Pular para o conteúdo
Publicidade

As 10 parábolas mais importantes de Jesus

Por Bíblia Online  - 

Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:

1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)

Yek ta̱ hwisi ga̱ɓa wonti na̱ cinga̱lti ga̱ɓa, yek ta̱ dla̱m ɗe, <<Ma̱n kolti zhin gon yil ɗe ta la ɓakti zhin gwasi. Ta̱ na̱ma catti wunda̱l gwas nugo, yek jon lok ten tantu yek yadl sak ɗaka̱mi ka. Yek wunda̱li jon lok ka̱ gacal, lu gwe ba̱ atl ni ka̱li i’e sowu. Yek te ba̱le-ba̱le na̱k ɗe atl nal ka̱li sowu. Ama ɗe cin mat wugo yek ilgwe sa̱ ɓak wu lada̱l ka yek nko ka, na̱k ɗe tla̱lki nisi ɗa i’e sowu. Wunda̱li jon lok ka̱ lu gwe il ni ka̱li wu, yek ili kiɗi yek ngip ilgwe sa̱ ɓak wu ka. Yek jon lok ka̱ hwa lu, yek ilgwe sa̱ ɓak wu pa̱l gwe i’e. Jon wo ɗe zaba̱l, jon wo ɗe kutl ɗe mukka a jon wo ɗe kutl ɗe mekan. Ma̱lgwe ka̱ng kumti niɗɗa̱ go, ta̱s kum ga̱ɓa ga̱mi.>>

A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.

2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)

Cinga̱lti ga̱ɓa ten lamti ga̱ yela̱n da̱nti

Gas gon ma̱n yisti mba̱t ga̱ Musa gon tlinya ka̱ mbala̱n ta̱s cinga̱l yisti Yesu, yek ta̱ wulti ɗe, <<Ma̱n lishti, yek nii ngetli ɗe ta pa̱li a mbi Nya boo ye?>>

Yek Yesu ballit ɗe, <<Yek mba̱t ga̱ Musa dla̱m ye? Nii ka̱n ka̱ yisi gwi?>>

Yek ma̱li wule, << <Lam Bagaa Nya gwa na̱ mas mbadl gwa. na̱ mas yisti gwa na̱ mas nda̱lti gwa, aka̱ lam yela̱n da̱nti gwa na̱k gaa gwa.>. >>

Yek Yesu wule, <<Gem ka̱n ka̱ dla̱mi, ka̱ pa̱li nugo, ka mbi Nya boo.>> Yek ba̱ ma̱li lami ɗe ta̱ Yesu ngipti na̱ byas wul so, yek ta̱ wule, <<Wok ɗe yela̱n da̱nti gi wo?>>

Yek Yesu hwisi ga̱ɓa gon yek ta̱ wule, <<Gas gon ma̱lgon yil sut Wurshelima ta su Jeriko, yek ta̱ mo suk kiɗi muka̱l ma̱n ɓa̱tti tantu. Yek sa̱ dopti, yek sa̱ ɓoti, yek sa̱ yemit wul ka, yek sa̱ zakti a atli na̱k hwuuni. Yek bal ma̱n Pa̱ris gon yil sut Wurshelima pak, yek ta̱ yen ma̱lgwe muka̱l dopti yek sa̱ ɓot wu, yek ta̱ tlat a malka̱n ɗatka yek ta̱ zigaa ilgon gwasi. Yek yen shinti ga̱ bal ma̱n da̱nti ka̱ bii ngemti Nyami koɓi tuka̱li pak yek ta̱ yenti a atli, yek ta̱ zigaa ilgon gwas pak. Ni nugo, yek ma̱lgon yil tot Samariya yek ta̱ yen ma̱li a atli yek gonti gwas citi. Yek ta̱ li tet malti yek ta̱ polit lu gwe sa̱ wotlti wu ka, yek ta̱ wutit ika̱n dani. Yek ta̱ kanti ten zhaki gwasi yek ta̱ ta̱lat ka̱lu multi ga̱ ma̱nda̱ki. Sa̱ mul ɗe na̱m wugo, yek ta̱ ba̱l wulpi ma̱n lubiimi. Yek ta̱ wulti ɗe, <Yeni ma̱li gee, kume ka̱ tlo wulpi nal man gwe a ba̱lki wugo ba palliki ɗe a pal wu.> >>

Yek Yesu ngem ma̱n yisti mba̱ti ɗe, <<Ka̱ mbala̱n ɗe mekan jo, wok ɗe yela̱n da̱nti ga̱ ma̱lgwe te ang ɗa̱ muka̱l go?>>

Yek ma̱li balli Yesu ɗe, <<Ma̱lgwe yen gonti ga̱ ma̱li wu.>> Yek Yesu wulti ɗe, <<Ki mago lak pa̱li nu.>>

Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.

3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)

<<Wok ka̱ kii gwe ɗe mba̱la ɗe kutl ɗe kutl a nit ɗa a ɗe na̱m gil ka, a ba̱ta zak kutl ɗe topsi na̱ topsi ka̱lu ɗe na̱m ka̱ me ata̱ la ngot ga̱ ɗe na̱m wu se ta̱ mbit so wo? Ta̱ mbit wugo ata̱ pa̱l hwol tuki ata̱ kanti a yal. A ta̱ ta̱lat lubii apaa ta̱ mbe yela̱n jwasi suk yela̱n da̱nti ta̱s pa̱l hwol tuk sukti na̱k ɗe ta̱ mbi mba̱la gwas gwe gil ka̱wu. A ni kii ma hwiti ɗe, nu ka̱n Nya suk mil shinti jwas a pa̱l hwol tuki nal na̱ ma̱n byas wul ɗe na̱m gwe ci atl gaa mal Nya wu man ma̱n pa̱lti zok wul ɗe kutl ɗe topsi na̱ topsi jwe a po ci atl gaa sowu.

Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.

4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)

Cinga̱lti ga̱ɓa ten yen gwe gil ka̱wu

Yek Yesu wule, <<Ma̱lgon ni ɗa̱ ma̱n mil maani ɗe lop. Yek ma̱ngaɓi wu wul aba gwasa̱n ɗe, <A lami ɗe ta̱k ba̱la̱n gi ka̱ ilgwe ka zaki ni kaal ɗa̱ ma̱shka̱n gwa wu ninge, ba ɓa̱ti ta̱k ma̱sh paa so.> Yek abe huulisi wul jwasi.

<<La̱m multi wugo yek yeni yem wul jwasi mas yek ta̱ zigaa ka̱ atl gon dlenti, yek ta̱ lil mas wul jwas ka ten byas da̱nti. Yek wul jwas paki ka̱wu, yek bal kuza̱n gon te ka̱ ba̱mi, yek yeni te ka̱ bomti na̱k ɗe ilgon poyit sowu. Yek ta̱ ngo ilga̱ pa̱li mal ma̱lgon ka̱ ba̱mi yek ma̱li ba̱lti kyo alade gwasi. Yek ba̱sa̱ ba̱lti ilga̱ nguki so, yek ta̱ lami ɗe ta̱s nguk ilga̱ nguki ga̱ aladesi. Yek ba̱ta̱ mbi so.

<<Yek ta̱ lak pal ka̱ hwa daamti gwas wugo yek ta̱ wul ka̱ mbadl gwas ɗe, <Zhel ji aba gi na̱ma ngukti asa̱ na̱ma tlati, a ilga̱ nguki nisi ɗa nal, ama ami wo amikgu ten tlat kuza̱n wule ba ma̱shinni. Ba pal to mal aba gi ka aa wulti ɗe: Aba, a pa̱li Nya byas wul yek a pa̱lik pak. A po mbuk da̱nti ɗe yen gwa so, kama̱n na̱k zhel gwa.>

<<Yek ta̱ nda tantu ka̱li taɓa to mal aba gwasi.

<<Ama yek abe yisti tet dlenti yek gonti gwas citi yek ta̱ tlinya na̱ apti yek ta̱ ngipti te dlo ka yek ta̱ ngusi swatti gwasi.

<<Yek yeni wulti ɗe, <Aba, a pa̱li byas wul Nya yek a pa̱lik pak, a po mbuki ta̱k mbe ɗe yen gwa so.>

<<Yek abe wul zhel gwas ɗe, <La̱n na̱ apti ta̱k kama̱n luka̱l gwe mbun mani wu teɗi suk zobbe suk kapta̱lan. Aka̱ dop tla gwe bas mani wu teɗi aka̱ mboshi ama̱ palla̱n hwol tuki. Na̱k ɗe yen gi go ta̱ ma̱shi yek ningo ta pal wi, ta̱ gilka yek ningo a mbit wi.> Yek sa̱ pa̱l hwol tuk i’e.

<<A ba̱ ma̱nkolisi ni lubii so ata̱ ni ka̱ zhin, yek ta̱ pal wugo yek ta̱ ngusi kumti ɓot gan-gan suk wulti koo suk dlalti a lubii ɗaasika. Yek ta̱ mbe zhel gon gwasa̱n ta̱s kum ga̱s ilgwe na̱ma pa̱t wu? Yek zheli wulti ɗe, <Ma̱ngaɓi gwa ka̱ pal wi, yek aba gwaka̱n laki yek sa̱ mbosh tla gwe bas mani wu ta̱ mbala̱n pa̱l hwol tuk sukti na̱k ɗe yilka gwa pal boo ka̱ ta̱mti wu.>

<<Yek mbadl lili ma̱nkolisi i’e yek ta̱ nge tet gibboo, yek abe yil tot gibboomi yek ta̱ ba̱lti bi ta̱s te gibboo. Yek ta̱ wule abe ɗe, <Yek na̱k gwe? Mas da̱nti gwe a da̱n sukki wu, a nikma pa̱lti wul na̱k zhel, a mas ilgwe ka̱ lami go a pa̱liki, ama ko ga̱ cin ɗe na̱m ka̱ pa̱li ilgon nu so, a ba̱ka̱ ba̱la̱n ko ta̱ yen mal ɗe ta mboshi a mo mbala̱n ji so. Ama yek yen gwa pal wi kaal ɗa̱ tlot wulpi gwa ka ten muka̱l modli, yek ka̱ mbe mbala̱n yek ka̱ mboshit tla gwe bas mani wu.>

<<Yek abe wulti ɗe, <Yen gini, ka̱ ni suk ami ko gasi, mas wul ji wo jwaka̱n. Mbun ɗe ta̱n pa̱l hwol tuki na̱k ɗe yilka gwa ma̱shi yek ta̱ tli ɗa̱ka̱ ma̱shka̱n ka wu, ta̱ gili yek ningo ta̱ pal boo wu.> >>

A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.

5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)

Cinga̱lti ga̱ɓa na̱ zok mbuni ye

<<Guu ga̱ Nya wo na̱k wule ma̱n wulti wul ka, gwe na̱ma ngot zok mbuni ye, yek ma̱li mbi zok ye gon ma̱n mbunti i’e, yek ta̱ sak wul mas wul jwas ka yek paa ta̱ wul yesi na̱ wulpisi.

Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.

6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)

Cinga̱lti ga̱ɓa ten ba ma̱n Paresi gon suk ma̱n kanti wulpi boo

Yek Yesu po hwi cinga̱lti ga̱ɓa ma̱jwe palli gaa gwasa̱n ɗe ma̱n pa̱lti zok wul yek sa̱ mbul mas naa mbala̱n wu, yek ta̱ wulsi ɗe, <<Ma̱jon ɗe lop te ka̱lu lubii ga̱ Nya ta̱s ngemti Nya. Gon wo ba Paresi a gon wo ma̱n kanti wulpi boo. Yek ba Paresi wu tlinya ta̱s ngemi Nya gaa gwasi yek ta̱ wule, <Nya a pa̱l hwol tuki na̱k ɗe ami wo ba̱ na̱k ma̱jwe asa̱ te mbala̱n ga̱zi, asa̱ pa̱l byas wul, asa̱ kop modli wu ka̱n ani so. A ba̱ na̱k ma̱n kanti wulpi boo ga̱ tekgu ka̱n ani so. Aa kul pa̱l ka̱lka̱ze asa̱mi ɗe lop ka̱ multi ɗe nitgi, aa ba̱l ɗe na̱m ka̱ kutl ga̱ mas ilgwe ni ɗa̱ wu.>

<<Yek ma̱n kanti wulpi boo wu dla̱l te dlenti ka, yek ta̱ kin gaa gwas giɓi, yek ta̱ zi ang gwas ten ngetli, yek ta̱ wule, <Nya, yen gonti gini, ami wo ma̱n pa̱lti byas wul ka̱n.> >>

Yek Yesu wule, <<A ni kii ma hwiti, ma̱n kanti wulpi boo wu li ga̱s na̱ zok mbadli na̱k ɗe Nya taas byas wul jwas ka̱wu, ba̱ na̱k ga̱ ba Paresi wu so, na̱k ɗe mas ma̱lgwe nalli gaa gwas go sa nalla̱t so, ama ma̱lgwe nalli gaa gwas sogo, sa nalla̱ti.>>

Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.

7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)

Mbokti ang ten pa̱lti gem

<<Na̱k gwisi ka̱n, guu ga̱ Nya wo na̱k ma̱lgwe a pi tafiya yek ta̱ mbe zhel jwasi, yek ta̱ zak wul ang gwas ka̱ ang jwasa̱n wu ka̱n. Yek ta̱ hwulisi wulpi zinariya. Ta̱ ba̱l gon gwasa̱n ngura zinariya ɗe namtam, ta̱ ba̱l gon ngura zinariya ɗe lop, yek pa ta̱ ba̱l gon ngura zinariya ɗe na̱m. Ta̱ ba̱lsi na̱k gwisi, ko wokko ten nda̱lti gwasi yek pa zigaa. Yek ma̱lgwe ta̱ ba̱lti wulpi ngura zinariya ɗe namtam wu kan gwas wu, yek ta̱ ngusi wulti wul ka na̱ nali hal yek ta̱ mbi wulpi ngura zinariya ɗe namtam dani. Nu ka̱n ma̱lgwe ta̱ ba̱lti ngura ɗe lop wu pa̱li, ti mago yek ta̱ mbi mba̱lti wulpi zinariya ngura ɗe lop dani. Ama yek ma̱lgwe kan wulpi ngura zinariya ɗe na̱m wu lak ɗuk shu ka̱ atli, yek ta̱ hwunda̱l wulpi ga̱ ba boo gwas ka a giɓi.

<<Pa̱l tlal multi wugo yek ba boo ga̱ zhel jwisi pali ta̱s dla̱m wulpi suksi. Yek zhel gwe kan wulpi ngura zinariya ɗe namtan wu te malti yek ta̱ ba̱lti zinariya jon ɗe ngura namtan ɗa, yek ta̱ hwit ɗe, <Ba boo gini, ka̱ ba̱la̱n wulpi ngura zinariya ɗe namtan. Ama yekgu a mbi ɗe ngura namtan dani wi.>

<<Yek ba boo gwas wulti ɗe, <Madalla, hwa zhel ma̱n pa̱lti gem, ka̱ pa̱l gem ten wul njet, ningo ba palla̱k ɗe bagaa ga̱ wul wonti. Te sut mala̱nni ta̱k tla ta̱mi mbadl ga̱ ba boo gwa!>

<<Yek zhel gwe kan wulpi ngura zinariya ɗe lop wu te malti, yek ta̱ ba̱lti zinariya jon ngura ɗe lop ɗa, yek ta̱ hwit ɗe, <Ba boo gini, ka̱ ba̱la̱n wulpi ngura zinariya ɗe lop. Ama yekgu a mbi ngura ɗe lop dani wi.>

<<Yek ba boo gwas wulti ɗe, <Madalla, hwa zhel, ma̱n pa̱lti gem, ka̱ pa̱l gem ten wul njet, ningo ba palla̱k ɗe bagaa ga̱ wul wonti. Te sut mala̱nni ta̱k tla ta̱mi mbadl ga̱ ba boo gwa!>

<<Yek ma̱lgwe kan wulpi ngura zinariya ɗe na̱m wu tuli. Yek ta̱ dla̱m ɗe, <Ba boo, a yisi ɗe ki wo wunda̱l ma̱lgwe ba̱ mbala̱n a yis gaa gwas sowu ka̱n, a ka̱ wotl zhin ka̱ lu gwe ba̱ka̱ ɓak sowu, a ki wo ma̱n lamti wul ga̱ ten koo lu ka̱n. Na̱k gwisi ka̱ laki yek ɓanti cinni yek a sak ɗuk shu ka̱ atli, yek a hwunda̱l ngura zinariya gwa ka a giɓi. Ningo kan il gwa.>

<<Yek ba boo gwas wulti ɗe, <Ki wo byas zhel ma̱n laka̱l! Ashe ka̱ yisi ɗe ami wo a wotl zhin ka̱ lu gwe ba ɓak sowu, a mo wul ka̱ lu gwe ba̱ cat wunda̱l so gwa? Ai da ka lakini nini wulpi gi ka̱ banki, kangwe ɗe ba pal wugo a mbi mba̱lti ten gaami wu.>

<<Yek ba boomi wuli ɗe, <Kama̱n wulpi ɗa̱ka̱ ang gwas ka, ta̱k ba̱la̱n ma̱n ngura ɗe kutl wu. Ten ɗe mas ma̱lgwe ilgon niɗɗa̱ go sa mba̱liti ta̱s mbi nal. Ama ma̱lgwe ilgon niɗɗa̱ sowu go, na̱k ilgwe niɗɗa̱ wu mago sa kamit ɗa̱ ang ka. Ningo laka̱n zhel ga̱ ten koo lu wu, te ka̱ duu da̱mshal ka. Aduk ka̱n ta kuli ata̱ as ang bi.>

Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.

8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)

Yesu dla̱m ga̱ɓa ten ma̱n wul gon suk ma̱lgwe ba̱ ilgon niɗɗa̱ sowu

Yek Yesu wule, <<Ma̱lgon ni ɗa̱ ma̱n wul, ata̱ lak luka̱l ma̱n wulpi ata̱ nguk hwa ilga̱ nguki ko gasi. A ma̱lgon ni ten bi dlaboo gwasi asa̱ mbet ɗe Liazaru ma̱lgwe tli gwas wo mas usu wu a ma̱n ngemti wul ka̱ɗe ti. A Liazaru ɓa̱t ilga̱ nguki gwe a lok sut ten lu ngukti ga̱ ma̱n wul wu, a kaɗi la̱pti usu gwe nit ten tli wu.

<<Ni nugo yek Liazaru lak ma̱shi yek mil shinti ji Nya sak kanti yek sa̱ ba̱lti hwa lu da̱nti ka̱ boo ga̱ Nya ka̱lu gwe Ibirahim ni wu. Yek ma̱n wul wu mago yek ta̱ lak ma̱shi yek sa̱ lepti. Yek mbadl gwas li ka̱lu da̱nti ga̱ ma̱n ma̱shka̱n yek ta̱ da̱n ka̱ bomti, yek ta̱ yen Liazaru suk Ibirahim tet dlenti. Yek ta̱ taki bi Ibirahim yek ta̱ wulti ɗe, <Aba Ibirahim, yen gonti gini, aka̱ shin Liazaru ta̱s lak yen ang gwas ka̱ ze ta̱s nak laki sut ten la̱ka ne ta kum nda̱ɗiti ka̱ bomti ka̱n ani i’e ka̱ wutu.>

<<Yek Ibirahim wulti ɗe, <Yen mbala̱n, daamki ɗe ka̱ yi ten dii atl go, hwa wul nik ɗa̱ a Liazaru ni ka̱ bomti, ama ningo ta̱ ɓal ka̱ ta̱mti a mala̱nni a ki wo ka̱ ni ka̱lu bomti. A ban na̱ nu mago, bal buu ni ka̱ tlo ga̱na̱n sukki kangwe mas ma̱lgwe ni tumalki wu a man la̱t tet ka̱lu gwe ma̱ ni wu so, aba̱ ma̱lgwe ni tumalni wu a man ɗakciti tumalki so.>

<<Yek ma̱n wuli wulti ɗe, <Aba Ibirahim, a na̱ma ngemti gwa, ta̱k shin Liazaru ta̱s su lubii ɗa̱ aba gi ka. Yilkeni ni ɗa ɗe namtan ta̱s suk hwisi ba̱s kop tantu gwe a koɓi wu asa̱ li tet ka̱lu bomti ga̱n so.>

<<Yek Ibirahim wule, <Mba̱t ga̱ Musa suk lishti ga̱ ma̱n dla̱mti ga̱ɓa ga̱ Nya nisi ɗa̱ ta̱s katisi ka̱n.>

<<Yek ma̱n wuli wulti ɗe, <Nuk so Aba Ibirahim, kume ma̱lgon yil tot ka̱ hwu mbala̱n yek ta̱ li malsi go sa kumi asa̱ cit atl gaa.>

<<Ama yek Ibirahim wulti ɗe, <Kume sa̱ kum ilgwe mba̱t ga̱ Musa suk lishti ji ma̱n dla̱mti ga̱ɓa ga̱ Nya nisi ma dla̱mti wu sogo, ko ta̱ ma̱lgon tlinya tot ka̱ gaa zukɗi kaami sa kumti so.> >>

A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.

9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)

Cinga̱lti ga̱ɓa na̱ ɓakti byas alkama ka̱ zhin

Yek Yesu cinga̱ltisi ga̱ɓa gon ɗa, yek ta̱ dla̱m ɗe, <<Guu ga̱ Nya wo na̱k ma̱lgon gwe ɓak hwa wunda̱l alkama ka̱ zhin gwas wu ka̱n, yek gas gon ka̱ gasi a mbala̱n ni atli yek yela̱n dlanti gwas sak ɓak byas wunda̱l alkama ka̱ zhimi yek paa ta̱ zigaa ilgon gwasi. Ɗe hwa alkame tlal ɗe mbutl gaa wu, yek byas alkame tlal pak.

<<Yek zhel ji ma̱li li tet malti yek sa̱ wulti ɗe, <Bagaa, a wule hwa wunda̱l alkama ka̱n ka̱ ɓak ka̱ zhin gwa wu na̱? Yek ɗa̱ nii ka̱n byas alkama yil tot giɓi gwi?>

<<Yek ta̱ wulsi ɗe, <Yela̱n dlanti gi ka̱ sak ɓaki.>

<<Yek zheli wulti ɗe, <Ka̱ lami ɗe ta̱n sak ndus byas alkame ɗa̱ka̱ zhimi ka?>

<<Yek ta̱ wulsi ɗe, <Wowo, gon a ten ndusti byas alkame ka, aka̱a̱ lak ndus hwaɓi jon ka. Zaka̱nsi ta̱s kiɗi ka̱ lu ɗe na̱m hal se ka̱ gisi. Kume sa’i tloti ɓal go ba hwi ma̱n tloti ɗe, tlo byas alkame ka aka̱a̱ ɓal na̱ zaa, gaami-gaami aka̱a̱ kweli ka, apaa ka̱a̱ mo hwa alkame a ka̱a̱ wut ka̱ nhu gini.> >>

Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.

10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)

Cinga̱lti ga̱ɓa na̱ mil modli ɗe kult

<<Ka̱ sa’isi wo guu ga̱ Nya a ni na̱k mil modli ɗe kult jwe sa̱ yem pitila jwasa̱n ta̱s sa ɓa̱tti ga̱ yen kos wu. Ɗe namtan ka̱si wo ka̱dla̱n ka̱n, a ɗe namtam wo ɓotli. Ka̱ sa’i gwe ka̱dla̱mi ju ɓa kan pitilla jwasa̱n go yek ba̱sa̱ kan mil gwe sa mba̱li ka̱ pitile wu ang so. Ama ma̱n ɓotlka̱n jo yek sa̱ kan mili ɗa̱nka̱ bunta̱n mil jwasa̱n ka, ɗe sa̱ ɓa kan pitila jwasa̱n wu. Yek ba̱ yen kosi tul ba̱le so, yek mas mil modlisi njel pa̱t genga̱ɗi hal yek sa̱ yemba̱l ka mas jwasa̱n.

<<Ɗe te ka̱ dlo gas ka ka̱ ɓal go, yek sa̱ kum shele ɗe, <Yen kosi ka̱ ɓal wu, la̱n teɗi ta̱k mbiti.>

<<Yek mil modlisi tlinya mas jwasa̱n yek sa̱ njel la̱ka̱nti pitila jwasa̱n. Yek ka̱dla̱mi ju wul ma̱n ɓotlka̱n ju ɗe, <Nak ɓesini mil jwaka̱n ne, pitila jina̱n na̱ma ma̱shka̱n.>

<<Yek sa̱ wulsi ɗe, <Wowo, mili a kumini sukkii so. Kaa sak wul gwaka̱n tet mal ma̱n wulti ka̱wu a mani.>

<<Ɗe sa̱ sa wulti mili wugo yek yen kosi mbuk lu. Yek ma̱jwe ta̱ mbisi na̱ shiri wu te ka̱ lu biki sukti, yek paa sa̱ le dlabii ka.

<<Ka̱ kaali wo yek ka̱dla̱n mil modli ju pali, yek sa̱ wuli ɗe, <Bagaa, Bagaa, nak ɓulini dlabii ka!>

<<Ama yek ta̱ wulsi ɗe, <Gem, amik ka hwikii ge, a yiskii so.>

<<Ten na̱k gwisi, se ta̱k da̱ma̱n na̱ ka̱ng gaa, na̱k ɗe ba̱ka̱a̱ yis cimi sogo sa’isi sowu.

Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.

As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.

Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.

Seja o primeiro