1 Ma pean kiitlema, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tulen ma nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde. 2 Ma tunnen üht Kristuse järgijat, kes neliteist aastat tagasi võeti üles kolmandasse taevasse. Ma ei tea, kas siis ihus olles või ihust väljas – Jumal teab. 3 Ja ma tean, et see inimene – kas siis ihus olles või ihust väljas, Jumal teab – 4 võeti üles paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimesel pole luba rääkida. 5 Selle inimese üle ma kiitlen, aga iseenda puhul ei kiitle ma muu kui oma nõtrusega. 6 Isegi kui ma otsustaksin kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma hoidun sellest. Ma ei taha, et keegi arvaks minust enamat kui ta ise näeb või minu käest kuuleb 7 või nende erakordsete ilmutuste tõttu. Selleks et ma ei läheks uhkeks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega taguma, et ma ei läheks uhkeks. 8 Ma olen kolm korda Issandat anunud, et see minust lahkuks. 9 Ent tema vastas mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab minu vägi täielikuks!" Nii kiitlen ma meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi oleks alati minu üle. 10 Seetõttu tunnengi Kristuse nimel rõõmu nõtruses, solvangutes, kitsikuses, tagakiusus ja raskustes. Sest kui ma olen nõrk, siis ma olen tugev.

11 Ma olen end teinud rumalaks, teie sundisite mind selleks. Teie oleksite pidanud mind soovitama, sest ma pole sugugi halvem kui „superapostlid", kuigi ma ei ole midagi. 12 Ülima kannatlikkusega näitasin ma teile tõelise apostli märke, nende hulgas tunnustähti, imesid ja väeavaldusi. 13 Kuidas sina olid teistest kogudustest halvem, välja arvatud see, et ma ei olnud sulle kunagi koormaks? Andestage mulle see ebaõiglus!

14 Ma olen valmis tulema teie juurde kolmandat korda, ja nüüdki ei kavatse ma teid koormata, sest ma ei taha teie raha, vaid teid. Lõpuks ei pea ju lapsed vanemaile vara koguma, vaid vanemad lastele. 15 Ja ma kulutan meeleldi teie peale kõik, mis mul on, ja kõigele lisaks ka iseenda. Kui mina armastan teid rohkem, kas teie armastate mind vähem? 16 Olgu kuidas on, mina ei ole teid koormanud, kuid kaval nagu ma olen, püüdsin ma teid pettusega lõksu. 17 Kas teid on koormanud ükski neist, keda ma olen teie juurde läkitanud? 18 Ma õhutasin Tiitust tulema ja saatsin temaga ühe venna. Kas Tiitus on teid koormanud? Eks me elanud ju samas meelsuses? Eks olnud meil sama eeskuju?

19 Küllap olete kogu aja mõelnud, et me kaitseme end teie ees. Me oleme rääkinud Jumala ees kui need, kes on Kristuses! Ja kõik see, mu armsad, on teie ülesehitamiseks. 20 Ma kardan, et teie juurde tulles ei leia ma teid sellistena, nagu tahaksin, ja teie mind sellisena, nagu teie tahaksite. Kardan eest leida riidu, kadedust, raevutsemist, isepäisust, laimu, keelepeksu, ülbust ja korralagedust. 21 Ma kardan, et kui ma jälle tulen, alandab mu Jumal mind taas teie ees ja ma pean leinama nende paljude pärast, kes varem on pattu teinud ega ole meelt parandanud hooramisest ja kõlvatusest, millele nad on olnud andunud.

1 It is not expedient for me doubtless to glory. I will come to visions and revelations of the Lord. 2 I knew a man in Christ above fourteen years ago, (whether in the body, I cannot tell; or whether out of the body, I cannot tell: God knoweth;) such an one caught up to the third heaven. 3 And I knew such a man, (whether in the body, or out of the body, I cannot tell: God knoweth;) 4 How that he was caught up into paradise, and heard unspeakable words, which it is not lawful for a man to utter. 5 Of such an one will I glory: yet of myself I will not glory, but in mine infirmities. 6 For though I would desire to glory, I shall not be a fool; for I will say the truth: but now I forbear, lest any man should think of me above that which he seeth me to be, or that he heareth of me. 7 And lest I should be exalted above measure through the abundance of the revelations, there was given to me a thorn in the flesh, the messenger of Satan to buffet me, lest I should be exalted above measure. 8 For this thing I besought the Lord thrice, that it might depart from me. 9 And he said unto me, My grace is sufficient for thee: for my strength is made perfect in weakness. Most gladly therefore will I rather glory in my infirmities, that the power of Christ may rest upon me. 10 Therefore I take pleasure in infirmities, in reproaches, in necessities, in persecutions, in distresses for Christ’s sake: for when I am weak, then am I strong.

11 I am become a fool in glorying; ye have compelled me: for I ought to have been commended of you: for in nothing am I behind the very chiefest apostles, though I be nothing. 12 Truly the signs of an apostle were wrought among you in all patience, in signs, and wonders, and mighty deeds. 13 For what is it wherein ye were inferior to other churches, except it be that I myself was not burdensome to you? forgive me this wrong. 14 Behold, the third time I am ready to come to you; and I will not be burdensome to you: for I seek not yours, but you: for the children ought not to lay up for the parents, but the parents for the children. 15 And I will very gladly spend and be spent for you; though the more abundantly I love you, the less I be loved. 16 But be it so, I did not burden you: nevertheless, being crafty, I caught you with guile. 17 Did I make a gain of you by any of them whom I sent unto you? 18 I desired Titus, and with him I sent a brother. Did Titus make a gain of you? walked we not in the same spirit? walked we not in the same steps? 19 Again, think ye that we excuse ourselves unto you? we speak before God in Christ: but we do all things, dearly beloved, for your edifying. 20 For I fear, lest, when I come, I shall not find you such as I would, and that I shall be found unto you such as ye would not: lest there be debates, envyings, wraths, strifes, backbitings, whisperings, swellings, tumults: 21 And lest, when I come again, my God will humble me among you, and that I shall bewail many which have sinned already, and have not repented of the uncleanness and fornication and lasciviousness which they have committed.