Johannese evangeelium 3

Jeesus ja Nikodeemos

1 Seal oli variser, mees nimega Nikodeemos, kes oli üks juutide ülemaid. 2 Ta läks öösel Jeesuse juurde ja ütles: „Rabi, me teame, et sina oled Õpetaja, kes on Jumala juurest tulnud. Ükski inimene ei suuda anda selliseid tunnustähti, kui Jumal pole temaga."

3 Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui inimene ei sünni uuesti, ei või ta näha Jumala riiki."

4 „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on juba täiskasvanud?" imestas Nikodeemos. „Ta ei saa ju minna tagasi emaüsasse ja teist korda sündida?"

5 „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle," vastas Jeesus, „kui inimene ei sünni veest ja Vaimust, ei pääse ta Jumala riiki! 6 Inimesest sündinu on inimene, Vaimust sündinu on vaim. 7 Ära imesta, et ma ütlesin sulle: „Te peate uuesti sündima!" 8 Tuul puhub, kuhu ta tahab. Sa kuuled ta häält, aga ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Samuti on igaühega, kes on sündinud Vaimust."

9 „Kuidas on see võimalik?" küsis Nikodeemos.

10 „Sina oled õpetaja Iisraelis, aga ei mõista seda?" vastas Jeesus. 11 „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, me räägime sellest, mida me teame, ja tunnistame avalikult, mida oleme näinud, ja siiski te ei usu meie tunnistust. 12 Kui te ei usu, mida ma olen teile rääkinud maapealsetest asjadest, kuidas te usute siis, kui ma räägin teile taevastest asjadest? 13 Ei ole ju keegi teine olnud ülal taevas kui vaid see, kes on tulnud taevast alla – Inimese Poeg. 14 Nii nagu Mooses tõstis kõrbes üles pronksmao, nõnda peab ka Inimese Poeg kõrgele tõstetama, 15 et igaühel, kes temasse usub, oleks igavene elu.

16 Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. 17 Jumal ei saatnud ju Poega maailma üle kohut mõistma, vaid et maailm võiks tema läbi pääseda. 18 Kes iganes usub Pojasse, seda ei mõisteta süüdi, aga kes ei usu, on juba süüdi mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainsasse Pojasse. 19 Nende süü seisneb selles: valgus tuli maailma, aga inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad. 20 Kõik, kes teevad kurja, vihkavad valgust ega tule valguse kätte hirmust, et nende tegusid ei paljastataks. 21 Aga need, kes elavad tões, tulevad valguse kätte, nõnda et oleks selgelt näha, mida nad on teinud, sest see on tehtud Jumala silma all."

Johannes tunnistab uuesti Jeesusest

22 Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale. Ta viibis seal mõnda aega koos nendega ja ristis inimesi. 23 Samal ajal ristis ka Johannes Ainonis Salimi lähedal, kuna seal oli palju vett. Inimesed tulid ta juurde ja lasid end ristida. 24 See oli veel enne Johannese vangistamist. 25 Kord tõusis Johannese jüngritel ühe juudiga vaidlus puhastustalituse üle. 26 Nad läksid Johannese juurde ja ütlesid talle: „Rabi, see mees, kes oli koos sinuga Jordani taga ja kellest sa tunnistasid, temagi ristib nüüd, ja kõik lähevad tema juurde."

27 Johannes vastas: „Inimene ei saa võtta endale midagi, kui see ei ole talle antud taevast. 28 Te võite ise kinnitada, et ma ütlesin: „Mina ei ole Messias, mind on läkitatud tema ees." 29 Pruut kuulub peigmehele. Peiupoiss ootab ja kuulab teda ning on rõõmus, kui ta kuuleb peigmehe häält. See on minu rõõm ja nüüd on see täielikuks saanud. 30 Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.

31 Kes tuleb ülalt, on üle kõikide. Kes pärineb maa pealt, on maine ja räägib maistest asjadest. Kes tuleb taevast, on üle kõikide, 32 ta tunnistab sellest, mida ta on näinud ja kuulnud, kuid tema tunnistust ei usuta. 33 Kes usub tema tunnistust, kinnitab, et Jumalas on tõde. 34 Kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu, sest Jumal annab talle Vaimu piiramatult. 35 Isa armastab Poega ja on andnud kõik tema kätte. 36 Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu. Kes Pojale vastu hakkab, sellele ei anta elu, vaid ta jääb Jumala viha alla."

1 There was a man of the Pharisees, named Nicodemus, a ruler of the Jews: 2 The same came to Jesus by night, and said unto him, Rabbi, we know that thou art a teacher come from God: for no man can do these miracles that thou doest, except God be with him. 3 Jesus answered and said unto him, Verily, verily, I say unto thee, Except a man be born again, he cannot see the kingdom of God. 4 Nicodemus saith unto him, How can a man be born when he is old? can he enter the second time into his mother’s womb, and be born? 5 Jesus answered, Verily, verily, I say unto thee, Except a man be born of water and of the Spirit, he cannot enter into the kingdom of God. 6 That which is born of the flesh is flesh; and that which is born of the Spirit is spirit. 7 Marvel not that I said unto thee, Ye must be born again. 8 The wind bloweth where it listeth, and thou hearest the sound thereof, but canst not tell whence it cometh, and whither it goeth: so is every one that is born of the Spirit. 9 Nicodemus answered and said unto him, How can these things be? 10 Jesus answered and said unto him, Art thou a master of Israel, and knowest not these things? 11 Verily, verily, I say unto thee, We speak that we do know, and testify that we have seen; and ye receive not our witness. 12 If I have told you earthly things, and ye believe not, how shall ye believe, if I tell you of heavenly things? 13 And no man hath ascended up to heaven, but he that came down from heaven, even the Son of man which is in heaven.

14  And as Moses lifted up the serpent in the wilderness, even so must the Son of man be lifted up: 15 That whosoever believeth in him should not perish, but have eternal life.

16  For God so loved the world, that he gave his only begotten Son, that whosoever believeth in him should not perish, but have everlasting life. 17 For God sent not his Son into the world to condemn the world; but that the world through him might be saved.

18  He that believeth on him is not condemned: but he that believeth not is condemned already, because he hath not believed in the name of the only begotten Son of God. 19 And this is the condemnation, that light is come into the world, and men loved darkness rather than light, because their deeds were evil. 20 For every one that doeth evil hateth the light, neither cometh to the light, lest his deeds should be reproved. 21 But he that doeth truth cometh to the light, that his deeds may be made manifest, that they are wrought in God.

22 After these things came Jesus and his disciples into the land of Judæa; and there he tarried with them, and baptized.

23 And John also was baptizing in Ænon near to Salim, because there was much water there: and they came, and were baptized. 24 For John was not yet cast into prison.

25 Then there arose a question between some of John’s disciples and the Jews about purifying. 26 And they came unto John, and said unto him, Rabbi, he that was with thee beyond Jordan, to whom thou barest witness, behold, the same baptizeth, and all men come to him. 27 John answered and said, A man can receive nothing, except it be given him from heaven. 28 Ye yourselves bear me witness, that I said, I am not the Christ, but that I am sent before him. 29 He that hath the bride is the bridegroom: but the friend of the bridegroom, which standeth and heareth him, rejoiceth greatly because of the bridegroom’s voice: this my joy therefore is fulfilled. 30 He must increase, but I must decrease. 31 He that cometh from above is above all: he that is of the earth is earthly, and speaketh of the earth: he that cometh from heaven is above all. 32 And what he hath seen and heard, that he testifieth; and no man receiveth his testimony. 33 He that hath received his testimony hath set to his seal that God is true. 34 For he whom God hath sent speaketh the words of God: for God giveth not the Spirit by measure unto him. 35 The Father loveth the Son, and hath given all things into his hand. 36 He that believeth on the Son hath everlasting life: and he that believeth not the Son shall not see life; but the wrath of God abideth on him.