1 Ent rahva seas oli ka valeprohveteid, nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid. Nad toovad vargsi sisse hukutavaid valeõpetusi ja salgavad Issanda, kes on nad vabaks ostnud. Nii tõmbavad nad enda peale kiire hävingu. 2 Ja paljud järgivad nende kõlvatut elu, kelle pärast hakatakse teotama tõe teed. 3 Ahnuses püüavad nad teid väljamõeldud lugudega ära osta. Nende karistus ei oota ammugi jõude ja nende hukatus ei tuku.

4 Sest Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid heitis nad ahelais põrgu süngesse piinapaika kinnipidamiseks kuni kohtupäevani. 5 Ta ei säästnud ka muistset maailma, vaid nuhtles nende jumalakartmatust veeuputusega, jättes ellu ainult õigusekuulutaja Noa ning veel seitse hinge. 6 Ta mõistis hukka Soodoma ja Gomorra linnad, põletades need tuhaks, ja tegi nendest näite sellest, mis ootab jumalakartmatuid. 7 Ta päästis hukatusest Loti, kes oli õige ja keda ohjeldamatud inimesed vaevasid oma kõlvatu käitumisega; 8 sest see, mida ta nende keskel elades nägi ja kuulis, piinas tema õiglast südant päevast päeva.

9 Nii teab Issand, kuidas jumalakartlikke katsumustest päästa, ülekohtusi aga hoida karistuse ootuses kohtupäevani, 10 eriti neid, kes rüvedas himus elavad lihaliku loomuse järgi ning põlgavad võimu.

Nad on isekad ja jultunud ega karda teotada aukandjaid vaime, 11 samas kui isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei langeta nende kohta teotavat otsust Issanda ees. 12 Need on otsekui arutud loomad, kes on loomu poolest sündinud püüdmiseks ja hukkamiseks. Nad teotavad seda, millest nad aru ei saa ja hukkuvad oma rikutuses.

13 Nad saavad kurja kohtlemise oma ülekohtu palgaks. Nad peavad lõbuks prassida päeva ajal, nad on häbiplekid ja tõrvatilgad, kes naudivad oma petlikke sõnu, kui nad pidutsevad koos teiega. 14 Nende silmad on tulvil abielurikkumist ning nad ei lakka tegemast pattu. Nad meelitavad lõksu kõikuvaid hingi, nende süda on treenitud ahnuses, nad on needuse lapsed. 15 Nad on lahkunud sirgelt rajalt ja eksinud, et käia Beori poja Bileami järel, kes armastas ülekohtu palka, 16 kuid sai oma üleastumise pärast noomida: kõnevõimetu eesel hakkas rääkima inimhäälega ja takistas prohveti meeletut tegu.

17 Nad on veeta allikad, udupilved, mida marutuul kannab, kelle jaoks on määratud pilkane pimedus. 18 Sest nad räägivad tühiseid, ülespuhutud sõnu ning meelitavad kõlvatute lihahimudega lõksu neid, kes on äsja pagenud eksiteel käijate seast. 19 Nad tõotavad neile vabadust, olles ise pahede orjad. Sest millele sa alla annad, selle ori sa oled. 20 Sest kui nad on Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse tundmise läbi pagenud maailma rüvedusest ning end uuesti neisse mässivad ja jäävad alla, siis on nende viimane olukord halvem kui esimene. 21 Neile oleks olnud parem, kui nad poleks õiguse teed iial tundma õppinud, kui et seda tundes ära pöörduda neile antud pühast käsust. 22 Mis nendega on juhtunud, kinnitab vanasõna tõde – „nagu koer, kes läheb tagasi oma okse juurde", ja „pestud emis, kes läheb porisse püherdama".

1 But there were false prophets also among the people, even as there shall be false teachers among you, who privily shall bring in damnable heresies, even denying the Lord that bought them, and bring upon themselves swift destruction. 2 And many shall follow their pernicious ways; by reason of whom the way of truth shall be evil spoken of. 3 And through covetousness shall they with feigned words make merchandise of you: whose judgment now of a long time lingereth not, and their damnation slumbereth not. 4 For if God spared not the angels that sinned, but cast them down to hell, and delivered them into chains of darkness, to be reserved unto judgment; 5 And spared not the old world, but saved Noah the eighth person, a preacher of righteousness, bringing in the flood upon the world of the ungodly; 6 And turning the cities of Sodom and Gomorrha into ashes condemned them with an overthrow, making them an ensample unto those that after should live ungodly; 7 And delivered just Lot, vexed with the filthy conversation of the wicked: 8 (For that righteous man dwelling among them, in seeing and hearing, vexed his righteous soul from day to day with their unlawful deeds;) 9 The Lord knoweth how to deliver the godly out of temptations, and to reserve the unjust unto the day of judgment to be punished: 10 But chiefly them that walk after the flesh in the lust of uncleanness, and despise government. Presumptuous are they, selfwilled, they are not afraid to speak evil of dignities. 11 Whereas angels, which are greater in power and might, bring not railing accusation against them before the Lord. 12 But these, as natural brute beasts, made to be taken and destroyed, speak evil of the things that they understand not; and shall utterly perish in their own corruption; 13 And shall receive the reward of unrighteousness, as they that count it pleasure to riot in the day time. Spots they are and blemishes, sporting themselves with their own deceivings while they feast with you; 14 Having eyes full of adultery, and that cannot cease from sin; beguiling unstable souls: an heart they have exercised with covetous practices; cursed children: 15 Which have forsaken the right way, and are gone astray, following the way of Balaam the son of Bosor, who loved the wages of unrighteousness; 16 But was rebuked for his iniquity: the dumb ass speaking with man’s voice forbad the madness of the prophet. 17 These are wells without water, clouds that are carried with a tempest; to whom the mist of darkness is reserved for ever. 18 For when they speak great swelling words of vanity, they allure through the lusts of the flesh, through much wantonness, those that were clean escaped from them who live in error. 19 While they promise them liberty, they themselves are the servants of corruption: for of whom a man is overcome, of the same is he brought in bondage. 20 For if after they have escaped the pollutions of the world through the knowledge of the Lord and Saviour Jesus Christ, they are again entangled therein, and overcome, the latter end is worse with them than the beginning. 21 For it had been better for them not to have known the way of righteousness, than, after they have known it, to turn from the holy commandment delivered unto them. 22 But it is happened unto them according to the true proverb, The dog is turned to his own vomit again; and the sow that was washed to her wallowing in the mire.