Apostlite teod 11

Peetrus selgitab oma tegusid

1 Juudamaal elavad apostlid ja usklikud kuulsid, et ka teised rahvad olid Jumala sõna vastu võtnud. 2 Ja kui Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud usklikud temaga: 3 „Sina oled läinud ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!"

4 Siis Peetrus parandas nende arusaama ja seletas neile asja algusest peale: 5 „Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin otsekui enesest ära olles nägemust: seal laskus alla anum, nagu suur palverätik, mida nelja nurka pidi lasti alla taevast, ja see tuli otse minu juurde. 6 Ja kui ma seda tähelepanelikult vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid loomi, metsloomi, roomajaid ja taeva linde. 7 Ja ma kuulsin ka häält mulle ütlemas: „Tõuse, Peetrus! Ohverda ja söö!"

8 Aga mina ütlesin: „Kindlasti mitte, Issand! Sest ma pole kunagi suu sisse võtnud midagi keelatut või roojast!"

9 Siis vastas mulle teist korda hääl taevast: „Mida Jumal on puhtaks kuulutanud, seda sina ära pea roojaseks!" 10 See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle taevasse.

11 Ja vaata, samal hetkel seisid maja ees need kolm meest, kes olid Kaisareast läkitatud minu juurde. 12 Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa kõhklemata. Minuga tulid ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja. 13 Ja ta jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: „Läkita neli inimest Joppesse Siimoni järele, keda kutsutakse Peetruseks. 14 Ta toob sulle sõnumi, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud."

15 Nii kui ma hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses. 16 Siis meenus mulle Issanda sõna, kuidas ta ütles: „Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga." 17 Kui nüüd Jumal on andnud neile sama anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et Jumalat keelata?" 18 Seda kuuldes polnud neil enam vastuväiteid ja andsid Jumalale au, öeldes: „Siis on Jumal ka teistele rahvastele andnud meeleparanduse eluks!"

Antiookia kogudus

19 Need, kes olid Stefanose pärast tekkinud tagakiusu ajal laiali pillutatud, käisid mööda maad Foiniikiani, Küprose saareni ja Antiookiani, kuulutades sõna ainult juutidele. 20 Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest. 21 Issanda käsi oli nendega ning suur hulk uskus ja pöördus Issanda poole.

22 Aga jutt nendest jõudis Jeruusalemma koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse. 23 Kui ta sinna jõudis ja Jumala armu nägi, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma oma südameis Issandale ustavaks. 24 Ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku. Ja palju inimesi toodi Issanda juurde.

25 Siis läks Barnabas Tarsosesse Saulust otsima, 26 ja kui ta leidis tema, tõi ta Antiookiasse. Ja nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja Antiookias hakati jüngreid esimest korda nimetama kristlasteks.

27 Neil päevil tuli prohveteid Jeruusalemmast alla Antiookiasse. 28 Üks neist, Agabos nimi, tõusis püsti ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas üle Rooma valduste. (Nõnda ka sündis keiser Klaudiuse valitsemise ajal.) 29 Siis iga jünger otsustas saata Juudamaal elavatele vendadele abi vastavalt oma võimalustele. 30 Seda nad tegidki, läkitades annetused Barnabase ja Sauluse kaudu koguduste vanematele.

1 And the apostles and brethren that were in Judæa heard that the Gentiles had also received the word of God. 2 And when Peter was come up to Jerusalem, they that were of the circumcision contended with him, 3 Saying, Thou wentest in to men uncircumcised, and didst eat with them. 4 But Peter rehearsed the matter from the beginning, and expounded it by order unto them, saying, 5 I was in the city of Joppa praying: and in a trance I saw a vision, A certain vessel descend, as it had been a great sheet, let down from heaven by four corners; and it came even to me: 6 Upon the which when I had fastened mine eyes, I considered, and saw fourfooted beasts of the earth, and wild beasts, and creeping things, and fowls of the air. 7 And I heard a voice saying unto me, Arise, Peter; slay and eat. 8 But I said, Not so, Lord: for nothing common or unclean hath at any time entered into my mouth. 9 But the voice answered me again from heaven, What God hath cleansed, that call not thou common. 10 And this was done three times: and all were drawn up again into heaven. 11 And, behold, immediately there were three men already come unto the house where I was, sent from Cæsarea unto me. 12 And the Spirit bade me go with them, nothing doubting. Moreover these six brethren accompanied me, and we entered into the man’s house: 13 And he shewed us how he had seen an angel in his house, which stood and said unto him, Send men to Joppa, and call for Simon, whose surname is Peter; 14 Who shall tell thee words, whereby thou and all thy house shall be saved. 15 And as I began to speak, the Holy Ghost fell on them, as on us at the beginning. 16 Then remembered I the word of the Lord, how that he said, John indeed baptized with water; but ye shall be baptized with the Holy Ghost. 17 Forasmuch then as God gave them the like gift as he did unto us, who believed on the Lord Jesus Christ; what was I, that I could withstand God? 18 When they heard these things, they held their peace, and glorified God, saying, Then hath God also to the Gentiles granted repentance unto life.

19 Now they which were scattered abroad upon the persecution that arose about Stephen travelled as far as Phenice, and Cyprus, and Antioch, preaching the word to none but unto the Jews only. 20 And some of them were men of Cyprus and Cyrene, which, when they were come to Antioch, spake unto the Grecians, preaching the Lord Jesus. 21 And the hand of the Lord was with them: and a great number believed, and turned unto the Lord.

22 Then tidings of these things came unto the ears of the church which was in Jerusalem: and they sent forth Barnabas, that he should go as far as Antioch. 23 Who, when he came, and had seen the grace of God, was glad, and exhorted them all, that with purpose of heart they would cleave unto the Lord. 24 For he was a good man, and full of the Holy Ghost and of faith: and much people was added unto the Lord. 25 Then departed Barnabas to Tarsus, for to seek Saul: 26 And when he had found him, he brought him unto Antioch. And it came to pass, that a whole year they assembled themselves with the church, and taught much people. And the disciples were called Christians first in Antioch.

27 And in these days came prophets from Jerusalem unto Antioch. 28 And there stood up one of them named Agabus, and signified by the Spirit that there should be great dearth throughout all the world: which came to pass in the days of Claudius Cæsar. 29 Then the disciples, every man according to his ability, determined to send relief unto the brethren which dwelt in Judæa: 30 Which also they did, and sent it to the elders by the hands of Barnabas and Saul.