1 Nüüd aga sellest, mida te kirjutasite: mehele on parem hoiduda seksuaalsuhtest naisega. 2 Aga et te ei satuks sugukõlvatusse, olgu igal abielumehel seksuaalsuhted oma naisega ja igal abielunaisel oma mehega. 3 Mees täitku oma abielukohustust naise ees ja samamoodi naine mehe ees. 4 Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid ta annab selle oma mehele. Samamoodi ei ole mehel meelevalda oma keha üle, vaid ta annab selle oma naisele. 5 Ärge keelake end teineteisele, muidu kui vaid kokkuleppel mõneks ajaks, et pühenduda palvetamisele. Kuid pärast seda saage jälle ühte, et saatan ei saaks teid patule ahvatleda teie puuduliku enesekontrolli pärast. 6 Ma ei ütle seda mitte käsuna, vaid mööndusena. 7 Ma soovin, et te kõik oleksite nõnda nagu mina. Kuid igaühel teist on oma and Jumalalt; ühel selline and, teisel teine.

8 Kuid vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil oleks parem jääda abielutuks, nagu minagi olen. 9 Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu! Parem on abielluda kui himudes põleda.

10 Ent abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: naine ärgu jätku maha oma meest! 11 Kui ta seda aga siiski teeb, siis jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära. Ja mees ärgu hüljaku naist.

12 Ülejäänutele aga ütlen mina, mitte Issand: kui usklikul mehel on uskmatu naine, kes on nõus jätkuvalt koos temaga elama, siis ärgu mees temast lahutagu! 13 Ja kui usklikul naisel on uskmatu mees, kes on nõus jätkuvalt koos temaga elama, siis ärgu naine temast lahutagu! 14 Sest uskmatu mees on pühitsetud Jumalale uskliku naise läbi ja uskmatu naine pühitsetud Jumalale uskliku mehe läbi.*7:14 See tähendab, et uskliku uskmatul abikaasal on kristlasest abikaasa tõttu eriline õnnistuse koht. See ei tähenda, et uskmatu oleks päästetud. Muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.

15 Ent kui uskmatu lahkub, siis olgu nii! Sellisel juhul ei ole vend või õde temaga enam seotud. Jumal on kutsunud meid elama rahus. 16 Sest kuidas sina, naine, tead, et sa oma mehe päästad? Või kuidas võid sina, mees, teada, et sa oma naise päästad?

17 Muidu aga elagu igaüks edasi nõnda, nagu Issand on talle osaks andnud ja nagu Jumal on teda kutsunud. Seda õpetan ma kõigis kogudustes. 18 Kui keegi on saanud usklikuks ümberlõigatuna, siis ärgu ta seda varjaku. Kui keegi on saanud usklikuks ümberlõikamatuna, siis ärgu lasku end ümber lõigata. 19 Oluline ei ole ümberlõikamine või ümberlõikamatus, vaid Jumala käskude pidamine. 20 Igaüks püsigu selles kutses, milles Jumal on teda kutsunud.

21 Kui sind kutsuti orjana, ära tee sellest väljagi! Aga kui sul on võimalus saada vabaks, siis kasuta seda kindlasti! 22 Sest keda Issand on kutsunud orjana, on Issanda vabakslastu, ja keda ta on kutsunud vabana, on Kristuse ori. 23 Te olete kallilt ostetud – ärge saage inimeste orjaks! 24 Vennad ja õed, jäägu igaüks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud!

25 Neitsite kohta mul ei ole Issanda korraldust, aga ma ütlen oma arvamuse kui inimene, kellele Issand on andnud armu olla usaldusväärne. 26 Niisiis ma leian, et eeloleva viletsuse pärast on parem jääda nii, nagu keegi parajasti on. 27 Kui sul on naine, ära püüa temast vabaneda! Kui oled vallaline, ära otsi endale naist! 28 Aga kui sa ka abiellud, ei tee sa pattu. Ja kui neitsi läheb mehele, ei tee ta pattu. Siiski saavad nad tunda maise elu vaevasid, millest mina tahaksin teid säästa.

29 Sellega ma mõtlen, vennad ja õed, et aeg on piiratud! Seepärast olgu nüüd need, kellel on naine, nii nagu ei oleks neil naist; 30 ja need, kes leinavad, nii nagu ei oleks neil leina; ja kes rõõmustavad, nii nagu ei olekski neil rõõmu; ja kes ostavad vara, nii nagu ei oleks nad omanikud; 31 ja kes seda maailma kasutavad, nii nagu ei saaks nad seda kasutada täielikult. Sest see maailm oma praegusel kujul kaob.

32 Ma tahan, et te liigselt ei muretseks. Vallaline mees muretseb Issandale kuuluva pärast, püüdes meeldida Issandale, 33 aga abielumees muretseb maailma asjade pärast, püüdes meeldida oma naisele. 34 Ta on otsekui lõhestatud. Samuti muretseb vallaline naine või neitsi Issandale kuuluva pärast, et olla püha nii ihu kui ka vaimu poolest. Abielunaine aga muretseb maailma asjade pärast, püüdes meeldida oma mehele. 35 Ma räägin seda teie endi kasuks: mitte selleks, et teha teile kitsendusi, vaid õhutada väärikalt käituma ja jagamatult pühenduma Issandale.

36 Aga kui keegi leiab, et ta käitub vääritult neitsi suhtes, kellega ta on kihlatud, kuna see on küps abieluks ja nõnda peaks sündima, siis ta toimigu, nagu soovib. Ta ei tee pattu, kui nad abielluvad. 37 Aga kes jääb enesele kindlaks ega ole seotud kohustusega, vaid ta valitseb oma tahte üle ja on otsustanud neitsiga mitte abielluda, ka see teeb hästi. 38 Niisiis, kes oma kihlatuga abiellub, teeb hästi, aga kes ei abiellu, teeb paremini.

39 Naine on seotud oma mehega niikaua, kui ta elab. Pärast mehe surma on ta vaba abielluma kellega tahab, kuid see sündigu Issanda juhtimisel. 40 Minu hinnangul aga oleks ta õnnelikum, jäädes nõnda, nagu ta on. Ja ma arvan, et minulgi on Jumala Vaim.

1 Now concerning the things whereof ye wrote unto me: It is good for a man not to touch a woman. 2 Nevertheless, to avoid fornication, let every man have his own wife, and let every woman have her own husband. 3 Let the husband render unto the wife due benevolence: and likewise also the wife unto the husband. 4 The wife hath not power of her own body, but the husband: and likewise also the husband hath not power of his own body, but the wife. 5 Defraud ye not one the other, except it be with consent for a time, that ye may give yourselves to fasting and prayer; and come together again, that Satan tempt you not for your incontinency. 6 But I speak this by permission, and not of commandment. 7 For I would that all men were even as I myself. But every man hath his proper gift of God, one after this manner, and another after that.

8 I say therefore to the unmarried and widows, It is good for them if they abide even as I. 9 But if they cannot contain, let them marry: for it is better to marry than to burn. 10 And unto the married I command, yet not I, but the Lord, Let not the wife depart from her husband: 11 But and if she depart, let her remain unmarried, or be reconciled to her husband: and let not the husband put away his wife. 12 But to the rest speak I, not the Lord: If any brother hath a wife that believeth not, and she be pleased to dwell with him, let him not put her away. 13 And the woman which hath an husband that believeth not, and if he be pleased to dwell with her, let her not leave him. 14 For the unbelieving husband is sanctified by the wife, and the unbelieving wife is sanctified by the husband: else were your children unclean; but now are they holy. 15 But if the unbelieving depart, let him depart. A brother or a sister is not under bondage in such cases: but God hath called us to peace. 16 For what knowest thou, O wife, whether thou shalt save thy husband? or how knowest thou, O man, whether thou shalt save thy wife? 17 But as God hath distributed to every man, as the Lord hath called every one, so let him walk. And so ordain I in all churches. 18 Is any man called being circumcised? let him not become uncircumcised. Is any called in uncircumcision? let him not be circumcised. 19 Circumcision is nothing, and uncircumcision is nothing, but the keeping of the commandments of God. 20 Let every man abide in the same calling wherein he was called. 21 Art thou called being a servant? care not for it: but if thou mayest be made free, use it rather. 22 For he that is called in the Lord, being a servant, is the Lord’s freeman: likewise also he that is called, being free, is Christ’s servant. 23 Ye are bought with a price; be not ye the servants of men. 24 Brethren, let every man, wherein he is called, therein abide with God.

25 Now concerning virgins I have no commandment of the Lord: yet I give my judgment, as one that hath obtained mercy of the Lord to be faithful. 26 I suppose therefore that this is good for the present distress, I say, that it is good for a man so to be. 27 Art thou bound unto a wife? seek not to be loosed. Art thou loosed from a wife? seek not a wife. 28 But and if thou marry, thou hast not sinned; and if a virgin marry, she hath not sinned. Nevertheless such shall have trouble in the flesh: but I spare you. 29 But this I say, brethren, the time is short: it remaineth, that both they that have wives be as though they had none; 30 And they that weep, as though they wept not; and they that rejoice, as though they rejoiced not; and they that buy, as though they possessed not; 31 And they that use this world, as not abusing it: for the fashion of this world passeth away. 32 But I would have you without carefulness. He that is unmarried careth for the things that belong to the Lord, how he may please the Lord: 33 But he that is married careth for the things that are of the world, how he may please his wife. 34 There is difference also between a wife and a virgin. The unmarried woman careth for the things of the Lord, that she may be holy both in body and in spirit: but she that is married careth for the things of the world, how she may please her husband. 35 And this I speak for your own profit; not that I may cast a snare upon you, but for that which is comely, and that ye may attend upon the Lord without distraction. 36 But if any man think that he behaveth himself uncomely toward his virgin, if she pass the flower of her age, and need so require, let him do what he will, he sinneth not: let them marry. 37 Nevertheless he that standeth stedfast in his heart, having no necessity, but hath power over his own will, and hath so decreed in his heart that he will keep his virgin, doeth well. 38 So then he that giveth her in marriage doeth well; but he that giveth her not in marriage doeth better. 39 The wife is bound by the law as long as her husband liveth; but if her husband be dead, she is at liberty to be married to whom she will; only in the Lord. 40 But she is happier if she so abide, after my judgment: and I think also that I have the Spirit of God.