As 10 parábolas mais importantes de Jesus

3 Ja ta rääkis neile palju asju tähendamissõnadega, öeldes: „Põllumees läks välja külvama. 4 Kui ta külvas, kukkus osa seemet teeveerele ning linnud tulid ja nokkisid selle. 5 Osa kukkus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda, ja tärkas kohe, sest muld ei olnud sügav. 6 Ent kui päike tõusis ja kõrvetas, kuivasid taimed ära, sest neil ei olnud juurt. 7 Ja osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. 8 Aga osa seemet kukkus heasse mulda ja kandis vilja – mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati. 9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!"

Tähendamissõna heast samaarlasest

25 Kord tõusis üks kirjatundja püsti, et Jeesust proovile panna. „Õpetaja," küsis ta, „mida ma pean tegema, et pärida igavest elu?"

26 „Mis on Seaduses kirjas?" küsis ta. „Kuidas sa seda mõistad?"

27 Ta vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ning kogu oma jõust ja kogu oma mõistusest, ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"

28 „Sa oled õigesti vastanud," vastas Jeesus. „Tee seda, ja sa jääd elama!"

29 Aga tahtes ennast õigustada, küsis ta Jeesuselt: „Ja kes on minu ligimene?"

30 Jeesus ütles vastuseks: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse, kui ta sattus röövlite kätte. Nad röövisid ta riided, peksid teda ja läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31 Sama teed juhtus minema keegi preester ja meest nähes möödus temast teisel pool teed. 32 Nõndasamuti ka leviit: kui ta selle kohani jõudis ja teda nägi, läks teisele poole teed. 33 Ka üks samaarlane jõudis samasse kohta, ja kui ta nägi meest, oli tal temast hale. 34 Ta läks mehe juurde, sidus tema haavad ning valas neile õli ja veini. Siis ta pani mehe oma eesli selga, viis öömajale ja hoolitses tema eest. 35 Järgmisel päeval võttis ta kaks teenarit* ja andis need peremehele: „Kanna tema eest hoolt, ja kui ma tulen tagasi, hüvitan lisakulud, mida sa tema pärast tegid."

36 Milline neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele mehele, kes röövlite kätte langes?"

37 Kirjatundja vastas: „See, kes tema vastu armuline oli."

Jeesus ütles: „Mine ja tee samamoodi!"

4 „Kui kellelgi teie hulgast oleks sada lammast ja ta ühe neist kaotaks, kas ta ei jätaks üheksakümmend üheksat tühermaale ega läheks kadunut otsima, kuni ta tema leiab? 5 Ja kui ta on tema leidnud, võtab ta tema rõõmuga oma õlgadele 6 ja läheb koju. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!" 7 Ma ütlen teile, samamoodi on taevas ühe meelt parandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.

Tähendamissõna kadunud pojast

11 Jeesus jätkas: „Ühel mehel oli kaks poega. 12 Noorem ütles isale: „Isa, anna mulle kätte minu osa pärandist!" Ja ta jagas vara nende vahel.

13 Mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning läks kaugele maale ja raiskas prassides oma vara. 14 Kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli suur näljahäda sellele maale, ja talle tuli puudus kätte. 15 Nii ta läks ühe kohaliku inimese juurde, kes saatis ta oma väljadele sigu karjatama. 16 Ta igatses kõhtu täita kaunadega, mida sead sõid; aga ükski ei andnud talle.

17 Kui ta arusaamisele tuli, ütles ta: „Kui paljudel minu isa palgalistel on toitu küllaga, aga mina suren siin nälga! 18 Ma asun teele ja lähen tagasi oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu vastu. 19 Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Tee mind üheks oma palgalistest!" " 20 Nii ta tõusis ja läks oma isa juurde.

Aga kui ta veel kaugel oli, nägi isa teda ja tal oli temast kahju. Ta jooksis pojale vastu, langes talle kaela ja suudles teda. 21 Poeg ütles talle: „Isa, ma olen teinud pattu taeva vastu ja sinu vastu. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!"

22 Aga isa ütles oma sulastele: „Ruttu! Tooge parim rüü ja pange talle selga! Pange sõrmus ta sõrme ja sandaalid talle jalga! 23 Tooge nuumvasikas ja tapke see! Tehkem pidusöök ja rõõmustagem! 24 Sest mu poeg oli surnud, aga ta elab jälle; ta oli kadunud, ja on leitud!" Ja nii nad hakkasid pidutsema.

25 Samal ajal oli vanem poeg põllul. Kui ta kodule lähenes, kuulis ta muusikat ja tantsu. 26 Ta kutsus ühe sulastest ja küsis, mis lahti on. 27 „Su vend on tulnud koju," vastas ta, „ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on tervena tagasi."

28 Ent vanem vend vihastas ja keeldus sisse minemast. Siis tuli isa välja ja veenis teda. 29 Tema aga vastas isale: „Vaata! Kõik need aastad olen ma orjanud ega ole kunagi astunud üle su käsust. Aga mulle pole sa andnud isegi noort sikku, et ma võiksin oma sõpradega pidutseda! 30 Aga kui see sinu poeg tuleb koju, kes su varanduse on hooradega ära raisanud, tapad sa talle nuumvasika!"

31 „Mu poeg," vastas isa, „sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on mul, kuulub ka sulle. 32 Nüüd aga oli meil tarvis pidutseda ja olla rõõmsad, sest see su vend oli surnud ja ta elab jälle, ta oli kadunud ja on leitud." "

45 Veel on taevariik kui kaupmees, kes otsis ilusaid pärleid. 46 Kui ta oli leidnud ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis endale selle.

Tähendamissõna variserist ja maksukogujast

9 Mõnele neist, kes olid kindlad, et nad on Jumala silmis laitmatud ja seetõttu suhtusid teistesse üleolevalt, rääkis Jeesus selle tähendamissõna: 10 „Kaks meest läksid templisse palvetama, üks oli variser ja teine maksukoguja. 11 Variser tõusis püsti ja palvetas: „Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole selline nagu muud inimesed: röövlid ja kurjategijad, abielurikkujad, ega ka selline nagu see maksukoguja. 12 Mina paastun kaks korda nädalas ja maksan kümnist kõigest, mis ma saan."

13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei julgenud isegi taevasse vaadata, vaid lõi endale vastu rinda ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!"

14 Ma ütlen teile, tema läks koju õigeks mõistetuna Jumala ees, mitte teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ennast alandab, seda ülendatakse!"

Tähendamissõna talentidest

14 Ja jälle, taevariik on kui mees, kes pidi minema reisile. Ta kutsus oma sulased ja usaldas vara nende hoolde. 15 Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe,* igaühele tema suutlikkust mööda, ning reisis ära.

16 Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, paigutas need ärisse ja teenis veel viis talenti. 17 Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. 18 Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.

19 Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja päris neilt aru. 20 Tema ette astus see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele veel viis talenti ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle viis talenti. Vaata, ma olen teeninud teist viis talenti!"

21 Isand ütles talle: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!"

22 Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle kaks talenti. Vaata, ma olen teeninud veel kaks!"

23 Isand ütles tallegi: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!"

24 Tuli ka see, kes oli saanud ühe talendi. Ta ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole seemet puistanud. 25 Ma kartsin, läksin ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!"

26 Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole seemet puistanud! 27 Siis sa oleksid pidanud mu raha panema panka, ja tulles ma oleksin saanud selle tagasi kasuga.

28 Seepärast võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! 29 Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. 30 Ja see vääritu sulane visake välja pimedusse! Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine."

Rikas mees ja Laatsarus

19 Oli üks rikas mees, kes kandis purpurist ja peenest linasest rõivaid ja elas luksuslikult iga päev. 20 Tema värava ees lamas kerjus nimega Laatsarus, kes oli täis paiseid 21 ja igatses süüa seda, mis rikka mehe laualt maha pudenes. Isegi koerad tulid ja lakkusid tema paiseid.

22 Saabus aeg, kui kerjus suri ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Rikas mees suri samuti ja maeti maha. 23 Põrgus piineldes vaatas ta üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles. 24 Ta hüüdis talle: „Isa Aabraham, ole mulle armuline ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrme vette ja jahutaks mu keelt, sest ma piinlen selles tules!"

25 Aga Aabraham vastas: „Poeg, kas sa mäletad, et sa said oma hea põlve eluajal kätte, samal ajal kui Laatsarus halva; nüüd lohutatakse teda siin, sina aga oled piinas. 26 Lisaks sellele on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt siia."

27 Ta vastas: „Siis ma anun sind, isa, saada Laatsarus mu isa majja, 28 sest mul on viis venda. Las ta hoiatab neid, et ka nemad ei satuks sellesse piinakohta!"

29 Kuid Aabraham vastas: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku neid!"

30 „Ei, isa Aabraham," ütles ta, „vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis parandaksid nad meelt!"

31 Aabraham aga ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei veena neid isegi see, kui keegi surnuist üles tõuseks!" "

Tähendamissõna raiheinast

24 Ta rääkis neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on kui mees, kes külvas oma põllule head seemet. 25 Aga kui kõik magasid, tuli ta vaenlane, külvas raiheina nisuseemne sekka ja läks minema. 26 Kui oras võrsus ja looma hakkas, ilmus ka raihein nähtavale. 27 Peremehe sulased tulid nüüd tema juurde ja küsisid:

„Isand, eks sa külvanud ju oma põllule head seemet. Kust siis tuli sinna raihein?"

28 Tema aga vastas neile:

„See on vaenlase töö."

„Kas sa tahad, et me läheme ja need välja korjame?" küsisid sulased.

29 „Ei," vastas peremees, „sest raiheina korjates te kisuksite üles ka nisu. 30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis ma ütlen lõikajaile: korjake esmalt raihein, siduge kimpu põletamiseks, vili aga koguge mu aita!" "

Tähendamissõna kümnest neitsist

1 Siis on taevariik kui kümme neitsit, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. 2 Viis neist olid rumalad ja viis arukad. 3 Rumalad võtsid kaasa küll lambid, kuid ei võtnud õli. 4 Arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. 5 Kui peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.

6 Keskööl aga kõlas hüüd: „Peigmees tuleb! Minge talle vastu!"

7 Siis ärkasid kõik need neitsid ja hakkasid lampe kohendama. 8 Ja rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!"

9 Kuid arukad vastasid: „Ei mingil juhul! Sellest ei jätku meile ja teile! Minge parem kaupmeeste juurde ja ostke enestele ise!"

10 Ent kui nad olid teel õli ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, sisenesid temaga pulmamajja, ja uks suleti.

11 Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!"

12 Tema aga vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid."

13 Seepärast valvake, sest te ei tea seda päeva ega tundi!