Pular para o conteúdo
Publicidade

As 10 parábolas mais importantes de Jesus

Por Bíblia Online  - 

Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:

1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)

Ā, he maha āna kōrero ki a rātou, he mea whakarite; i mea ia:

", i haere te kairui ki te rui. Ā, i a ia e rui ana, ka ngahoro ētahi o ngā purapura ki te taha o te ara, ā, ko te rerenga mai o ngā manu, kainga ake. Ko ētahi i ngahoro ki ngā wāhi kāmaka, ki ngā wāhi kīhai i nui te oneone; , pihi tonu ake, kāhore hoki i hōhonu te oneone. Ā, te whitinga o te , ngaua iho; ā, te mea kāhore he pūtake, memenge noa iho. Ko ētahi i ngahoro ki roto ki ngā tātarāmoa; ā, te tupunga ake o ngā tātarāmoa, kōwaowaotia ana ngā purapura. Ko ētahi i ngahoro ki te oneone pai, ā, ka hua, ētahi kotahi rau, ētahi e ono tekau, ētahi e toru tekau.

"Ki te whai taringa tētahi hei whakarongo, kia rongo ia."

A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.

2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)

Te Kupu Whakarite o te Hamari Pai

, ka whaka­tika tētahi kai­whaka­ako o te ture, ka whaka­­tau­tau i a ia, ka mea, "E te Kai­whaka­ako, me aha ahau ka whi­whi ai ki te ora tonu?"

Ka mea ia ki a ia, "He aha te mea i tuhi­tuhia ki te ture? Ka pēhea tāu kōrero?"

, ka whaka­hoki ia, ka mea, "Kia whaka­paua tōu ngākau, tōu wairua, tōu kaha, tōu hine­ngaro, ki te aroha ki te Ariki, ki tōu Atua; me aroha hoki ki tōu hoa tata ānō ko koe.’ "

Ka mea ia ki a ia, "Ka tika tāu kōrero; meinga tēnei, ā, ka ora koe."

Otirā, ka mea ia ki te whaka­tika i a ia, ka atu ki a Īhu, "Ko wai tōku hoa tata?"

, ka whaka­hoki a Īhu, ka mea, "E haere iho ana tētahi tangata i Hiruhārama ki Heriko, ā, ka tūtaki ki ngā kai­pāhua, , ka huia ōna e rātou, ka tuki­tukia ia, ā, haere ana, whaka­rērea iho ia, me te mea kua mate. , ko tētahi tohu­nga e haere noa ana i taua ara, ā, i tōna kite­nga i a ia, ni­nihi ana tahaki. I pēnā hoki tētahi Rīwaiti, tae kau ki taua wāhi, ka haere, ka ti­tiro, ni­nihi ana tahaki. Otirā, ko tētahi Hamari e haere ana ki ngā whenua, i te taenga ki a ia, ka kite i a ia, ka aroha. , ka haere, ka takai i ōna patu­nga, ringi­hia iho ki te hinu, ki te wāina, ka whaka­noho i a ia ki tōna ake kararehe, ā, kawea ana ia ki te whare tira, ata­whai­tia ana ia. I te aonga ake, i tōna haere­nga, ka tango­hia e ia e rua ngā pene, hoatu ana ki te tangata i te whare, ka mea ki a ia, Māu ia e tiaki; ā, ki te maha atu āu mea e pau, māku koe e utu ina hoki mai ahau.

", ki tōu whaka­aro, ko wai o tēnei toko­toru te hoa ōna i tūtaki nei ki ngā kai­pāhua?"

Ka mea ia, "Ko tērā i ata­whai­tia ai ia."

, ka mea a Īhu ki a ia, "Haere, kia pērā anō tāu mahi."

Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.

3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)

"Ko tēhea tangata o koutou he rau āna hipi, ā, ka ngaro tētahi o rātou, e kore ianei e waiho e ia ngā mea e iwa tekau iwa i te koraha, ā, ka haere ki taua mea i ngaro, kia kitea anō? Ā, ka kitea, ka waha i runga i ōna poko­hiwi, ka koa. Ā, ka tae ki te whare, ka karanga­tia ōna hoa me ngā tāngata e noho tata ana, ka mea ki a rātou, Kia hari tahi tātou; kua kitea hoki tāku hipi i ngaro.Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, ka pērā anō te hari i te rangi te tangata hara kotahi ina rīpe­netā, nui atu i te hari ngā tāngata tika e iwa tekau iwa, kāhore nei ō rātou mea e rīpe­netā ai."

Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.

4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)

Te Tama Ngaro

I mea anō ia, "Toko­rua ngā tama a tētahi tangata. Ka mea muri o rāua ki tōna pāpā, E , hōmai ki ahau te wāhi taonga e wehea e koe mōku., ka wehe­wehea e ia ki a rāua tōna oranga. Ā, kīhai i maha ngā , ka kohiko­hia e te tama ō muri ngā mea katoa, ā, haere ana ki te whenua tawhiti, mau­mau­ria ana ōna taonga ki reira, he ­rere­tanga ki te kino. Ā, ka poto āna mea katoa, ka te matekai ki taua whenua, ā, ka tīmata ia te rawa­kore. , ka haere ia, ka piri ki tētahi o ngā tāngata o taua whenua; ka tonoa e ia ki āna māra ki te whāngai poaka. I hia­hia hoki ia kia whaka­kīa tōna kōpū ki ngā kiri e kainga ana e ngā poaka, heoi, kīhai i hoatu e tētahi ki a ia. te hoki­nga ake ia o ōna whaka­aro, ka mea ia, Anō te tini o ngā kai­mahi a tōku pāpā, he nui noa atu ā rātou taro, ko ahau ia ka ngaro i te kai­kore! Ka whaka­tika ahau, ka haere ki tōku matua, ka mea ki a ia, E , kua hara ahau ki te rangi, ki tōu aro­aro anō. Ā, heoi anō tikanga kia kīa ahau he tama nāu; meinga ahau kia rite ki tētahi o āu kai­mahi., ka whaka­tika ia, ā, haere ana ki tōna matua.

", i a ia anō i tawhiti, ka kite tōna matua i a ia, ka aroha, ka oma, hinga iho ki tōna kakī kihi ana i a ia. , ko te mea­tanga a te tama ki a ia, E , kua hara ahau ki te rangi, ki tōu aro­aro anō, ā, heoi anō tikanga kia kīa ahau he tama nāu., ka mea te matua ki āna pono­nga, Kia hohoro te mau mai i te kākahu pai rawa, ā, ka whaka­kākahu ki a ia; hōmai hoki he ­whiti tōna ringa, he hoki ōna wae­wae. Kawea mai anō te kūao kau, te mea whāngai, patua, kia kai tātou, kia koa te ngākau. Ko tēnei tama hoki āku i mate, ā, kua ora; i ngaro, ā, kua kitea.Ā, ka anga rātou ka koa.

", kei te māra tāna tama mātā­mua, ā, tōna haere­nga mai, ka whaka­tata ki te whare, ka rongo i te waiata, i te kani­kani. , karanga­tia ana e ia tētahi o ngā kai­mahi, ka ui atu, He aha ēnei mea?, ka mea mai tērā ki a ia, Kua tae mai tōu teina; kua patua e tōu matua te kūao mōmona a te kau, te mea kua tae ora mai ia ki a ia.

", ka riri ia, kīhai hoki i pai kia haere ki roto; me i reira ka haere atu tōna matua ki waho, ka tohe ki a ia. , ka whaka­hoki ia, ka mea ki tōna matua, Nana, te tini o ngā tau i mahi ai ahau ki a koe, kāhore rawa hoki i taka­takahi i tāu kupu; heoi, kāhore rawa i hōmai e koe ki ahau he kūao koati, kia koa tahi ai ahau me ōku hoa. Otirā, i te taenga mai o tēnei tama āu, i pau nei tōu oranga i a ia, rātou tahi ko ngā wāhine kairau, kua patua e koe te kūao mōmona a te kau māna., ka mea tērā ki a ia, E tama, kei ahau tonu koe, māu hoki āku mea katoa. He tika ia kia koa tātou, kia hari; i mate hoki tōu teina nei, ā, kua ora, i ngaro, ā, kua kitea.’ "

A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.

5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)

Te Kupu Whakarite o te Peara

"He rite anō te rangatiratanga o te rangi ki te kaihokohoko, e rapu ana i ngā peara papai. Ā, tōna kitenga i tētahi peara utu nui, haere ana, hokona ana āna mea katoa, ā, hokona ana mai taua peara māna."

Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.

6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)

Te Kupu Whakarite o te Parihi me te Kaikohi Tāke

, ka kōrero anō ia i tēnei kupu whaka­rite ki ētahi, i whaka­manawa nei ki a rātou anō he tika, i whaka­kore­kore ki ērā atu katoa, "Toko­rua ngā tāngata i haere ki te teme­para ki te īnoi; he Parihi tētahi, ko tētahi he pupiri­kana.

"ana te Parihi ko ia anake, ko tāna kara­kia tēnei, E te Atua, ka whaka­whetai ahau ki a koe, te mea kāhore ahau e rite ki ērā atu tāngata, ki te hunga hao taonga, kino, pūremu, mōku hoki rite ki tēnei pupiri­kana. Taki­rua āku nohoa­nga puku­tanga i te wiki, e hoatu ana e ahau te wāhi whaka­tekau o āku mea katoa.

"Ko te pupiri­kana ia i mai i tawhiti, kīhai i mea kia anga ake ōna kanohi ki te rangi, heoi, pātuki ana ki tōna uma, ka mea, E te Atua, tohu­ngia ahau, te tangata hara.Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, nui atu te tika o tēnei i tērā i te hoki­nga ki tōna whare; ki te whaka­nui hoki tētahi i a ia, ka whaka­iti­tia; ki te whaka­iti tētahi i a ia, ka whaka­nuia."

Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.

7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)

Te Kupu Whakarite o ngā Pononga Tokotoru

"Ka rite hoki ki te tangata e haere ana ki tawhiti, karangatia ana e ia āna pononga ake, ā, hoatu ana ki a rātou āna taonga. Ki tētahi i hoatu e ia e rima taranata, ki tētahi e rua, ki tētahi kotahi; ki ia tangata, ki ia tangata, he mea whakarite ki rātou uaua; ā, haere ana ia. , ko te haerenga o te tangata i a ia nei ngā taranata e rima, hokohokona ana aua mea e ia, ā, riro ana i a ia e rima atu ngā taranata. Pērā anō hoki te tangata i ngā mea e rua; e rua atu i riro i a ia. Ko te tangata ia i te mea kotahi, haere ana, kei te keri ki te whenua, ā, hunā ana e ia te moni a tōna ariki.

"Ā roa rawa iho, ka puta te ariki o aua pononga, ka mea kia kōrerotia āna moni e rātou ki a ia. Ā, ko te haerenga o te tangata i a ia nei ngā taranata e rima, ka mauria mai e ia e rima atu ngā taranata, ā, ka mea, E te ariki, e rima āu taranata i hōmai ai ki ahau; , e rima atu ngā taranata kua riro mai i ahau hei tāpiri ērā.Ka mea tōna ariki ki a ia, Pai rawa, e te pononga pai, e te pononga pono; pono tāu mahi ki ngā mea ruarua māku koe e mea hei rangatira ngā mea maha; uru mai koe ki te hari o tōu ariki.

"Me tērā hoki i a ia nei ngā taranata e rua, ka haere mai, ka mea, E te ariki, e rua āu taranata i hōmai ai ki ahau; , e rua atu ngā taranata kua riro mai i ahau hei tāpiri ērā.Ka mea tōna ariki ki a ia, Pai rawa, e te pononga pai, e te pononga pono; pono tonu tāu mahi ki ngā mea ruarua, māku koe e mea hei rangatira ngā mea maha; uru mai koe ki te hari o tōu ariki.

"Ā, ko te haerenga mai hoki o te tangata i a ia nei te taranata kotahi, ka mea, E te ariki, i mātau ahau ki a koe he tangata pakeke koe, e kokoti ana i te wāhi kīhai i ruia e koe, e kohikohi ana i te wāhi kīhai i whakatītaria e koe. , ka wehi ahau, ā, haere ana, hunā ana i tāu taranata ki te whenua; , tāu .

", ka whakahoki tōna ariki, ka mea ki a ia, Pononga kino, pononga māngere, i mātau koe e kokoti ana ahau i te wāhi kīhai i ruia e ahau, e kohikohi ana i te wāhi kīhai i whakatītaria e ahau. Ko te mea tika hoki kia kawea e koe tāku moni ki ngā rangatira pēke moni, ā, ka tae mai ahau, ka riro mai tāku me ōna hua anō. Ko tēnei, tangohia te taranata i a ia, hoatu ki tērā i ngā taranata kotahi tekau. Ki te whai mea hoki tētahi, ka hoatu anō ki a ia, ā, ka maha atu āna; ā, ki te kāhore he mea a tētahi, ko āna mea ake ka tangohia i a ia. , makā te pononga huakore ki te pōuri i waho; ko te wāhi tērā o te tangi, o te tetēā o ngā niho.

Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.

8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)

Te Tangata Whai Rawa me Raharuhi

", tērā tētahi tangata whai taonga i mua, he kākahu pāpura ōna, he rīnena pai, ā, ko tāna mahi he kai tonu i ngā kai papai i ngā katoa. , ka whaka­takoto­ria ki tōna kūwaha tētahi tangata rawa­kore, ko Raharuhi te ingoa, he ­whenua, e hia­hia ana hoki kia whāngaia ki ngā konga­konga e nga­horo ana i te tēpu a te tangata taonga; ā, ko ngā kurī rawa hoki i haere mai, ka miti­miti i ōna mate.

"Nāwai ā, ka mate te tangata rawa­kore, ā, kawea ana e ngā ana­hera ki te uma o Āperahama. Ā, ka mate hoki ko te tangata taonga, ā, tanu­mia ana. Ā, i te rēinga ka ti­tiro ake ia, i a ia e whaka­mamae­tia ana, ka kite i a Āperahama i tawhiti, me Raharuhi i tōna uma. , ka karanga ia, ka mea, E , e Āperahama, kia aroha ki ahau, tonoa mai hoki a Raharuhi ki te tou i te pito o tōna mati­hao ki te wai, hei whaka­mātao i tōku arero; e mamae ana hoki ahau i tēnei mura.

"Otirā, ka mea a Āperahama, E tama, kia mahara kua riro i a koe āu mea papai i a koe e ora ana, he kino ia ngā mea i a Raharuhi; , ka whaka­mārie­tia nei ia, e whaka­mamae­tia ana koe. Hāunga anō ēnei mea katoa, kua oti te whaka­pūmau tētahi tawhā nui i waenga­nui o koutou, o mātou. Ā, ki te mea ētahi ki te whaka­whiti atu i konei ki a koutou, e kore e āhei; e kore anō e whiti mai i konā ki a mātou.Anō ko tērā, Koia ahau ka mea nei ki a koe, e , kia tonoa ia ki te whare o tōku pāpā; toko­rima hoki ōku tēina? Kia kōrero ai ia ki a rātou, kei haere mai hoki rātou ki tēnei wāhi mamae.

"Ka mea a Āperahama ki a ia, Kei a rātou a Mohi rātou ko ngā poro­piti; me whaka­rongo ki a rātou.Ka mea ia, Kāhore, e , e Āperahama, engari ki te haere atu tētahi ki a rātou o te hunga mate, ka rīpe­netā rātou., ka mea tērā ki a ia, Ki te kore rātou e whaka­rongo ki a Mohi, ki ngā poro­piti hoki, e kore anō e whaka­ae ahakoa ara ake te tangata i te hunga mate.’ "

A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.

9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)

Te Kupu Whakarite ngā Taru Kino

Tēnei ake anō tētahi kupu whakarite i makā e ia ki a rātou, i mea ia: "Ka rite te rangatiratanga o te rangi ki tētahi tangata i rui i te purapura pai ki tāna māra. Ā, i ngā tāngata e moe ana, ka haere mai tōna hoariri, ruia iho he taru kino ki waenga wīti, ā, haere ana. Ā, ka pihi ake te rau, ka hua, kātahi ka kitea hoki ngā taru. , ka haere mai ngā pononga a taua rangatira, ka mea ki a ia, E mara, kīhai ianei koe i rui i te purapura pai ki tāu māra? hea ōna taru?, ka atu ia ki a rātou, te hoariri tēnei i mea.Kātahi, ka mea ngā pononga ki a ia, E pai rānei koe kia haere mātou ki te whakawhāiti i aua taru?Ā, ka mea ia, Kāhore; kei hūtia ngātahitia te wīti ina whakawhāititia ngā taru. Tukua kia tupu tahi, ā taea noatia te kotinga; ā, i te o te kotinga ka mea ahau ki ngā kaikokoti, Mātua whakawhāiti i ngā taru, ka paihere ai hei paihere kia tahuna; ko te wīti ia me kohi ki tōku whare wīti."

Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.

10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)

Te Kupu Whakarite o ngā Wāhina Tekau

", ka rite te rangatiratanga o te rangi ki ngā wāhina kotahi tekau, i mau i ā rātou rama, ā, haere ana ki te whakatau i te tāne mārena hou. Tokorima o rātou he maharakore, tokorima he mahara. Ko ngā mea maharakore i mau i ā rātou rama, kīhai ia i mau hinu. Ko te hunga mahara i mau hinu atu i roto i ā rātou ipu me ā rātou rama. Ka whakaroa te tāne mārena hou, ka tunewha rātou katoa, ka moe.

", i waenganui , ka te karanga, Ē, ko te tāne mārena hou! Puta mai koutou ki te whakatau i a ia.Kātahi ka ara katoa aua wāhina, ka whakapai i ā rātou rama. , ka mea te hunga maharakore ki te hunga mahara, Hōmai ki a mātou tētahi wāhi o koutou hinu; ka pirau hoki ā mātou rama., ka whakahoki te hunga mahara, ka mea, Kāhore! Kei kore e ranea mātou, koutou; engari, me haere koutou ki ngā kaihoko, hoko ai i tētahi koutou.Ā, rātou haerenga atu ki te hoko, ka tae mai te tāne mārena hou; ā, tomo tahi ana me ia ki te mārena te hunga kua āta rite; ā, tūtakina ana te tatau.

"Muri iho ka tae ērā wāhina, ka mea, E te ariki, e te ariki, uakina ki a mātou., ka whakahoki ia, ka mea, He pono tāku e mea nei ki a koutou, kāhore ahau e mōhio ki a koutou.

"Kia mataara rāpea koutou, e kore hoki koutou e mōhio ki te , ki te hāora, e puta mai ai te Tama a te tangata.

Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.

As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.

Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.

Seja o primeiro