinaattegudde kaɂalatero wut’a marggisse orroo haasse. Kakkalee wut’a ade taɂidan erree gutii iyye, alategure il yelate, koo bool, koo lootam, koonna sonddom il sise. Nebe kaɂaba hamaalo!»

A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.

2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)

Kaɂidankki kasamaraawi ibaaddoti

Hikkima arri too, seera kamuse kakkasanaaye koo Yesuusa c’aafin dootere, «Kaɂagaalssisatto,» jiruu jiroommakki giri eelin «Me fella?» ame. Yesuusana, «Seeraayi kas’aafamera meyya? Misii nabbabatta?» ame abbaabe. Ibaaddotina abbaabere, « Goottaa Hedokkaa taɂammagantte wodanakko, taɂammagantte neefoo, kaɂammagame hunnakkona taɂammagantte k’ofakko geelaa, ollaattaa isiɂoottaa malee geelana» amara ame. Yesuusana, «Likkii abbaabttetta, atina usumalee feli, jiruu jiroommakki giri girnnatta» ame. Ibaaddotina isiɂootteessa k’ulluukki yelayiin dootatere, «Amiinna ollaatti ayyotta» ame. Yesuusana usuun abbaabe, «Ibaaddoti koo Iyyerusaalemikko Iyyarkko tos dagaa giraan gene tashittaayi iyye. Sarssina k’aareen boc’ceen, goyi hiɂi gutii lugudeen seeteen. Tuuk’aamo koo derɂa hassu raandde metegamatto hegelddee dagaa deegure fakki ame roore. Adena woyyuuti koo ese banɂe goggogeeyi deegure usuna fakki ame roore. Koo samaraawiti goɂameen lukitarooraroo seetaa giraan ibaaddoti takkogiro banɂe gee. Kakkodeyaare goorata nenɂeyisate, Gabbalamere meeggal gutii zayitiinna kawoyinii t’amo kibere shiye; tatteessa demeer gutii kayegure martti kakkobaraatto min geese. Eseenna karkkaree. Tallami arri t’agaraa lama beesere martti kakkobaraatto minkokki odomineetun sisegure, Hikka ibaaddoti hadara deena. Hikkakko kanjiin ati kabbeesatto maragade ani abbaabataa kuun murrowaame.

«Goortta, hinɂa seedkko shittoolee genee kaɂiyyero ibaaddotin ollaa kalleere eeki aani laara?» ame. Seera kakkasanaayena «Kanenɂeeyisateroyolla» ame.

Yesuusana, «Atina seedde usumalee feli» ame.

Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.

3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)

«Isin orrokko koowun idaad bool gogire usukkona koo gobaye, saagaalttamikko saagaal diidaa lugudigure kabayero taahelaroo dootayiin kanbeenoon ayyoyya? Kakkohelate gooratana geggelaataa haankkeessayi sidatere, Minkkeessa tos abbaabatara. Usu ogeelaatarona ollaatteessa raattoo uumegure, Kabayero idaadokkee helayera inne wota geggelaayenamara. Ani isinne haa amara, hikkamalee no c’ubbo lakkoɂabnno k’ullooleenna oɂamaraan saagalttamkko saagalkko c’ubbokko kagula galaro c’ubbaaleessa kooyi daruurii geggeloo oɂatii linnaraan.»

Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.

4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)

Baye kahelamero unnutikokki masuussa

Adena Yesuusa haa ame, «Ibaaddoti koowun yiis lama gire. Isokkona ere kic’car Aabbokkeessane, Aabbokkee, durummattaakko k’ooba iin sisiame. Aabbokkeessana durummatteessakko yiiskkeessawun hedeede.

«Arri tanjiin haɂadallaannooni, ere kic’car k’oobakkeessa dubba kukkuyisatere ul kaɂeer seete, eseenna goggogeelatee urrawoɂoottessa adda darɂaate. Usuna kaɂabo dubba kakkogussatare goorata, usu ul dubbaa kaɂatii uɂi lee, rakkatano haggaɂabe. Haanssun hassu ulkokki ibaaddoti koo tos gabbalame, ibaaddotina booyyee usu goggofoofiroo ira fare. Booyyeel kaɂaamaro dink’kena aamin halchchaa gire, ayesuun goɂameen hikka usuun kasisira ibaaddo koonna lakkogire.

«Wodana usuun kakkoɂabbaabatte goorata ade haa ame, Aabbokkeewuun kafelaro ibaaddo miyyaakko babo hese kamadarraamara? Ani ade hittanii uɂii goyin gabbalamera! Kiigure Aabbokkee, tos seeyire, haa aminara, Aabbokkee, Waayinna ku horee ani baasera. Goortta erekkaa amami uumamin lakkodootisaro. Minii hamas’seeren ofelaraankko koo aani in tootiina aminara.Haanssunna keegure Aabbokkeessa tos seete.

«Ayesuun goɂameen usu ganaa ebbaa giraan, Aabbokkeessa usu deegure nenɂeyisate, usu tonssa tiyaa seetegure kabalate abate anggate.

«Unnuna, Aabbokkee, Waayinna ku horee ani baasera, goortta erekkaa amami uumamin lakkodootisaro ame.

«Aabbokkeessana goɂameen usuun ohandaareenne haa ame, Saama dubbaankkona kaɂidan kalleero sarssi keenaddeen usu sarssisa, feruun firaantta, lukuun keferroo tabsa. Kak’aabaan kurkkuraa kor keenaddeene enɂaa, aamina, geggelaanna. Hikki unnukki goyera ame ani gire, gidda goɂameen neefo helatera, baye gire, helamera.Esekko geggelaatano haggaɂabeen.

«Usu goorata ere kanjiin iraa gire, hassekkona abbaabate min tos kakkogabbalamare goorata, tadudduroonna tamadarri yaaye maale. Usuna ohandaareenkko koo uumere meya kamisileera? Ame hoosate. Kahandaarena, Abbikka gamatera,nogoddanna fayyaaleessa lee mankkogamatero maraan Aabbokka kurkkuraakki kor kak’aabaan usuun enɂeeraame.

«Kanjiin abbikkeessa amaraatere, mininna tabin lakkodootero, Aabbokkeessana sar beegure usu min goggotabroo ebaate. Usu goɂameen abbaabe Aabbokkeessane haa ame, Hikka, gitakki gees diyyii aani ani kuun handdayera, ajajaakkaakko koonna ade lakkohank’isero, ati goɂameen ani kageelaataro wota goggogeggelaroo c’ibaare too suure lakkosissetto. Ayesuun goɂameen hikki unnu urrawoɂoottaa sharmmut’aalnne wota darɂaate baasategure goɂemeete, kak’aabaan kurkkuraa kor usuun enɂiite.

«Aabbokkeessana usuun haa ame, Unnukkee,ati arggetto inne wota gitta, kakkee kalleera dubba kakkaayya. Hikki abbikkakka ade goyera ame gire, neefo helatera, baye gire helamera; haanssun aaloo geggelaayinna dootisara.»

A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.

5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)

«Usumaleenna wononnati kadaruure kaɂidankki ink’uu iminayin kadootataro nagaadeti aani laara. Aaloo awɂallokki ink’uu kakkohelatare goorata seetegure kaɂabo dubba daddalategure usu ink’uu iminate.

Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.

6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)

Kafarasaawinna k’arata kakukkuyisarokokki masuussa

Debeenna Yesuusa noo k’ulluunɂinna amaa isiɂoottisooyi odhadataraanna kakkalee ibaaddona otuffataraawun, hikka masuussa segee. «Ibaaddojja lama Waa ebaayin k’ulluukki min kawaa seeteen, koo Farasaawiti kakkalee k’arata kakukkuyisaroyeen. Farasaawiti kale aalleere isiɂoottessaawun haa amaa ebaataa gire. Kawaaye, ani ibaaddo kakkalee dubba aani kasaamaro, kameellankki, kasharmmut’aaro, hassukona hikka k’arata kakukkuyisaro aani laana mankkowaaye maraan ani ku galataara; Todoba tooyi lama gale agabuwara, kahelataro dubbakko gene tomonkko barkkintte beesara.

«K’arata kakukkuyisare goɂameen ebbaa aalleegure, daruur tos t’okk’i ami din duuddo lakkodootero, ayesuun goɂameen geegiyo bobboc’aata, Kawaaye, in c’ubbaaleessa maariamare.

«Ani isinne haa amara, Farasaawitikko roore hikkina Waayi dollee k’ulluukki aani lee tootaame minkkeessa abbaabate. Isiɂoottessa kat’okk’i t’okk’iɂisatara dubba hussi aminara, isiɂoottessa kahussi hussiɂisatara goɂameen t’okk’i aminara.»

Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.

7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)

Ohandaaran seedkokki masuussa

«Wononnati kadaruuree ibaaddoti koo usuun ohandaareen isi tos uumegure oɂabo urrawoɂoottessa hadara sisegure ul kakkalee seeyin kakkeero ibaaddoti aani laara. Odo odoo feloɂoottisokki malee koowun t’agaraa ken, koowun lama, koowun ade t’agaraa too sisegure goorsewa ul kakkalee iise seete. T’agaraa ken kaɂatatera ibaaddoti goorsewa daddalatano haggaɂabere takkalee t’agaraa ken worɂe helate. Usumaleenna t’agaraa lama kaɂataterena t’agaraa lama worɂe helate. T’agaraa too kaɂatatera goɂameen ul oshegure maragade kagoottaa k’amale.

«Ohandaaraankokki goottaa mankkoseeteroo tanjjiin adallaate emetere tasisero t’agaraa tootaayi din haggaɂabe. T’agaraa ken kaɂatatere takkalee t’agaraa ken worɂe helate aate emeetegure, goottaa!Ati iin t’agaraa ken sissette, hikkima takkalee t’agaraa ken worɂe helera ame.

«Goottakkeessana Goɂidan felttetta, ati kaɂidankki kaɂabddantte, kic’carkki ayeesii kaɂabddantte mankkolleete maraan kamooggan ayeesii ani ku shuuminara, goottakkaanɂi geggeloo tos tabiame.

«Usumaleenna t’agaraa lama kaɂatatera kahandaara emeetegure goottaa!ati iin t’agaraa lama sissette, hikkima t’agaraa lama daddalegure takkalee t’agaraa lama worɂe helera ame.

«Goottakkeessana Goɂidan felttetta, ati kaɂidankkina kaɂabddantte kahandaatta kic’carkkiin kaɂabddantte mankkolleete maraan kamooggan ayees gutii ani ku shuuminara, goottakkaanɂi geggeloo tos tabiame.

«T’agaraa too kaɂatatere kahandaarokkina emeetegure gootta!Ati kawut’annon gitto kamat’aratto, kadarɂinnon gitto kakukkuyisaatto bogikaɂatii ibaaddoti laano kasowa, Haannuun abssayere, T’agaraattaa erree k’amalera, hikkima maragadekkaame.

«Goottakkeessana abbaabere, Ati kameellankkina boozzakki kahandaatta, kawut’annon giro kamat’aratarona, kadarɂinnon giro kakukkuyisataro laanokkee kasso? Hayya ani kakkoɂabbaabataro goorata t’agarattee worɂene wota goggoɂataroo odaddalatarawun sisano dootisare.

« Goorittanuu t’agaraa aatagudden t’agaraa tomon kaɂaboon sisa, kaɂaboon adamara, moggaatara, kallayiikkikko goɂameen hassu kagirawa atamara. Hikka laɂo kallayiikki kahandaaro oottanna ilkko fooc’ano mankkogiro sarre kagiro t’illinggakki mugud tos beesa shafaame.

Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.

8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)

Dureessakki ibaaddotina Alaazari

Adena Yesuusa haa ame, «Heela buraaburre awɂallokki sarssi kasarsatere arggetto barsano oɂidanɂiinna geggelooyi kagire dureessakki ibaaddoti koo gire. Eseenna, meegga maar dubba kakkoɂeelttette Alaazari kaɂamamare hiyyeessati koo usu dureessakki ibaaddotikokki gooc’aa horee keenen kaaren. Dureessakki ibaaddotikotti dugudkko taɂiyaatto orroontti aamin halchchaa gire, keroornna emeetegure meeggatatteessa hellefataa gire.

«Hikki hiyyeessati goye, erggichchaalnna Abraame tos geesen. Dureessakki ibaaddotina ade goye k’amalame. Bowwa orroonna abboosaama giraan t’okk’i amere ebbaa Abraame dee, Alaazarina dollee kaɂabatero dee. Usuna, Aabbokki Abraame, nenɂeyisana, ani hikka lac’aa mankkoɂabboosamaro maraan, Alaazari fertteessatti birt’ee beke dinire errebkkee ambbal goggoyelloo maganne fari amaa iyyee.

«Abraamena ade usune haa ame, Unnukkee, ati girikkaa kaɂuleetii kaɂidan kooko goggoɂatattettoo, Alaazarina ade kameellan kooko kaɂatatero shaadi, gidda ade usu hittanii goggeelaaro ati adde abboosa gutii gitta. Hikka dubbakko hittakko isin tos roorin odootataran odanddeenon laano, aanttinne ogiraanna adeen no tos goggonak’oonkko, noyyenna isin t’eɂee laga kaɂatii gira.

«Usuna haa ame, Aabbokkee Abraame, goortta Alaazari Aabbokkeekki min goggofartton ani ku ebaatara. Abbilaal kenno iin mankkogitto maraan, isona hitta taɂabboosa banɂe tos goggoɂemennoonkko seeyire iso haɂaddeesiso.

«Abraame ade, Isoon kamusena kahegeroolkokki mas’aafajjol esee giraan isona hamaaleename.

« Usuna, Aabbokki Abraame lakkohaayyo;odo koo goyikko kiigure seetewa c’ubbokko gula galareenwa ame.

«Abraamena Kamusena kahegerookokki mas’aafajjol ommaaloon golleen, odo koo goyikko kiigure goseetena lakkoɂammannaan ame.»

A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.

9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)

Sharafakkotti masuussa

Yesuusa kakkalee masuussa haa ame segee, «Wononnati kadaruure iraayi wut’a kaɂidan kawut’atero ibaaddoti aani laara. Ayesuun goɂameen ibaaddo dubba huddure giraan diinakkeessa emetegure darggamaatteessa orroo sharafa wut’e seete. Darggamaanna alattedde il yelatano kakkohaggaɂabatte goorata sharafana wota mute.

«Odo iraan ofelaraan usu tos emetengureen Gootta! Iraa orroo laa wut’a kaɂidan wunt’tennella? Hayya sharafa haggekko emete?ameen.

« Usuna, hinɂi felo odiinayaaname.

«Ohandaareenna Seeyigunne sharafa goggotattaginnon dootatta?ameen hoosaten.

« Usu goɂameen laaame, Aalanttina isin sharafa tataganna amaa darggammaa wota tatayiddaanwa; Isaaga, kaami kukku takkoɂamaro arri taageeron raattoo hajiinaate, eserri omat’aranaanne t’aa sharafa tataga, eleenii goggogubamiro kabal kabalii shaa, darggammaa goɂameen kukkuyisaguddeen gootaraatteeyi kiba ani aminara ame.»

Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.

10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)

Deeleeljja tomonkokki masuussa

«Hassu goorata wononnati kadaruure dab abateenguren mashaashe k’opayin obeeraan deeleeljja tomon aani laara. Iso orrokko deeleeljja kenno gowwaa, deeleeljja kenno adeen k’arooleeyyen. Gowoolee dab abateenguren lanbbaa minjja lakkoɂabateeren, K’aroolee goɂameen dabkkisoonne wota lanbbaa minjja t’armmusiyi abateen gireen. Kamashaashee kakkoɂadallaatere goorata dubbana hudduro kakkodutisatte goorata huddureen.

«Ul hemeen t’eɂe kakkolaare goorata Kamaashaashee emeetara biyaa k’opayeen taɂamatta uumit maalssantte.

«Hassu goorata deeleeljja dubba keengureen dabkkisoo hank’kayisaten ekkaasateen. Gowoolee k’arooleenne Dabkkaani bayinara laanbbaatisinkko noon sisa,ameen.

«K’arooleenɂi deeleeljja goɂameen abbaabenguren no taɂabnna laanbbaa Noyeenna isinuunna laanawaayin daanddaatta, seyeenddeene laanbbaa kadaddalatarokko ussun iminayeenameen.

«Laanbbaa iminayin kakkobiyaaren goorata kamashaashee emeete, ekkaasateen ogireen deeleeljjana kahaassinoo aamo takkoɂekkaatero banɂe usune wota tabeen, ufana c’ufame.

«Adallaaten oɂemeeteran okkalee deeleeljja, Goottaa! Goottaa!maganne Noon ufa baninaameen.

«Usu goɂameen, Ani rumminaa amara ani isin laakkasoame isoon abbaabe.

«Goorttanu isin arri goorttun saatii mankkokasoon maraan isiɂekkaasayeen oora.

Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.

As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.

Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.

Seja o primeiro