11 Ehara taku e korero nei i te mea mo te rawakore: kua ako hoki ahau, ahakoa kei hea ahau e noho ana, kia tatu toku ngakau i reira.

12 Ko te whakahoki i ahau ki raro, matau tonu i ahau; ko te whai rawa, matau tonu i ahau: i nga wahi katoa, i nga mea katoa, ka oti ahau te whakaako, kia makona, a kia mate i te kai, kia whai rawa, a kia rawakore ranei.

13 Ka taea e ahau nga mea katoa i roto i a te Karaiti e whakakaha nei i ahau.

11 Nicht daß ich dies des Mangels halber sage, denn ich habe gelernt, worin ich bin, mich zu begnügen.

12 Ich weiß sowohl erniedrigt zu sein, als ich weiß, Überfluß zu haben; in jedem und in allem bin ich unterwiesen, Eig. eingeweiht sowohl satt zu sein als zu hungern, sowohl Überfluß zu haben als Mangel zu leiden.

13 Alles vermag ich in dem, der mich kräftigt.