Santidade
A santidade é o chamado supremo de Deus para o seu povo. 'Sede santos, porque eu sou santo' — essa ordem ressoa por toda a Escritura, convidando-nos a uma vida separada para Deus.
O chamado à santidade
Deus nos escolheu antes da fundação do mundo para sermos santos. A santificação é sua vontade expressa e nosso destino em Cristo.
K’ulluunɂina tuffi kallayinɂi linne geelanjjee usu hore goggomunttoo alami hamet’amoon giraan horaarjje Kiristoosa no assaabe.
O Deus santo
O Senhor é santo em toda a sua natureza. O universo testemunha sua santidade, e os anjos proclamam: Santo, Santo, Santo.
A prática da santidade
A santidade se expressa em pensamentos puros, ações corretas e separação do pecado. É um processo contínuo de purificação e dedicação a Deus.
K’ullumma kallayi maayona Goottaa din mankkodanddeenon maraan ibaaddo dubbane wota nogoddaa girin kadaanddeten dubba fela; k’ullummatteessaanna girin ataayeen;
K’ullumma kallayi maayona Goottaa din mankkodanddeenon maraan ibaaddo dubbane wota nogoddaa girin kadaanddeten dubba fela; k’ullummatteessaanna girin ataayeen;
Gidda goɂameen c’ubbokko balchcha beeten diyyiil kawaa leeteettaan; hikka handdaanooyi k’ullumma helayinattaan; k’ullummakkotti gachcho jiruu jiroommakki giriya.
Ani hikkamalee ibaaddon tattabatto heɂii kakkonɂayyesara yaadakisookki laafummakko kakkeeyiyya. T’aye kamaaree mikitajjoolkisin kabbattiinna kameellanee diyyijjool yeltteeddeen goggokeentteetteen malee usumalee gidda kamaaree mikitajjolkisin goggok’ullooyiro k’ulluukki kahandaaro yeladdeen sisa.
Goortta abbilaalttee! Maarkkisin k’ulluukkina Waa kageggelaayisiro arddokki jaarsso yelayiddeen goggosissaanun nenɂeyisatano kawaayi ani isin ebaatara; hikkina Waawun isin kasisattaan tukkulkki hedoyisatanokisinya.
Abbilaalttee! Isin kaɂagaalssatteettan agaalssisi neebaataa isin orroo kalekalee beeyanona rakkoo kakkeenaro ibaaddokko isiɂoorayeen; isokkona fakkima!
Hikka aankkikki ayees k’ullooleewun mankkodootisoon maraan sharmmut’umma goorttun maamisikki kabattoye kookona goorttun gap’igap’aano duuddo isin dollee aroomaalssamo.
Hikka aankkikki ayees k’ullooleewun mankkodootisoon maraan sharmmut’umma goorttun maamisikki kabattoye kookona goorttun gap’igap’aano duuddo isin dollee aroomaalssamo.
Haanssun sobere c’ubbo tos kageesaro halchcha kameellan t’ayteen kakkogitteen, tadoɂantti met’t’akotti yadalii tira. Sammutisinna wodanattisin haɂusubaatto. Karrummii muc’c’iɂamanona k’ullummaa masuussa kawaayi kamet’t’aamero kaɂusubkki maar sarssayeene.
Tameellan k’ofattisinkko kakkeeyi t’ayteen Waakko fakki antteen feɂitisinii diina leeteen gitteen. Gidda goɂameen mullanna tuffi kallayinɂi k’ulloolee yeli isin isitoos gabbaliin amere goyi kakiristoosakokki garane isin wogarise. Hikkina kakkollinnara isin ammanokkisinii t’aabbayiddeenna ekkaayidden aallanoyi tamaalttettan tawongala abddikko anshalagaamon ataayi gogirtteenya. Isin kamaaltteettaanna daruurkko hegelle tagitto met’t’a dubbaan kalallabaamero wongala hikkaya; ani p’awuloosana hikka wongalaan kahandaaro leera.
A Palavra que santifica
Jesus disse: 'Santifica-os na verdade; a tua palavra é a verdade.' A Bíblia é o instrumento de Deus para nos purificar e transformar.
Haafurakka rummiya, rummittaayi k’ullooyisina.
Templo do Espírito Santo
Nosso corpo é templo de Deus. Devemos honrá-lo com santidade, guardando mente e coração e buscando a semelhança com Cristo.
Kiristoosa Yesuusaa tagitte hasse k’ofa, isin dolleenna hagirtte.
Kiristoosane wota kaɂabttaan koo laanokko kakkeeyi maamisikki ataatano, geelanjjekko kallee goggoɂisano, ayyaanaa koo laano, shaagana anjjire isinuun gogireen, Yaada kooyi, geelanjje tooyi, ayyaana kooyinna halchcha koo laanoyi, geggeloɂoottee addeesisa. Anjjiree ammagamaddeen kakkalee ibaaddo isinkko karooraro aani tootaa kuwaarre, isi geelatano goorttun, «Inkko kakkalee ayyoya kagira» amaa laɂo kallayikki galata helayiin koonna aroofeltteen. Metemetekisinii kakkaleetun laɂo kasisiro shaada kuwaarre, isiɂoottisin oolaalun laɂo kasisiro arooddeeten. Kiristoosa Yesuusaa tagitte hasse k’ofa, isin dolleenna hagirtte.
Usu yadaliittessaa Waa laa giraan,
Waa laanokkeessa usukko kasaamamero aani yelate lakkotootatero;
Ayesuun goɂameen diyyii aani leere,
middi taɂibaaddo malee alatere,
isiɂootteessa halaal yelate.
Ibaaddo lee emetere, isiɂootteessa hussisate,
taa gooron,
hassuwana masik’alii gutii taa gooron kaɂajajaame lee.
Haanssun Waa aaloo t’ok’k’ise;
mege dubbakko karoore mege usuun sise.
Hikkina daruurnna ul, ulkkona hegelle,
gilb dubba
mege kayesuusaan goggogilbbisironya,
Erreb dubba
Waa odoon kabaja sisin,
Yesuusa Kiristoosa Goottaa laano goggoɂatotiroonya.
Haanssun, ogeelaataro oottee! Arggetto oɂajajaamattaan goggolleetettan malee, giddana ani isin dollee giraan kaalaa anlleennon giraan, suurewa gidda ani kakkoginnon goorata abssiinna harɂaanoyi fayyinnakkisinun felayeen; Taɂidan feɂitteessa maraan Waa ajajaamano isinuun sisaa, halchchakkeessa feloo hayisiin isin orroo felara.
Maamisikki kookona hagumiguminoonna hadogamooni fela; Hittina tawoc’ac’c’aantte tameellan alattaan orroo mullanna tuffi kallayinɂi, omuc’c’intteen yiis kawaa liidden, barraajja aani alami dubbaan goggohank’ayitawunya. Hikkina kakkonliinnara giri kakkohelamaro haafura haɂiisooni ataayisayi abatanooyya; hikkamalee tiyaanokkee leere feloɂootti laɂo kallayinɂi lii goggohesoonkko Kiristoosa abbaabate takkoɂemetaro arrii ani kakkodhaadara aalantti iin gittowa amanoyya.
Waawun ammanooyi kasisattaan jaarssona handdaano gutii girikki kaɂadamara jaarsso lii gosisamena in geggelaayisara; isinna iine wota ogeggelaattaan leetaan. Usumalee isinna geggelaayidden inna isinne wota geggeloɂoottisinii kageggelaataro yelnnattaan.
Garakkisinkki ayees maalire geggelaayin, T’imotoosa isin tos saami farin Goottaa Yesuusa abddi yelatara. Wodanakko isin kashaadira T’imotoosa aankkikki kakkalee ibaaddo ani lakkoɂabo. Dubbana kayesuusa Kiristoosa halchcha anlleennon giraan feɂittisookki halchcha ammagayiin otittaaraanyan. Ayesuun goɂameen goggokasaanii T’imotoosa isiɂootteessa atotisatera; ere odone wota goggohanddaarokki malee, inne wota felo owongala handdayera. Goortta horenbbaan kallinnaro gok’ulleessaye T’imotoosa isin tos farin abddi yelatara. Ani metekkeewun saami isin tos emeeyin Goottaayi abddatara.
Usumaleenna abbikkee, kafeloo saatikkeena iine wota wotaadara kalleero liin kadootisaro dubbaa goggogarggarron isin iin kafartettan isinuun kahandaarekkisin Afiroddit’u abbaabi goggofarroon kadootisaro lee iin mutera. Usu isin dubba halchchara; hawɂamanokkeessa isin mankkomaalttettaan maraan yaadara. Rumminaa usu hawɂaamere goyin gabbalamere; Waa ade shaaga yelera; gadda gadda gutii goggoɂadamoonkko, iyyeenne kuwaarre isin olaalun lakkoyo. Haanssun usu kallami goddeeten goggogeggelatawunna yaadakkina iin goggofuffudaaron farin aaloo halchcheera. Geggeloo oɂidanii kagootta megee atayeen; usu aankkikki ibaaddona kabajaa. Usuna, isin sisin kadaanddeenon handdaa ammagiin amaa neefotteessana hahaɂusanooni, felo okiristoosan goyi hiɂi gabbalame gire.
Haanssun kadaruure Aabbokkisin k’ulluukki goggolleeroyi isinna k’ulluunɂi laa.
«Korroontta hank’k’ayisatere toossa orroo goorttun alggaa hegelii kakkaatara maayyona lakkogiro, haa kayelarokko min orddee katabara ibaaddo ifa goggodiyaro bollanssoo gutii sowaatara.