Pular para o conteúdo
Publicidade

As 10 parábolas mais importantes de Jesus

Por Bíblia Online  - 

Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:

1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)

Pea lahi ʻae ngaahi meʻa naʻa ne lea ʻaki kiate kinautolu ʻi he lea fakatātā, ʻo pehē, "Vakai, naʻe ʻalu atu ʻae tangata tūtuuʻi ke tūtuuʻi; "Pea ʻi heʻene tūtuuʻi, naʻe mokulu ʻaetenga niʻihi ʻi he veʻe hala, pea haʻu ʻae fanga manupuna ʻo kai ʻo ʻosi ia. Pea mokulu ʻae niʻihi ʻi he potu makamaka, naʻe siʻi ai ʻae kelekele; pea tupu leva ia, koeʻuhi naʻe ʻikai matolu ʻae kelekele; Pea ʻi he ʻalu hake ʻae laʻā, naʻe vela ia; pea koeʻuhi naʻe ʻikai hano aka, ne mate ia. Pea mokulu ʻae niʻihi ʻi he ʻakau talatala, pea tupu ʻae ʻakau talatala, ʻo fakakāsia ia. Ka naʻe mokulu ʻae niʻihi ki he kelekele lelei, pea tupu ai ʻae fua, ko e taki teau ʻae niʻihi, pea onongofulu ʻae niʻihi, mo e tolungofulu ʻae niʻihi." "Ko ia ʻoku ne telinga ongo, ke ongoʻi ia."

A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.

2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)

Pea vakai, naʻe tuʻu hake ʻae akonaki ʻi he fono, ʻo ʻahiʻahi kiate ia, ʻo pehē, "ʻEiki, ko e te u fai ke maʻu ai ʻae moʻui taʻengata?" Pea ne pehē kiate ia, "Ko e kuo tohi ʻi he fono? ʻOku fēfē haʻo lau?" Pea lea ia, ʻo ne pehēange, "Ke ke ʻofa kia Sihova ko ho ʻOtua ʻaki ho loto kotoa, mo ho laumālie kotoa, mo ho ʻatamai kotoa; pea ki ho kaungāʻapi, ʻo hangē pe ko koe." Pea pehē ʻe ia kiate ia, "Kuo ke lea totonu: fai eni, pea te ke moʻui." Ka ʻi heʻene fie fakatonuhia ia, naʻa ne pehē kia Sisu, "Ko hai hoku kaungāʻapi?" Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange, "Ko e tangata ʻe tokotaha naʻe ʻalu hifo mei Selūsalema ki Seliko, pea moʻua ia ki he kau kaihaʻa, pea naʻa nau vete ʻiate ia ʻa hono ngaahi kofu, mo taaʻi ia, pea nau ʻalu mei ai kuo ne mei mate. Mo ʻene ʻalu ange ha taulaʻeiki ʻi he hala ko ia; pea mamata ia ki ai, pea ne ʻalu ki he kau hala ʻe taha. Pea mo ha Livaite foki, kuo hoko ia ki he potu, pea haʻu ʻo mamata, pea ʻalu ia ki he kau hala ʻe taha. Ka naʻe fononga ha tangata Samēlia, pea hoko ia ki he potu naʻe ʻi ai ia: pea kuo mamata ia ki ai, pea ne manavaʻofa lahi, ʻO ne ʻalu ange, ʻo nonoʻo hono lavea, pea lilingi ki ai ʻae lolo mo e uaine, pea ne fakaheka ia ki heʻene manu, ʻo ne ʻomi ia ki he fale talifononga, ʻo ne tauhi ia. Pea pongipongi ai, ʻi heʻene ʻalu, naʻe toʻo ʻe ia ʻae tenali ʻe ua, ʻo ʻatu ki he matāpule, ʻo ne pehē ki ai, Ke ke tauhi ia; pea ko ia kotoa te ke toe ange maʻana, te u totongi kiate koe, ʻo kau ka toe haʻu.ʻOku ke mahalo, Ko hai ʻi he toko tolu ni naʻe kaungāʻapi kiate ia naʻe moʻua ki he kau kaihaʻa?" Pea pehē ʻe ia, "Ko ia ia ne ne fai ʻofa kiate ia." Pea pehēange ʻe Sisu kiate ia, "ʻAlu koe, pea ke fai pehē pe."

Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.

3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)

"Ko hai ha tangata ʻiate kimoutolu ʻoku teau ʻene sipi, pea ka mole honau taha, ʻe ʻikai tuku ʻae hivangofulu ma hiva ʻi he toafa, kae ʻalu ʻo kumi ʻaia kuo mole, kaeʻoua ke ne ʻilo ia? Pea ka ʻiloʻi ʻe ia, ʻoku ne hili ia ki hono uma, pea fiefia. Pea ka haʻu ia ki ʻapi, ʻoku ne ui ke fakataha ʻae kāinga mo e kaungāʻapi, ʻone pehē kiate kinautolu, Tau fiefia mo au, he kuo u ʻilo ʻa ʻeku sipi ʻaia naʻe mole.ʻOku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻE pehē foki ʻae fiefia ʻi he langi ʻo lahi ʻi he fakatomala ʻae angahala ʻe tokotaha, ʻi he angatonu ʻe toko hivangofulu ma toko hiva, ʻoku ʻikai ʻaonga ke nau fakatomala.

Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.

4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)

Pea pehē ʻe ia, "Naʻe ai ʻae tangata naʻe toko ua hono foha. Pea pehē ʻe he kimui ki heʻene tamai, Tamai, tuku mai haku tufakanga ʻi he koloa ʻoku ʻaʻaku.Pea ne vaeua kiate kinaua ʻa ʻene meʻa. Pea hili ʻae ngaahi ʻaho siʻi, naʻe tānaki ʻe he foha ki mui ʻa ʻene meʻa kotoa , ʻo fononga ki he fonua mamaʻo, ʻo maumauʻi ai ʻene koloa ʻi heʻene moʻui angakovi. Pea kuo fakaʻosi ʻe ia kotoa , naʻe ʻae honge lahi ki he fonua ko ia; pea hoko ia ʻo fiekaia. Pea ʻalu ia ʻo nofo ki he tangata ʻe tokotaha ʻoe fonua ko ia; pea ne fekau ia ki hono potu fonua ke tauhi ʻae fanga puaka. Pea naʻe feinga ia ke fakamākona ʻaki ia ʻae ngeʻesi naʻe kai ʻe he fanga puaka: he naʻe ʻikai ha taha ʻe foaki kiate ia. "Pea kuo poto ia, pea ne pehē, ʻOku toko fiha ʻae kau tamaioʻeiki totongi ʻa ʻeku tamai kuo lahi mo toe ʻenau , ka ʻoku ou mate ʻi he fiekaia! Te u tuʻu hake ʻo ʻalu ki heʻeku tamai, pea te u pehē kiate ia, "Tamai, kuo u fai angahala ki he langi, pea ʻi ho ʻao; Pea ʻoku ʻikai te u kei ʻaonga ke ui ko ho foha; ka ke tuku au ke u tatau mo ha taha ʻi hoʻo kau tamaioʻeiki totongi.""Pea naʻe tuʻu hake ia, ʻo ʻalu ki heʻene tamai. Ka ʻi heʻene kei mamaʻo ʻaupito, naʻe mamata ʻa ʻene tamai kiate ia, pea manavaʻofa, mo lele, pea fāʻufua ia, ʻo ʻuma kiate ia. Pea pehē ʻe he foha kiate ia, Tamai, kuo u angahala ki he langi, pea ʻi ho ʻao, pea ʻoku ʻikai te u kei ʻaonga ke ui ko ho foha."Ka naʻe pehē ʻe he tamai ki heʻene kau tamaioʻeiki, ʻOmi ʻae pulupulu fungani lelei, ʻo ʻai kiate ia; pea ʻai mo e mama ki hono nima, mo e topuvaʻe ki hono vaʻe: Pea ʻomi ki heni ʻae ʻuhiki pulu sino, ʻo tāmateʻi ia; pea ke tau kai, mo fiefia: He ko hoku foha eni naʻe mate, pea kuo toe moʻui; naʻe mole ia, pea kuo ʻiloʻi.Pea naʻa nau kamata fiefia. "Pea naʻe ʻi he ngoue ʻa hono ʻuluaki foha; pea ʻi heʻene haʻu ʻo ofi ki he fale, naʻe fanongo ia ki he meʻa faiva mo e meʻe. Pea naʻa ne ui ki ha taha ʻoe kau tamaioʻeiki, ʻone fehuʻi ki hono ʻuhinga ʻoe ngaahi meʻa ni. Pea ne tala kiate ia, Kuo haʻu ho tehina; pea kuo tāmateʻi ʻe hoʻo tamai ʻae ʻuhiki pulu sino,koeʻuhi kuo ne maʻu ia ʻoku moʻui lelei pe. Ka naʻe ʻita ia, pea ʻikai ʻalu ki ai: ko ia naʻe haʻu ai kituʻa ʻa ʻene tamai, ʻo fakakolekole kiate ia. Pea lea ia, ʻo pehēange ki heʻene tamai, Vakai, ko e ngaahi taʻu lahi ni mo ʻeku tauhiʻi koe, pea naʻe ʻikai teu talangataʻa ki hoʻo fekau ʻi ha meʻa ʻe taha: ka naʻe ʻikai siʻi te ke foaki kiate au ha ʻuhikiʻi kosi, koeʻuhi ke u fakafiefia ai mo hoku kāinga. Ka kuo haʻu leva ho foha ko eni, ʻaia naʻe maumauʻi hoʻo koloa mo e kau faʻa feʻauaki, pea ke tāmateʻi maʻana ʻae ʻuhiki pulu sino."Pea ne pehē kiate ia, Foha, ʻoku ta nofomaʻu mo au, pea ko ia kotoa ʻoku ʻaʻaku ʻoku ʻaʻau ia. Naʻe taau ʻemau fakafiefia mo nekeneka: he ko ho tehina eni naʻe mate, ka kuo toe moʻui ia; pea naʻe mole, ka kuo ʻilo ia."

A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.

5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)

"Ko e taha, ʻoku tatau ʻae puleʻanga ʻoe langi mo e tangata fakatau, ʻoku kumi mataʻitofe lelei: ʻAia, ʻi heʻene ʻilo ʻae mataʻitofe mahuʻinga lahi, ʻoku ʻalu ia, ʻo ne fakatau ʻene meʻa kotoa , ke fakatauʻaki ia.

Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.

6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)

Pea naʻa ne lea ʻaki ʻae fakatātā ni ki he niʻihi naʻa nau falala kiate kinautolu kuo nau māʻoniʻoni, mo nau manukiʻi ʻae kakai kehe: "Naʻe ʻalu hake ʻae ongo tangata ki he falelotu lahi ke lotu; ko e tokotaha ko e Fālesi, pea ko e tānaki tukuhau ʻae tokotaha. Naʻe tuʻu atu pe ʻae Fālesi, pea lotu, ʻo pehē, ʻE ʻOtua, ʻoku ou fakafetaʻi kiate koe, ʻoku ʻikai te u hangē ko e kau tangata kehe, ke fakamālohi, mo taʻeangatonu, mo tono fefine, pe hangē ko e tānaki tukuhau ni. ʻOku liunga ua ʻeku ʻaukai ʻi he uike, pea ʻoku ou ʻatu ʻae tukuhau ʻi heʻeku meʻa fulipē.Ka naʻe tuʻu mamaʻo atu ʻae tānaki tukuhau, pea ʻikai faʻa hanga hake hono mata ki he langi, ka naʻe si fatafata ia, mo pehē, ʻE ʻOtua, ke ke ʻaloʻofa mai kiate au ko e angahala.ʻOku ou tala kiate kimoutolu, naʻe ʻalu hifo ʻae tangata ni ki hono fale kuo fakatonuhia ia, ka ʻikai pehē ʻae tokotaha: he ko ia kotoa ʻoku ne hiki hake ia, ʻe fakavaivaiʻi ia; pea ko ia ʻoku ne fakavaivaiʻi ia, ʻe hiki hake ia."

Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.

7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)

"Pea ʻoku hangē foki ko e tangata ʻoku te u fononga ki ha fonua mamaʻo, pea ui ʻene kau tamaioʻeiki ʻaʻana, ʻo ne tuku kiate kinautolu ʻene ngaahi meʻa. Naʻe tuku ki he tokotaha ʻae taleniti ʻe nima, pea ua ki he tokotaha, pea taha ki he tokotaha; ki he tangata taki taha ʻo fakatatau ki heʻene faʻa fai, pea ʻalu leva hono fononga. Pea ko ia naʻe maʻu ʻae taleniti ʻe nima, naʻe ʻalu ia, ʻo fakatauʻaki ia, ʻo ne fakalahi ʻaki ia ʻae taleniti kehe ʻe nima. Pea ko ia foki naʻe ua, naʻa ne maʻu ʻaki ia ʻae ua kehe. Ka ko ia naʻe maʻu ʻae taha, naʻe ʻalu ia, ʻo keli ʻi he kelekele, ʻo tanu ʻae koloa ʻa ʻene ʻeiki. "Pea fuoloa, pea toki haʻu ʻae ʻeiki ʻoe kau tamaioʻeiki ko ia, ʻo ne fakamaauʻi ʻakinautolu. Pea haʻu ia ʻaia naʻa ne maʻu ʻae taleniti ʻe nima, ʻo ne ʻomi mo e taleniti kehe ʻe nima, ʻo ne pehē, ʻEiki, naʻa ke tuku mai kiate au ʻae taleniti ʻe nima: vakai, kuo u maʻu mo ia ʻae taleniti kehe ʻe nima.Pea pehēange ʻe heʻene ʻeiki kiate ia, Mālō, ko e tamaioʻeiki lelei mo angatonu: kuo ke fai totonu ʻi he meʻa siʻi, te u fakanofo koe ke ke pule ki he meʻa lahi: koe ki he fiefiaʻanga ʻo hoʻo ʻeiki.Pea haʻu foki ia naʻa ne maʻu ʻae taleniti ʻe ua, ʻo ne pehē, ʻEiki, naʻa ke tuku mai kiate au ʻae taleniti ʻe ua: vakai, kuo u maʻu mo ia ʻae taleniti kehe ʻe ua.Pea pehēange ʻe heʻene ʻeiki kiate ia, Mālō, ko e tamaioʻeiki lelei mo angatonu: kuo ke fai totonu ʻi he meʻa siʻi, te u fakanofo koe ke ke pule ki he meʻa lahi: koe ki he fiefiaʻanga ʻo hoʻo ʻeiki.Pea toki haʻu ia naʻa ne maʻu ʻae taleniti ʻe taha, ʻo ne pehē, ʻEiki, ne u ʻilo koe ko e tangata faingataʻa, ʻoku ke tuʻusi ʻi he potu naʻe ʻikai te ke tūtuuʻi ai, ʻo tānaki ʻi he potu naʻe ʻikai te ke tufaki ai: Pea ne u manavahē, pea u ʻalu ʻo fufū hoʻo taleniti ʻi he kelekele: vakai, ʻoku ke maʻu ʻaia ʻoku ʻaʻau."Pea lea ʻene ʻeiki, ʻo pehēange kiate ia, ʻAe tamaioʻeiki angakovi mo fakapikopiko, naʻa ke ʻilo ʻoku ou tuʻusi ʻi he potu naʻe ʻikai te u tūtuuʻi ai, mo tānaki ʻi he potu naʻe ʻikai te u tufaki ai: Naʻe totonu ai haʻo ʻatu ʻeku koloa ki he kau fakatau, koeʻuhi ʻi heʻeku haʻu te u maʻu ʻaia ʻoku ʻaʻaku mo hono fakalahi. Ko ia toʻo ʻae taleniti meiate ia, ʻo ʻoatu kiate ia ʻoku hongofulu ʻene taleniti. He ko ia fulipē ʻoku maʻu, ʻe toe ʻoatu kiate ia, pea te ne maʻu ʻo lahi ʻaupito: ka ko ia ʻoku ʻikai maʻu, ʻe toʻo meiate ia ʻaia ʻoku ne maʻu. Pea mou ʻae tamaioʻeiki taʻeʻaonga ki he poʻuli ʻi tuaʻā: pea ʻe ʻi ai ʻae tangi mo e fengaiʻitaki ʻoe nifo.

Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.

8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)

"Naʻe ai ha tangata koloaʻia, naʻa ne ʻai ʻae kofu kulokula mo e tupenu mahuʻinga, pea kai ʻe ia ʻae meʻa lelei ʻi he ʻaho kotoa : Pea naʻe ai ha tangata paea, ko Lasalosi hono hingoa, naʻe fakatokoto ia ʻi hono matapā, kuo tofu ʻi he papala, ʻO ne holi ke fafanga ʻaki ia ʻae momoʻi meʻakai naʻe ngangana mei he keinangaʻanga ʻae tangata maʻumeʻa: pea naʻe haʻu foki ʻae fanga kulī, ʻo ʻemo hono papala. Pea pehē, naʻe mate ʻae tangata paea, pea fua ia ʻe he kau ʻāngelo ki he fatafata ʻo ʻEpalahame: pea mate foki ʻae tangata maʻumeʻa, pea tanu ia; Pea hanga hake ia hono mata ʻi heli, ʻoku ongosia ia, pea ne mamata kia ʻEpalahame ʻi he mamaʻo ʻaupito, mo Lasalosi ʻi hono fatafata. "Pea tangi ia, ʻo pehē, ʻE tamai ko ʻEpalahame, ke ke ʻofa mai kiate au, pea fekau ʻa Lasalosi ke ne ʻai hono muʻa tuhu ki he vai, mo fakamomoko hoku ʻelelo: he ʻoku ou feinga ʻi he afi ni.Ka naʻe pehē ʻe ʻEpalahame, Foha, ke ke manatu naʻa ke maʻu hoʻo ngaahi meʻa lelei ʻi hoʻo moʻui, pea naʻe ʻia Lasalosi foki ʻae ngaahi meʻa kovi; ka ko eni, ʻoku fiemālie ia, ka kuo ke feinga koe. Kaeʻumaʻā eni kotoa , ʻoku ai ʻae fuʻu vanu lahi ʻi he vahaʻa ʻo kimautolu mo kimoutolu: ko ia ʻe ʻikai lava atu ʻakinautolu ʻoku fie ʻalu ʻi heni kiate kimoutolu; pea ʻe ʻikai faʻa haʻu kiate kimautolu ʻakinautoluʻoku fie haʻu mei hena."Pea toki pehē ʻe ia, Ko ia ʻoku ou kole ai kiate koe, ʻe tamai, ke ke fekau ia ki he fale ʻo ʻeku tamai: He ʻoku toko nima hoku kāinga koeʻuhi ke ne valokiʻi ʻakinautolu, telia naʻa nau haʻu foki ki he potu fakamamahi ni.Pea pehē ʻe ʻEpalahame kiate ia, ʻOku nau maʻu ʻa Mōsese mo e kau palōfita; tuku ke nau fanongo ki ai.Pea pehē ʻe ia, ʻE ʻikai, ʻe tamai ko ʻEpalahame, ka ʻoka ʻalu ha taha mei he mate kiate kinautolu, te nau fakatomala.Pea pehē mai ʻe ia kiate ia, Kapau ʻe ʻikai te nau fanongo kia Mōsese mo e kau palōfita, ʻe ʻikai te nau tui ʻo kapau ʻe toetuʻu ha taha mei he mate."

A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.

9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)

Pea fakahā atu ʻe ia kiate kinautolu ʻae fakatātā ʻe taha, ʻo pehē, "ʻOku tatau ʻae puleʻanga ʻoe langi mo e tangata naʻa ne tūtuuʻi ʻae tenga lelei ki heʻene ngoue: Pea lolotonga ʻae mohe ʻae kakai, naʻe haʻu hono fili ʻo ne tūtuuʻi ʻae tenga kovi ʻi he uite, kae ʻalu ia. Pea kuo tupu hake hono muka, pea kamata fua, pea toki ai foki ʻae ʻakau kovi. Pea haʻu ʻae kau tamaioʻeiki ʻae ʻeiki, ʻonau pehē kiate ia, ʻEiki, ʻikai naʻa ke tūtuuʻi ʻae tenga lelei ki hoʻo ngoue? Pea kuo tupu mei ʻae ʻakau kovi?Pea pehēange ʻe ia kiate kinautolu, Ko e fili kuo ne fai eni.Pea pehē ʻe he kau tamaioʻeiki kiate ia, ʻE lelei kiate koe ʻemau ʻalu ʻo taʻaki ia mei ai?Ka naʻe pehēange ʻe ia, ʻE ʻikai; telia ʻi hoʻomou taʻaki ʻae ʻakau kovi, ʻe mataʻaki ai mo e uite foki. Tuku ke na tupu fakataha ʻo aʻu ki he ututaʻu: pea ʻi he fai ʻoe ututaʻu te u tala ki he kau tuʻusi, Mou tomuʻa tānaki ʻae ʻakau kovi, ʻo noʻo ʻū ke tutu ia: kae tānaki ʻae uite ki hoku feleoko."

Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.

10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)

"Pea ʻe toki tatau ʻae puleʻanga ʻoe langi mo e kau tāupoʻou ʻe toko hongofulu, naʻa nau toʻo ʻenau ngaahi tūhulu, ʻo ʻalu atu ke fakafetaulaki ki he tangata taʻane. Naʻe poto honau toko nima, kae vale ʻae toko nima. Ko kinautolu naʻe vale naʻe ʻave ʻenau tūhulu, ka naʻe ʻikai ʻave mo haʻanau lolo: Ka naʻe ʻave ʻe he poto ʻae lolo ʻi heʻenau ngaahi ipu, pea mo ʻenau tūhulu Pea ʻi he tuai mai ʻae tangata taʻane, naʻa nau tulemohe kotoa ʻo mohe. "Pea tuʻuapō mālie mo ʻene pa mai ʻae kalanga, Vakai, ʻoku haʻu ʻae tangata taʻane; mou ʻalu atu ʻo fakafetaulaki kiate ia.Pea toki tuʻu hake ʻae kau tāupoʻou kotoa ko ia, ʻo teuteu ʻenau tūhulu. Pea lea ʻae vale ki he poto, Foaki mai maʻamautolu ʻi hoʻomou lolo; he ʻoku tei mate ʻemau tūhuluKa naʻe lea ʻae poto, ʻo pehēange, Ka koeʻuhi naʻa siʻi ia kiate kimautolu mo kimoutolu: ka mou ʻalu kiate kinautolu ʻoku fakatau, ʻo fakatau maʻamoutolu.Pea lolotonga ʻenau ʻalu ke fakatau, mo ʻene haʻu ʻae tangata taʻane, pea ko kinautolu naʻe teuteu naʻe mo ia ki he taʻane: pea tāpuni ʻae matapā. "Hili ia, mo ʻene haʻu foki ʻae kau tāupoʻou naʻe ʻalu, ʻonau pehē, ʻEiki, ʻEiki, toʻo kiate kimautolu.Ka naʻe lea ia, ʻo pehēange, ʻOku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, ʻoku ʻikai te u ʻiloa ʻakimoutolu."Ko ia mou leʻo, he ʻoku ʻikai te mou ʻilo ʻae ʻaho pe ʻae feituʻulaʻā ʻe haʻu ai ʻae Foha ʻoe tangata.

Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.

As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.

Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.

Seja o primeiro