Pular para o conteúdo
Publicidade

As 10 parábolas mais importantes de Jesus

Por Bíblia Online  - 

Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:

1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)

Asayis gaame baz aazisor yeegii odeeza:

«Pettii biitta oothiz athay zerithi zerodayis kezeeza. E zerodar pettii pettii zerithay oge gaxa wodhdheeza; unttanakka kafitay yi7ii maxxii meeza. Pettii pettii zerthitay oommo sisilqqo yez biittal afa wodhdheeza. Gaame biitta baa gishos ellis doleeza. Zin awa kezin shulleeza; xapho baazay gishos meleeza. Pettii pettii zerithay angguthi gancce wodhdheeza; angguthay diccii ye dola cuulleeza. Yhankkitay ma irkko biittal afa wodhdheeza; dolii aafe aafeeza. Pettay xeeti, pettay usuppuntam, pettay ma hasttam aafeeza. Si7iz hayer yez athay si7o» yeegeeza.

A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.

2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)

Keeha Samarawe atha

Yeezako, pettii gallas Muse higge eriza pettii athay denddii Yesuusa yeegii paace oych oyceeza. «Asitamaarayyo, medhinas de7o laattodayis taanii ab udo?» yeegeeza.

Yesuusa, «Muse maxaafayid xaafintteezay waagee? Ne wayizii nabbabi akaakee?» yeegeeza.

Athay mahii, « Ne Goda ne Xoossa, ne kunthi wozinappe, ne kunith shemppopp, ne kunth wolqqapennee ne kunthi qofapp qadhdhoba. Maakka ne lagga ne ubbay garkk qadhdhobayeegiza» yeegeeza.

Yesuusa eziko, «Neenii yinno likkee maheeza, neekka yhay garkk oothoba. Ne medhinas de7or yezoda» yeegeeza.

Zin athay fana geeshsh oothodayis kozhii, «Hanos E ta laggay oonoo?» yeegeeza.

E oychayis Yesuusa yeegii malsse inggeeza, «Pettii asii yezay Yerusalaame katamapp sulle Iyarkko katama yhammadar ogel afa paanitay kezii shoceeza. E afila qaarii ekkii yhayiqoppennee pathapp gancce ooilii qitteeza. Guyepp, Ayihude qeese pettay ye ogayar fa yhamo yhanigttar atha bi7ii deshshi gi aadheeza. Maakka pettii Leway ye aqa hellittar atha bi7ii hara oger aadhii qiteeza. Zin, pettii Samaare biitta as yezay ye ogayar yi7ittar atha bi7ii ezis qadhintteeza Eziko shiiqii, e madothayil afa zayitennee woyine qoli acceeza. Fa harel afa betithi imathi aqiz keetha kanggeeza. Ye aqayid ezis koshshiza baz ubba ootheeza. Wonttitha nam77ii diinaare mahii imathi kara adayis inggii, Hayyana yha atha lo7ithii bo7oba. Taanii nees inggeezaypp afar ne kessiza baz ubbita ta nees ciggodayeegeeza.

«Yikkee, yha hayidzii asitaypp paannitay shoceez athayis laggee maaqqeezay nees oona aazee?»

Athay mahii, «Ezis qadhintteezaya» yeegeeza.

Yesuusa, «Neekka yhanigii yhay garkk oothoba» yeegeeza.

Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.

3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)

«Yi gancceppe pettayis xeet duritay yeza baz maaqqiko unttapp pettay dhabiko uddufun tamannee uddufunita wora ashshii dhabeezana denggod gatho koyoozay oonoo? Denggeez wode ufayttii fa gannal tookkii, fa kara maaqqiza. Fa laggittannee shoorita wolla xeegii, Dhabeez ta duura denggeeza, taar wolla ufayttoyttayeegiza. Yey garkkekka, maarotithi gelowa uddufun tamannee uddufun xillitaypp fa nagaras maaroteth geliz pettii athay gishos salo dammo ufayis maaqqiza.

Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.

4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)

Dhabeez na7ay Aaziso

Maaqqii Yesuusa, «Pettii athayis nam77ii na7itay yeza. Unttapp geedo na7ay fa adayiko, Ta Adayyo, ne shalaypp ta bagga taas inggobayeegeeza. Aday fa shalana fa na7itayis shageeza. Xiqqa gallasapp guye geedo na7ay fa bagga ubbita accii ekkii haakko gade yhanigeeza. Ezayid ekkii yhanigeez shalana toochchii wursseeza. E paas yeza baz ubbita wursseezaypp guye ye gadayid ubbayil miinth naye gelin metintteeza. Yey gishos, ye gade asaypp pettay kara gata geleeza. Athay eza gudaylle heemmad garkk fa mootha dakkeeza. Gudayllitay miiz harqqaypp maadayis amotteeza, zin izokka ezis inggiz asii benttekkaya. Fa Wozinar, Aappun ta aday ayllitayisi katha alla attin ta yhaydda nayer yhayqqe?Denddii ta adayiko yhanigii, Ta adayyo, salo Xoossa, sa7a nena ta qoheeza. Yhanpp ne na7a ginttinttii xeeginttodayis taas beezoowa gishos ne kara yez ayllitaypp pettay garkk udii tana tayibobayeegoda» yeegeeza. Yey gishos, dendii fa adayiko yhanigeeza.

«Hano zin, E haga haakor yeezin aday qadhinttii, eziko woxxii yhanigii idinggii yeereeza. Na7aykka, Ta adayyo salo Xoossa, sa7a nena ta qoheeza. Yhanpp ne na7a ginttinttii xeeginttodayis taas beezoyyayeegeeza.

«E aday ayllita xeegii, Ellisii ubbapp lo77o maaqqeez afila ki7ii eza ma7issii; e biradhdhayidakka migiddo, e tokayid caamma aathoytta. Modhdho mehe ki7ii shukkoytta, maada, ufayttoda. Ta na7ay yhayi yhayqqeeza, zin yhanno paxeeza; dhabeeza, zin bentteezayeegeeza. Yeyppe guye, ufayttithii aykkeeza.

«Ye wode bayra na7ay woota gade yeza. Ezaypp yi7ittar kara ukkodar yethinnee donth giirthi si7eeza. Ayllitaypp petta xeegii hanizay abizako erodayis oycceeza. Ayllay, Ne ishay saro ye7eez gishos ne aday modhdho mehe ezis shukkeezayeegeeza.

«Bayra ishay kacinttii kara gelodayiskka koyekkaya. Aday bale kezii kara geloda garkk eza woosseeza. Zin E fa adayiko, Yeezako, yhay garkk laythi ta nees aylletti ne kiitappe pettokka pacinchekkazar nees kiittinttin ta ta laggitayir ufayttod garkk hara attozin pettii hooggo deesh taas inggekkaya. Zin, yhay ne na7ay ne shalana laammizitayir doonggii wurssii yi7in modhdho mehe shukkeene bay» yeegeeza.

«Adaykka, Ta na7ayyo, ne ubba wode taar yeza, tabazi ubbay neesi. Yhay ne ishay yhayqqeeza, zin paxeeza; dhabeeza, zin bentteeza. Yey gishos, gaame ufayttodayis beezizayeegoda» yeegeeza.

A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.

5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)

«Yey garkk, ma salo kaatetithay inqqo giz al7o shuchchita koyiz zal7e as aaziza. Gaame al7o inqqo denggii yhanigii paas yeza baz ubba bayizii e wonggeeza.

Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.

6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)

Ferisaawanne qaraxe gachisiz atha

Ma mahii, Yesuusa, fana geeshsh as garkk uddii ceeqinttizitaysinnee yhankkita borizitayis yhay garkke yeegii aaziso odeeza: «Nam7i asitay woossodayis Xooss kara yhanigeeza. Pettay Ferisaawe yhankkay ma qaraxe gachisiz as. Ferisaaway eqqii paas woossittar, Xoossayyo taanii yhankkitay garkk bonqqiza, zhucannee laammiza as, ubbarakka ma yha qaraxe gachisiz athay garkk baa gishos nena ta galatiza. Saaminttapp nam7i toke xoomiza, ta denggizbaz ubbaypp asiraata kessizayeegeeza.

«Zini qaraxe gachisizay ma haakor eqqii hara attozin salo dhoqqi gi be7adayis yashittii fa tira qoxxitar Xoossayyo, tana nagaranchchana maarooyeyeegii woosseeza. Ta yinttis odizana si7oytta; Farasaawayppe yhay qaraxe gachisizay Xooss tiina geesh maaqqii fa kara maaqqeeza. Abis giiko, fana dhoqqi dhoqqi udiza as kawuzhoda, fana kawushiza as dhoqqi dhoqqi goda» yeegeeza.

Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.

7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)

Haaydzi ooso asitay aaziso

«Xooss kaatetithay fa ayllita xeegii faasi yeza baz unttis hadarii oge yhammadayis kezeez atha aaziza. Unttis ommar ommar u wolqqay garkk pettayis ichchin mekilite, pettayis nam77ii mekilite ma pettayis pettii mekilite inggii hara gade qiteeza. Ichchin mekilite ekkeez ayllay elle yhanigii zal7i, hara ichchin mekilite tirppiseeza. Yey garkkekka, ma nam77ii mekilite ekkeez ayllay hara nam77ii mekilite tirppiseeza. Zin pettii mekilite ekkeezay yhanigii, olla bookkii, fa goday miisha moogeeza.

«Gaame wodepp guye ye ayllitay goday yi7ii, fa miisha unttan oyicceeza. Ichchin mekilite ekkeez ayllay yi7ii, hara ichchin mekilite ki7ii, Ta godayyo, ne taassi ichchin mekilite inggeeza. Zin ta hara ichchin mekilite tirppiseezayeegeeza. E goday, Zambay! Neenii lo77o ammanthiza aylle; neenii xiqqa bazal ammantteeza. Taanii nena gaame bazal shuumoda; yhana ne goday ufayssayid gelobayeegeeza.

«Ma nam77ii mekilite ekkeezay yi7ii, Ta godayyo, neenii taas nam77ii mekilite inggeeza. Zin taanii hara nam77ii mekilite tirppiseezayeegeeza. E goday, Zambay! Neenii lo77o ammanthiza aylle; neenii xiqqa bazal ammantteeza. Taanii nena gaame bazal shuumoda; yhana ne goday ufayssayid gelobayeegeeza.

«Ma pettii mekilite ekkeezay yi7ii, Ta godayyo, neenii zerekka aqopp buuciz laalekka aqopp maxiz iita as maaqqeezana taanii eriza. Ta Yashittii ne mekilita biitta gancce moogeeza. Ne mekilita yhaysheyeegeeza.

«E goday mahii, Yha iita azaalla ayllayyo, taanii zerekka aqopp buucizannee laalekka aqopp maxiza as maaqqeeza ne erinee. Yikkee, neenii ta miishito bankke gaddeezako wodher ekkodanno ne kayeeza. Yey gishos, miisha eep ekkii, taphphii mekilite yezayis inggoytta. Abis giiko, yeza ubbayis gujinttoda gaanggoda. Zin baazaypp hara attozin, ye ezis yeza xiqqatakka ekkinttoda. Yha maaddoowa aylla bale dhuma kessii oloytta. Ezayid ezis yeefonnee achch coonchii maaqqadayeegeeza.

Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.

8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)

Dure athannee Alaazara

«Ali7onnee buquro afila ma77iza, sa7a hanin gallas gallas ufayisar yez pettii dure as yeza. Hara ma gallay muumer madunxeez pettii Alaazara ginttinttiz manqqay ye dure athay bale doginttii atteezay yeza. Nayepp dendeezayid dure athay leematepp wodhdhiz gufa maadayis amotitar yeza. Hara attozin, kanitay yi7ii e madotha laa7iza.

«Ye manqqay yhayqqeeza; kiitanchchitay eza Afraame ki7o kanggeeza. Ma dure athaykka yhayqqii moogintteeza. Si7oole un77inttii yezitar dhoqqi gi haakor Afraamennee e ki7o yez Alaazara be7eeza. E, Adayyo Afraame, taasi qadhinttooye; yha lathi tamay gancce eexxittar yez gishos Alaazare fa biradhdhe xeerato haatha dakkii ta iranthato laakithod garkk hayyana eza dakkooyeyeegii uukkeeza.

«Zin Afraame eziko, Ta na7ayyo, ne sa7a yessayid lo77o baz ekkeezanannee, ma Alaazare iita baz ekkeezana akakoba. Zin yhatti E yhaydda ufayttiza, ma neenii waayttar yezayeegeeza. Yha ubbapp aadhii, Yhayppe yinttiko, yinippe yhana nuuko aadhodayis koyizitay piinggaam garkk nuusinnee yinttis gancce damma gaga yezayeegeeza.

«Dure athay, Ta adayyo, yeezako Alaazara ta aday kara kiittod garkk ta nena woossiza. Taas ichchin ishitay yeza, unttikka yha meto aqa ye7aamay garkk unttis yhanigii markkattoyeegeeza.

«Zin Afraame, Unttiss Muserannee nabitayir yeza; unttii odeez baz si7oyeegeeza.

«Dure athay, Adayyo Afraame, yey garkk baaya; pettii asii yhayiqopp denddii yhanigiko unttii maarotith gelodayeegeeza.

«Afiraame, Musennee nabita si7aam ixxiko, hara attozin yhayiqopp pettii asii denddii odikokka ammanennayeegeeza.»

A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.

9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)

Leeshshor aaziso

Yesuusa unttis hara aaziso odeeza, «Xooss kaatetithay fa woota gancce lo77o zerithi zereez atha aaziza. Zin as ubbay genttin e morkkay yi7ii gistte gancce leeshsho zerii qiteeza. Gisttay diccii ka77iz wode leeshshokka e gancce bentteeza.

«Gade goday ayllitay godayko yhanigii, Godayyo, ne wootayid ne lo77o zerithi zerekkasa? Yeezin, leeshsho anapp ye7eenee?yeegeeza.

«E unttiko, Yeya morkke ootheezayeegeeza.

«Ayllitay godayiko, Nu yhanigii leeshsha shoddod garkk ne koyinee?yeegeeza.

«Zin E, Atto bochchippate; yi leeshsha shoddiz godar gisttekka shodinttoda. Bochchippate; maxo wode hellodayis wolla dicco. Ye wode maxiza asitay leeshsha tiinattii maxii tama gancce xuugodayis mirqqer mirqqer mirqqoytta. Zin gistta shiishii ta shaalayid oloyttayeegoda» yeegeeza.

Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.

10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)

Taphphii wudiritay aaziso

«Ye wode salo kaatetithay fa kuraaze aykkii, machcho ko7odayis yhanigeez atha mokkodayis kezeez taphphii wudirita aaziza. Unttapp ichchinitay boozita, ichchinitay ecita. Boozitay kuraaze aykkeeza, zin hara lamba aykkekkaya. Zin ecitay fa kuraazannee hara gujjo lamba aykkeeza. Machcho ekkiza athay gam7in, ye wudiritay unttan gentta aykkin gentteeza.

«Giddii bilahe maaqqodar Machchato ekkizay ye7eeza, eza mokkodayis kezoyttayeegiz gita cabbotith sintteeza.

«Ye wode ye wudiritay ubbitay barkkii, fa kuraaza giigiseeza. Boozitay ecitayko, Nu xomppay to7od haniza gishos yi lambaypp nuusi inggoyttayeegeeza.

«Zin ecitay unttiko mahii, Yey hanaamii, nuusinnee yinttis gidiza lamba baaya. Yey gishos, yinttis yhanigii wonggii ekkoyttayeegeeza. Boozo wudiritay lamba woonggodayis qiteezin, machchat ekkiza athay putti geeza. Giiginttii betteez ichchin wudiritay ezar wolla bossa sibirel geleeza; pengaykka gorddintteeza.

«Guyepp yhankko wudiritay yi7ii, Godayyo, Godayyo, nuusi dooyooyeeyeegeeza.

«Zin E unttiko mahii, Taanii yinttis turo odiza; ta yinttan erooya!

«Yikkee, As Na7ay ye7od gallasa woy saata yi eroowa gishos barkkii naagoytta.

Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.

As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.

Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.

Seja o primeiro