As 10 parábolas mais importantes de Jesus

3 Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid.*

„Külvaja läks välja külvama," alustas ta. 4 „Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära. 5 Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid. 6 Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri. 7 Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja. 8 Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem. 9 Kellel on kõrvad, see kuulaku!"

25 Kord tõusis püsti üks vaimuliku seaduse tundja ja üritas Jeesust lõksu püüda. „Õpetaja," küsis ta, „mida ma pean tegema, et saada igavene elu?"

26 „Mis on seaduses kirjas? Kuidas sa sealt loed?" küsis Jeesus.

27 „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südame ja kogu oma vaimu ja kogu oma jõu ja kogu oma mõistusega ning armasta oma kaasinimest nagu iseennast,"* vastas mees.

28 „Sul on õigus," ütles Jeesus talle. „Tee seda ja sa elad."

29 Kuid mees soovis end õigustada ja küsis seega Jeesuselt: „Ja kes on siis mu kaasinimene?"

30 Jeesus vastas, öeldes: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse. Teda ründasid röövlid, kes varastasid ta paljaks ja peksid teda ning jätsid ta teda surnuks pidades maha. 31 Siis juhtus, et üks preester tuli sama teed pidi. Ta nägi meest, kuid möödus temast teist teeäärt pidi. 32 Seejärel tuli üks leviit. Aga kui ta jõudis sellesse kohta ja nägi meest, läks ka tema teist teeäärt pidi temast mööda.

33 Viimaks tuli üks samaarlane. Kui ta möödumas oli, nägi ta meest ja tal hakkas temast kahju. 34 Ta läks tema juurde, määris haavu õli ja veiniga ja sidus haavad kinni. Siis asetas ta mehe oma eesli selga ja viis ta võõrastemajja, kus hoolitses tema eest. 35 Järgmisel päeval andis ta võõrastemaja peremehele kaks denaari ja ütles: „Hoolitse tema eest ja kui kulutad sellest rohkem, siis tasun sulle selle tagasi tulles." 36 Kes neist kolmest oli sinu arvates selle mehe kaasinimene, keda röövlid ründasid?"

37 „See, kes talle head tegi," vastas mees.

„Mine ja tee niisamuti," ütles Jeesus talle.

4 „Kujutage ette meest, kel oli sada lammast ja ta kaotas ühe neist. Kas ta ei jätaks üheksakümmend üheksa karjamaale ega läheks otsima seda üht, kes on kadunud, kuni ta tema leiab? 5 Kui ta lamba leiab, paneb ta lamba rõõmsalt oma õlgadele. 6 Kui ta koju jõuab, kutsub ta kokku oma sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin oma kadunud lamba!" 7 Ma ütlen teile, et taevas on ühe meelt parandava patuse üle suurem rõõm kui üheksakümne üheksa hea inimese üle, kel ei ole meeleparandust vaja.

11 Elas kord üks mees, kellel oli kaks poega," rääkis Jeesus. 12 „Noorem poeg ütles isale: „Isa, anna mu pärandus kohe kätte." Nõnda jagas siis mees oma vara poegade vahel. 13 Mõne päeva pärast pani noorem poeg kokku kõik, mis tal oli, ja läks kaugele maale. Seal raiskas ta mõtlematut elu elades kogu raha ära.

14 Pärast seda, kui ta kõik oli ära kulutanud, tabas seda maad raske näljahäda ja ta jäi nälga. 15 Nii läks ta ja sai tööd ühe talumehe juures, kes saatis ta põllule sigu karjatama. 16 Tema kõht oli nii tühi, et ta oleks söönud kas või sigade toitu,* aga keegi ei andnud talle midagi. 17 Kui ta mõtlema hakkas, ütles ta endamisi: „Kõigil mu isa töölistel on süüa rohkem kui küllalt, miks mina siin näljast suremas olen? 18 Ma lähen oma isa juurde! Ma ütlen talle: isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. 19 Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse. Palun kohtle mind nagu üht oma palgatöölistest." 20 Nii ta siis lahkus ja läks koju oma isa juurde.

Kuigi ta oli alles kaugel, nägi isa teda tulemas ja tema süda sai liigutatud. Ta jooksis pojale vastu, kallistas ja suudles teda. 21 Poeg ütles talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse."

22 Kuid isa ütles oma sulastele: „Ruttu! Tooge parim kuub ja pange talle selga. Pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga. 23 Tooge vasikas, keda oleme nuumanud, ning tapke see. Korraldame tähistamiseks pidusöögi, 24 sest see on minu poeg, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud." Niisiis hakkasid nad tähistama.

25 Vanem poeg aga oli väljas põllul tööl. Kui ta maja poole kõndis, kuulis ta muusikat ja tantsimist. 26 Seepärast kutsus ta ühe sulastest ja küsis, mis toimub.

27 „Su vend on tagasi," vastas sulane, „ja su isa on tapnud nuumvasika, sest su vend on elusa ja tervena kodus."

28 Vend sai pahaseks ja keeldus sisse minemast. Siis tuli isa välja, et teda ümber veenda.

29 Ta ütles isale: „Vaata, kõik need aastad olen ma sind teeninud, ma pole kunagi sõnakuulmatu olnud, aga sa pole mulle kunagi andnud kitsetallegi, et oleksin saanud oma sõpradega peo teha. 30 Nüüd tuleb see sinu poeg tagasi, kui ta on sinu raha prostituutidele kulutanud, ja sina tapad tema jaoks nuumvasika!"

31 „Poeg," vastas isa, „sa oled alati siin minu juures. Kõik, mis on minu oma, on ka sinu oma. 32 Aga me peaksime olema rõõmsad ja tähistama! See on sinu vend, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud!""

45 Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees. 46 Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.

9 Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi. 10 „Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja. 11 Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad,* abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja. 12 Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist."

13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune."

14 Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse."

14 See on nagu mees, kes läks ära reisile. Ta kutsus kokku oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara. 15 Ühele sulasele andis ta viis talenti,* teisele kaks ja kolmandale ühe, vastavalt nende erinevatele võimetele. Siis ta lahkus. 16 Viis talenti saanu läks kohe ja investeeris need ärisse ning sai juurde veel viis talenti. 17 Samamoodi sai kaks talenti saanu veel kaks juurde. 18 Aga mees, kes oli saanud ühe talendi, läks ja kaevas augu ning peitis oma isanda raha ära. 19 Kaua aega hiljem tuli nende sulaste isand tagasi ja õiendas nendega arved. 20 Viis talenti saanu tuli ja tõi kaasa veel viis talenti. „Isand," ütles ta, „sa andsid mulle viis talenti. Vaata, ma sain viis talenti kasu." 21 Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!" 22 Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti. „Isand," ütles ta, „sa andsid mulle kaks talenti. Vaata, ma sain kaks talenti kasu." 23 Isand ütles talle: „Sa oled hästi teinud, sa oled hea ja ustav sulane. Sa tõestasid, et oled usaldusväärne väikestes asjades, nii et ma panen sind nüüd paljude asjade eest vastutama. Ole rõõmus, sest ma olen tõesti sinuga rahul!"

24 Siis tuli ühe talendiga mees. „Isand," ütles ta, „ma tean, et sa oled karm mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa pole külvanud, ja kogud saaki sealt, kuhu sa pole istutanud. 25 Kuna ma kartsin sind, läksin ma ja matsin su talendi maa sisse. Vaata, sa saad tagasi selle, mis sulle kuulub." 26 Aga isand vastas talle: „Sina nurjatu ja laisk sulane! Kui sa arvad, et ma lõikan sealt, kuhu ma pole külvanud, ja kogun saaki sealt, kuhu ma pole istutanud, 27 siis oleksid pidanud mu hõbeda panka hoiule andma, et ma koju tulles oleksin saanud oma raha intressiga tagasi. 28 Võtke talent temalt ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti. 29 Sest igaühele, kellel on, sellele antakse veel rohkem, ja igaühelt, kellel pole midagi, võetakse ära seegi, mis tal on. 30 Nüüd heitke see kasutu sulane välja pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine."

19 Elas kord üks mees, kes oli rikas. Ta kandis purpurrõivaid* ja peenlinast ning nautis luksuslikku elu. 20 Tema värava juures istus enamasti üks kerjus nimega Laatsarus. Ta oli haavanditega kaetud 21 ja soovis süüa rikka mehe laualt jäävaid jääke. Isegi koerad tulid ja lakkusid tema haavu.

22 Siis kerjus suri ja inglid kandis ta Aabrahami juurde. Ka rikas mees suri ja maeti. 23 Allilmas, kus ta oli piinades, vaatas ta üles ja nägi kaugelt Aabrahami ja Laatsarust tema kõrval.

24 „Isa Aabraham," hüüdis ta, „halasta mu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrme vette ja jahutaks mu keelt, sest ma hõõgun piinas."

25 Aga Aabraham vastas: „Mu poeg, meenuta, et sa nautisid elus häid asju, samal ajal kui Laatsarusel oli väga kehv elu. Nüüd leiab tema lohutust, samas sina kannatad piinu. 26 Peale selle on meie ja teie vahel laiumas suur kuristik. Mitte keegi, kes tahab, ei saa minna siit üle sinna teie juurde, ja mitte keegi ei saa tulla üle sealt meie juurde."

27 Rikas mees ütles: „Siis anun sind, isa, palun saada ta mu isa majja. 28 Sest mul on viis venda ja ta võib neid hoiatada, et nemadki ei lõpetaks siin piinapaigas."

29 Kuid Aabraham vastas: „Neil on Mooses ja prohvetid. Nad peaksid neid kuulama."

30 „Ei, isa Aabraham," ütles mees. „Aga nad parandaksid meelt, kui nende juurde läheks keegi surnutest!"

31 Aabraham ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei veena neid ka see, kui keegi surnuist tagasi tuleks.""

24 Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet. 25 Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid*. Seejärel ta lahkus. 26 Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi. 27 Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?"

28 „Seda tegi keegi vaenlane," vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?" küsisid töölised. 29 „Ei," vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida. 30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.""

1 Taevariik on nagu kümme neidu, kes võtsid oma lambid kaasa ja läksid peigmehega kohtuma. 2 Viis olid rumalad ja viis targad. 3 Rumalad neiud võtsid oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli, 4 samal ajal targad neiud võtsid kaasa nii õlinõud kui ka lambid. 5 Peigmehe tulek viibis ning kõik neiud jäid uniseks ja uinusid magama. 6 Keskööl kõlas hüüd: „Vaadake, peigmees on kohal! Tulge välja temaga kohtuma!" 7 Kõik neiud ärkasid ja kohendasid oma lampide tahti. Rumalad neiud ütlesid tarkadele: 8 „Andke meile veidi oma õli, sest meie lambid kustuvad." Aga targad neiud vastasid: 9 „Ei, sest muidu ei jaguks sellest ei teile ega meile. Minge poodnike juurde ja ostke endale õli." 10 Sel ajal kui nad läksid õli ostma, jõudis peigmees kohale, ja need, kes olid valmis, läksid koos temaga sisse pulmapeole, ja uks pandi lukku. 11 Teised neiud tulid hiljem. „Isand, isand!" hüüdsid nad. „Ava meile uks!" 12 Kuid peigmees vastas: „Ma ütlen teile tõtt: ma ei tunne teid." 13 Nii et olge valvsad, sest te ei tea päeva ega tundi.