As 10 parábolas mais importantes de Jesus
Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:
1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)
El orekmakin kas in pupulyuk in luti nu selos ke ma puspis.
El fahk, "Mwet se som in taknelik. Ke el sisalik fita uh nu fin fohk uh, kutu fita uh putatla nu sisken inkanek inima uh, ac won uh tuku kangla. Kutu putatla nu yen eoteot, yen minini fohk fac. Tia paht na fita uh srunak. Tusruktu ke faht uh takak, sacn ma srunak uh folla ac uli, ke sripen srikla fohk nu ke oka. Kutu fita uh putatla inmasrlon kokul uh, su kapak ac kupoiya sacn ma kapak we. A kutu fita uh putatla nu fin fohk wo, ac kapak ac isus fahko puspis: kutu pacl siofok, kutu pacl onngoul, ac kutu pacl tolngoul."
Ac Jesus el fahk, "Ke ma inge kowos porongo, fin oasr srewos!"
A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.
2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)
Sie mwet luti Ma Sap el tuku in srikal Jesus. El fahk, "Mwet Luti, mea nga ac oru tuh nga in eis moul ma pahtpat?"
Jesus El topuk ac fahk, "Mea simla in Ma Sap uh? Kom ac aketeya fuka?"
Na mwet sac fahk, "‘Kom fah lungse Leum God lom ke insiom kewa, ke ngunum kewa, ke ku lom kewa, ac ke nunkom kewa’, ac ‘Lungse mwet tulan lom oana ke kom lungse kom sifacna.’"
Ac Jesus el fahk, "Pwaye sum. Oru ma inge, ac kom fah moul."
A mwet luti Ma Sap sac kena akkalemye suwohs lal sifacna, na el siyuk sin Jesus, "Su mwet tulan luk uh?"
Ac Jesus el topuk, "Sie pacl ah mwet se oatui liki acn Jerusalem nu Jericho ke mwet pisrapasr elos sruokilya, onel nwe sarukla nuknuk lal ac sisella el oan apkuran in misa. Na in pacl sacna, sie mwet tol el tufoki ke innek soko ah, tusruk ke el liyauk mwet sac, el kuhfla lukel ac ut lac inkanek ngia, ac som na. In ouiya sac pacna, oasr pac mwet Levi se fahsryak. Ke el liye mwet sac, el kuhfla nu lac inkanek ngia ac fahla na som. Na sie mwet Samaria oayapa fahsryak ke inkanek sac. Ke el liye mwet sac, el arulana pakomutal. El kalukyang nu yorol, okoaung oil in olive ac wain nu ke kinet kacl, ac losya kinet kacl uh, ac srakulang nu fin kosro natul uh, ac usalla nu in lohm sin mwet fahsr, ac karinganulang we. Ke len tok ah el eis ipin silver luo, sang nu sin mwet se ma liyaung lohm sac, ac fahk, "Liyalang nwe ke nga foloko, na nga ac fah akfalye nu sum kutena ma kom sisla kacl.’"
Na Jesus el siyuk, "Su kac sin mwet tolu ah kom nunku mu el mwet tulan nu sin mwet se ma mwet pisrapasr ah uni uh?"
Na mwet luti Ma Sap sac fahk, "Mwet se ma kulang nu sel ah."
Jesus el fahk, "Kom som, ac oru oapana."
Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.
3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)
"Fin sie suwos oasr sheep siofok natul, ac soko tuhlac, mea el ac oru? Ya el ac tia filiya ma eungoul eu inima an ac som suk ma soko ma tuhlac nwe ke na el konauk? Ke el konalak el ac arulana engan, na el ac srakalak nu finpisal, ac usal folokla nu yen sel ah. Na el ac pangoneni mwet kawuk lal ac mwet tulan lal ac fahk nu selos, ‘Fahsru wiyu engan, mweyen nga konauk sheep soko nutik ma tuhlac!’ Nga fahk nu suwos, in ouiya se pacna inge, ac fah oasr engan lulap inkusrao ke sie mwet koluk su auliyak, liki mwet suwoswos eungoul eu su nunku mu elos tia enenu in auliyak.
Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.
4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)
Ac Jesus el sifilpa fahk, "Oasr wen luo nutin sie mwet. Wen se ma fusr ah fahk nu sin papa tumal, ‘Papa, ase nu sik inge ip luk ke mwe usru lom uh.’ Ouinge papa sac kitalik usru lal nu seltal. Tukun kutu len, wen se ma fusr ah el eisani ma lal nukewa ac som nu ke sie facl loessula, ac sununtei mani lal uh ke ma na wangin sripa. Tukun el sisla ma lal nukewa, na sie sracl lulap sikyak in facl sac, ac el muta in kwaco na lulap. Ke ma inge el som ac sukok orekma yurin sie mwet in facl sac, su supwalla nu inima lal in liyaung pig uh. El kena akkihpye insial ke kulun bean nun pig uh, a wanginna mwet sang nu sel. Tok, el asmakla ac nunkauk in el mu, ‘Yolyak mwe mongo nun mwet orekma lun papa tumuk, a nga akuran misa ke masrinsral! Inge nga ac tuyak ac folokla nu yurin papa tumuk ac fahk nu sel, "Papa, nga orekma koluk lain God ac lain kom. Tia fal in sifil pangpang nga wen nutum. Oreyu oana sie sin mwet orekma lom.’" Ke ma inge, el tuyak ac folokla nu yurin papa tumal.
"Ke el srakna fahsr loesla liki lohm sel uh, papa tumal ah liyalak ac arulana pakomutal, ac el kasrusr nu yurin wen natul, kafiselma inpaol ac ngok mutal. Na wen sac fahk, ‘Papa, nga orekma koluk lain God ac lain kom. Tia fal in sifilpa pangpang nga wen nutum.’ Tusruktu papa sac fahk nu sin mwet kulansap lal, ‘Sulaklak, use sie nuknuk na kato ac sang nokmulang. Sang pac sie ring nu ke paol, ac fahluk nu ke nial. Na kowos som ac use cow fusr soko ma fact oemeet uh ac uniya, kut in orek kufwa ac engan. Mwehen wen se nutik inge tuh misa, ac inge el sifil moul; el tuhlac, ac inge koneyukyak el.’ Ouinge kufwa ah mutawauk.
"In pacl se inge, wen se ma matu ah orekma oasr inimae. Ke el foloko ac apkuranyang nu ke lohm uh, el lohng pusren mwe on ac onsrosro. Na el pangonma sie sin mwet kulansap uh ac siyuk sel, ‘Mea orek uh?’ Ac mwet kulansap sac fahk, ‘Tamulel se lom el foloko, ac papa tomom el uniya cow fusr soko ma fact oemeet uh, mweyen wen se natul ah painmoul foloko ac ku na.’ Wen se ma matu arulana kasrkusrak, ac tia lungse utyak nu in lohm ah. Ouinge papa tumal el tufoki ac kwafe elan utyak. Tusruktu el topuk papa tumal ac fahk, ‘Liye, yac puspis nga orekma nu sum oana sie mwet foko, ac tiana seakos ma sap lom uh. Ac mea kom se nu sik? Ne nani soko, kom tia pac use nga in orek kufwa kac yurin mwet kawuk luk uh! A wen se nutum inge el sununtei ma lom nukewa yurin mutan kosro su eis molin kosro lalos, ac ke el foloko kom uniya cow fusr soko ma fact oemeet uh nu sel!’ Papa sac fahk nu sel, ‘Wen nutik, kom muta yuruk pacl nukewa, ac ma luk nukewa ma lom. A kut enenu na in orek kufwa ac engan, mweyen tamulel se lom inge el misa ac sifil moul. El tuhlac, ac inge sifil koneyukyak el.’"
A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.
5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)
"Ac Tokosrai lun kusrao ouinge pac: Sie mwet kuka el forfor ac sukok pearl saok, ac ke el konauk sie pearl ma arulana yohk molo, el som kitala ma lal nukewa ac molela pearl saok sac.
Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.
6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)
Jesus el oayapa fahk pupulyuk se inge nu sin mwet su pangon mu elos mwet suwoswos, ac elos pilesru mwet nukewa sayalos. "Sie pacl ah mwet luo utyak nu in Tempul in pre. Sie selos mwet Pharisee, ac el ngia mwet eisani tax. Mwet Pharisee sac tuyak ac mukena pre, ‘O God, nga kulo nu sum lah nga tia oana mwet ngia, su rapku ac oru ma sesuwos ac kosro. Nga kulo pac lah nga tia oana mwet eisani tax se ingo. Nga lalo len luo ke wik se, ac nga sot nu sum sie tafu singoul ke ma nukewa luk!’ A mwet eisani tax sac tu oetok ah, ac el tia pacna keyak nu lucng ke el pre, a el puok iniwal ac fahk, ‘O God, pakoten nu sik, tuh nga sie mwet koluk!’" Ac Jesus el fahk, "Nga fahk nu suwos, mwet eisani tax sac pa God El insewowo se ke el folokla nu lohm sel ah, ac tia mwet Pharisee sac. Tuh kutena mwet su sifacna akfulatyal ac fah akpusiselyeyuk, ac el su sifacna akpusiselyal fah akfulatyeyuk."
Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.
7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)
"Na Tokosrai lun kusrao ac fah mau ouinge: Oasr sie mwet ma ako in som mutwata ke sie pac facl, na el pangonma mwet kulansap lal ac sang elos in liyaung ma lal nukewa. El sang nu sin kais sie fal nu ke lupan ku lal: nu sin sie el sang ipin mani gold limekosr tausin, ac nu sin sie pac el sang luo tausin, ac nu sin sie pac el sang sie tausin. Na el som. Na mwet se ma eis limekosr tausin uh som, orekmakin mani yorol uh ac laesla pac ke limekosr tausin ah. In lumah sac pacna, mwet se ma eis tausin luo ah orekmakin ac laesla pac ke luo tausin. Tusruktu mwet se ma eis sie tausin el som, pukanak luf se infohk uh, ac okanla mani lun leum lal uh loac.
Tukun pacl na loeloes se, leum se lun mwet kulansap inge foloko ac siyuk selos koanon orekma lalos. Mwet se ma eis tausin limekosr ah tuku ac sang pac tausin limekosr saya, ac fahk, ‘Kom tuh ase limekosr tausin ipin mani gold, ac liye nga orekmakin ac laesla ke tausin limekosr pac.’ Na leum sac fahk, ‘Kom mwet kulansap wo ac oaru. Wona orekma lom. Kom oaru in liyaung ma pu, inge nga ac fah sot tuh kom in karingin ma pus. Fahsru ac wiyu engankin mwe insewowo luk!’ Toko, el su eis tausin luo el tuku ac fahk, ‘Leum, kom tuh ase luo tausin ipin mani gold, ac liye nga orekmakin ac laesla ke tausin luo pac.’ Na leum sac fahk, ‘Kom mwet kulansap wo ac oaru. Wona orekma lom. Kom oaru in liyaung ma pu, inge nga ac fah sot tuh kom in karingin ma pus. Fahsru ac wiyu engankin mwe insewowo luk!’ Na mwet kulansap se ma eis ipin mani gold tausin se ah, el tuku ac fahk, ‘Leum, nga etu lah kom mwet na upa se. Kom kosrani yen kom tia taknelik we, ac kom orani fokin ima yen kom tia sisalik fita nu we. Nga tuh sangeng, oru nga som ac okanla mani lom uh infohk uh. Liye! Pa inge ma lom uh.’ Na leum sac fahk, ‘Kom mwet kulansap koluk ac alsrangesr! Kom etu na lah nga kosrani yen nga tia taknelik we, ac orani fokin ima yen nga tia sisalik fita uh we. Kom funu sang mani luk uh nu in bank, nga lukun foloko ac eis nufon wi kap kac uh. Eisla mani an lukel ac sang nu sel su oasr tausin singoul yoro. Tuh el su oasr ma yoro, ac fah itukyang pac kutu nu sel, na ac fah yohk ac yolyak ma yorol. A el su wangin ma yoro, finne ma srisrik ma oan yorol, ac fah itukla lukel. Ac funu mwet kulansap wangin sripa se inge, sisella nu acn lohsr likinum uh, yen el ac fah tung ac ngalis inwihsel we.’
Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.
8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)
"Oasr sie mwet kasrup su nukum nuknuk na yohk molo, ac el moul in mut len nukewa. Na oasr pac sie mwet sukasrup pangpang Lazarus, su manol nuklana ke ruf, ac kwacna utukla el in muta ke mutunoa in lohm sin mwet kasrup sac, mweyen el finsrak na elan ku in kang kutkut in mongo ma ac putatla liki tepu lun mwet kasrup sac. Kosro ngalngul uh ac tuku pac lohi ruf kacl uh. Mwet sukasrup sac misa, ac lipufan uh usalla elan tuh muta siskal Abraham ke kufwa inkusrao uh. Mwet kasrup sac misa ac pukpuki el, ac ke el muta in Hades, yen ma el pulakin keok upa nu sel, el ngetak ac liyal Abraham yen loessula, ac Lazarus el muta siskal. Na el pangyak ac fahk, ‘Papa Abraham! Pakomutuk, ac supwalma Lazarus elan isongya kufinpaol in kof an ac kahlye mutun louk in akoyohuyauk, tuh nga muta in keok lulap in e se inge!’ Ac Abraham el fahk, ‘Ma nutik, esam lah pacl kom moul muta fin faclu ma nukewa wo ac fisrasr nu sum, a funu Lazarus el muta in ongoiya ac moul upa. Inge el muta insewowo inse, a kom muta in keok. Sayen ma inge, oasr luf na lulap se srikutelik, pwanang kutena mwet ma ac ke fahsrot ingewot nu yurum ac tia ku in orala, ac wangin pac mwet ac ku in tuku yurum me nu yorosr.’ Na mwet kasrup sac fahk, ‘Fin ouingan nga kwafe sum, Papa Abraham, supwalla Lazarus nu in lohm sin papa tumuk, yen tamulel limekosr luk oasr we. Lela elan som ac sensenkunulos, tuh elos in mau tia tuku nu yen waiok se inge.’ Abraham el fahk, ‘Kas lal Moses ac lun mwet palu uh oasr yorolos. Elos in porongo kas lalos an.’ Mwet kasrup sac fahk, ‘Papa Abraham, srakna sufal ma kom fahk ingan! Tuh fin oasr mwet se moulyak liki misa ac som nu yorolos, na elos fah ku in auliyak ac forla liki ma koluk lalos.’ Ac Abraham el fahk, ‘Elos fin tia lohngol Moses ac mwet palu uh, elos ac tia pac lulalfongi finne oasr mwet se moulyak liki misa.’"
A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.
9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)
Na Jesus el sifilpa fahk nu selos sie pac pupulyuk: "Tokosrai lun kusrao ouinge: Sie mwet el yukwiya fita wo in ima lal. Sie fong ah ke mwet nukewa motulla, mwet lokoalok se tuku ac yukwiya mah koluk inmasrlon wheat uh, na el som. Ke sacn uh kapak ac mutawauk in sikyak fahko, na mah koluk uh sikyak pac. Na mwet kulansap lun leum sac tuku nu yorol ac fahk, ‘Leum se, fita wo mukena pa kom tuh yukwiya ke ima se lom ah. Na mah koluk ke ima sac tuku ya me?’ Ac leum sac fahk, ‘Kalem lah mwet lokoalok se pa oru ma inge uh.’ Na elos siyuk sel, ‘Kom lungse kut in som fusak mah koluk uh?’ Ac el fahk, ‘Mo, mweyen kowos fin fis mah koluk uh, sahp kowos ac tuh fusak pac kutu sin sacn wo uh. Lela wheat ac mah koluk uh in tukenina kap nwe ke na pacl in kosrani, na nga fah fahk mwet telani uh in fusak mah koluk uh meet, loseni nu sie ac esukak. Na elos fah orani wheat uh ac filiya in lohm in filma uh.’"
Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.
10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)
"Na Tokosrai lun kusrao ac fah mau ouinge: oasr mutan fusr singoul su us lam lalos ac som in osun nu sin sie mwet pisrla. Limekosr selos lalfon, ac limekosr lalmwetmet. Ma limekosr ma lalfon uh us lam lalos, tuh wangin oil elos us saya. A ma limekosr ma lalmwetmet uh us pac sufa sessesla ke oil welulos. Mwet pisrla el pahtla in tuku, ouinge elos nukewa mutawauk in mwetkeli ac motulla.
"Ke sun infulwen fong, sie pusra kasla ac fahk, ‘Mwet pisrla el a tuku ‘nge! Fahsru osun nu sel!’ Mutan fusr nukewa ngutalik ac akoela lam lalos. Na mutan lalfon limekosr ah fahk nu sin ma lalmwetmet limekosr ah, "Se lasr kutu oil lomtal an, mweyen lam lasr uh ac kunla.’ Na ma lalmwetmet limekosr ah fahk, ‘Kut fin ac sot, na ac sufalla nu sesr kewa. Fahla molela kutu lomtal ke nien kuka ah.’ Ouinge mutan lalfon uh som moul oil lalos, ac ke elos som, mwet pisrla el tuku. Mutan limekosr ma lalmwetmet uh welul utyak nu ke kufwen marut uh, na kauli srungul ah.
Tok, na mutan limekosr saya elos tuku, ac fahk, ‘Leum! Leum! Ikasla nu sesr!’ Na mwet pisrla el fahk, ‘Tia ku! Nga tia etekomtal!’"
Na Jesus el fahk, "Ke ma inge kowos taran, tuh kowos tia etu len sac ku ao sac."
Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.
As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.
Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.