Johannese evangeelium 4

Jeesus ja Samaaria naine

1 Jeesus sai teada, et variserideni on jõudnud kuuldus, nagu oleks ta kogunud ja ristinud rohkem jüngreid kui Johannes. 2 Kuid tegelikult Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid. 3 Ta lahkus Juudamaalt ja suundus uuesti tagasi Galileasse.

4 Selleks pidi ta minema läbi Samaaria. 5 Nii jõudis ta Samaaria linnani nimega Sühhar, selle maavalduse lähedale, mille Jaakob oli kinkinud oma pojale Joosepile. 6 Sealsamas asub ka Jaakobi kaev, mille kõrvale Jeesus istuski teekäigust väsinuna. Oli kuues tund*4:6 Kuues tund on keskpäev..

7 Peagi tuli üks samaaria naine vett võtma. „Anna mulle juua!" palus Jeesus teda. 8 Sest Jeesuse jüngrid olid läinud linna toitu hankima.

9 „Kuidas sina, juut, palud vett minult, Samaaria naiselt?" imestas naine. (Sest juutidel ei tohtinud samaarlastega midagi tegemist olla.)

10 Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult teaksid, mida Jumalal on anda ja kes see on, kes küsib sinult juua, siis sa oleksid teda palunud ja ta oleks sulle elavat vett andnud."

11 „Isand, sul ei ole ju ämbrit, millega vett ammutada," ütles naine, „ja see kaev on sügav. Kust sa siis saad seda elavat vett? 12 Või oled sa suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu, jõi sellest ise ning jõid ka tema pojad ja kariloomad?"

13 „Igaüks, kes joob seda vett," vastas Jeesus talle, „tunneb varsti jälle janu. 14 Aga kes joob vett, mida mina annan, ei tunne enam iialgi janu. Minu antud vesi muutub tema sees veeallikaks, millest voolab vett igaveseks eluks."

15 „Isand, anna mulle seda vett," ütles naine, „et ma ei peaks janu tundma ega käima siit vett toomas!"

16 „Mine kutsu oma mees ja tule tagasi!" käskis Jeesus.

17 „Mul pole meest," vastas naine. „Sa ütlesid õigesti, et sul pole meest," ütles Jeesus. 18 „Sest viis meest on sul olnud ja see, kes sul praegu on, ei ole sinu mees. See on tõsi!"

19 „Isand, ma näen, et sa oled prohvet," ütles naine. 20 „Meie esiisad ülistasid Jumalat sellel mäel*4:20 Mõeldud on Gerizimi mäge, mis on Jaakobi kaevu juurest näha. Selle lähedale Sekemisse püstitas Aabraham oma esimese altari tõotatud maal., aga teie, juudid, ütlete, et Jeruusalemm on koht, kus peab Jumalat ülistama."

21 „Usu mind, naine," ütles Jeesus. „Tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa enam sellel mäel ega Jeruusalemmas. 22 Teie, samaarlased, kummardate seda, keda te ei tunne. Meie teame, keda me kummardame, sest pääste tuleb juutidelt. 23 Tuleb aeg, ja see on juba tulnud, mil tõelised ülistajad teenivad Isa vaimus ja tões. Just sääraseid ülistajaid otsib Isa. 24 Jumal on Vaim ja kes teda ülistab, peab seda tegema vaimus ja tões."

25 Naine ütles: „Ma tean, et tuleb Messias" (keda kutsutakse Kristuseks). „Kui tema tuleb, siis ta seletab meile kõik."

26 „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see," ütles Jeesus talle.

Jüngrid jõuavad Jeesuse juurde tagasi

27 Just siis jõudsid jüngrid tagasi ja olid üllatunud, nähes Jeesust naisterahvaga rääkimas. Siiski ei küsinud ükski neist: „Mis tal vaja on?" või „Miks sa temaga räägid?"

28 Ent naine jättis oma veekannu kaevu juurde, tõttas linna ja rääkis kõigile:

29 „Tulge vaatama meest, kes ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud! Kas ehk tema ongi Messias?"

30 Seepeale tulid teisedki selle linna elanikud Jeesuse juurde.

31 Samal ajal käisid jüngrid Jeesusele peale, öeldes: „Rabi, söö midagi!"

32 Tema aga ütles neile: „Mul on toitu, millest teie midagi ei tea."

33 Siis arutasid jüngrid isekeskis: „Kas keegi on talle süüa toonud?"

34 Jeesus ütles neile: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja viin lõpule tema töö. 35 Kas teil ei ole ütlust „Veel on neli kuud, ja alles siis tuleb lõikus"? Aga mina ütlen teile, avage oma silmad ja vaadake põlde! Need on lõikuseks küpsed! 36 Juba praegu saab lõikaja palka ja kogub vilja igavesse ellu, et külvaja ja lõikaja võiksid rõõmustada üheskoos. 37 Ega ilmaasjata öelda, et üks külvab, aga teine lõikab. 38 Mina saadan teid lõikama sealt, kus teie ei ole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, teie lõikate nende töö vilja."

Paljud samaarlased usuvad

39 Aga paljud samaarlased sellest linnast hakkasid uskuma Jeesusesse temaga rääkinud naise tunnistuse pärast: „Ta ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud!" 40 Kui samaarlased nüüd Jeesuse juurde tulid, käisid nad talle peale, et ta jääks nende linna. Ja Jeesus jäigi sinna kaheks päevaks, 41 ning veel paljud hakkasid uskuma, kui nad tema sõnu kuulsid.

42 Naisele, kes oli rääkinud neile Jeesusest, ütlesid nad: „Nüüd me usume mitte enam sinu jutu pärast, vaid me oleme teda ise kuulnud ja teame, et tema on tõepoolest maailma Päästja."

Jeesus tervendab ametniku poja

43 Kahe päeva pärast läks Jeesus edasi Galileasse. 44 Ta oli varem ise öelnud, et ühtki prohvetit ei tunnustata tema kodumaal. 45 Kui ta nüüd Galileasse tuli, tervitasid inimesed teda rõõmuga, sest nad olid käinud paasapühade ajal Jeruusalemmas ja näinud kõike, mida Jeesus oli teinud.

46 Jeesus läks uuesti Kaanasse Galileamaal, kus ta oli muutnud vee veiniks. Samal ajal oli seal keegi kuninga ametnik, kelle poeg oli Kapernaumas haige. 47 Kuuldes, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks Kapernauma ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.

48 Jeesus ütles: „Ükski teist ei usu muidu, kui ta ei näe tunnustähti ja imesid!"

49 Ametnik aga palus: „Issand, tule enne, kui mu laps sureb!"

50 „Mine koju, su poeg jääb ellu," vastas Jeesus talle.

Mees uskus tema sõna ja läks koju. 51 Juba tee peal tulid sulased talle vastu ning teatasid, et ta poeg elab. 52 Siis ta uuris nende käest, millal poiss oli paranema hakanud. „Eile seitsmendal tunnil kadus tal äkki palavik," vastasid nad.

53 Nüüd meenus poisi isale, et just sel ajal oli Jeesus talle öelnud: „Sinu poeg jääb ellu!" Nii sai usklikuks see ametnik ja kogu ta pere.

54 See oli Jeesuse teine tunnustäht, mille ta andis pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.

1 When therefore the Lord knew how the Pharisees had heard that Jesus made and baptized more disciples than John, 2 (Though Jesus himself baptized not, but his disciples,) 3 He left Judæa, and departed again into Galilee. 4 And he must needs go through Samaria. 5 Then cometh he to a city of Samaria, which is called Sychar, near to the parcel of ground that Jacob gave to his son Joseph. 6 Now Jacob’s well was there. Jesus therefore, being wearied with his journey, sat thus on the well: and it was about the sixth hour. 7 There cometh a woman of Samaria to draw water: Jesus saith unto her, Give me to drink. 8 (For his disciples were gone away unto the city to buy meat.) 9 Then saith the woman of Samaria unto him, How is it that thou, being a Jew, askest drink of me, which am a woman of Samaria? for the Jews have no dealings with the Samaritans. 10 Jesus answered and said unto her, If thou knewest the gift of God, and who it is that saith to thee, Give me to drink; thou wouldest have asked of him, and he would have given thee living water. 11 The woman saith unto him, Sir, thou hast nothing to draw with, and the well is deep: from whence then hast thou that living water? 12 Art thou greater than our father Jacob, which gave us the well, and drank thereof himself, and his children, and his cattle? 13 Jesus answered and said unto her, Whosoever drinketh of this water shall thirst again: 14 But whosoever drinketh of the water that I shall give him shall never thirst; but the water that I shall give him shall be in him a well of water springing up into everlasting life. 15 The woman saith unto him, Sir, give me this water, that I thirst not, neither come hither to draw. 16 Jesus saith unto her, Go, call thy husband, and come hither. 17 The woman answered and said, I have no husband. Jesus said unto her, Thou hast well said, I have no husband: 18 For thou hast had five husbands; and he whom thou now hast is not thy husband: in that saidst thou truly. 19 The woman saith unto him, Sir, I perceive that thou art a prophet. 20 Our fathers worshipped in this mountain; and ye say, that in Jerusalem is the place where men ought to worship. 21 Jesus saith unto her, Woman, believe me, the hour cometh, when ye shall neither in this mountain, nor yet at Jerusalem, worship the Father. 22 Ye worship ye know not what: we know what we worship: for salvation is of the Jews. 23 But the hour cometh, and now is, when the true worshippers shall worship the Father in spirit and in truth: for the Father seeketh such to worship him. 24 God is a Spirit: and they that worship him must worship him in spirit and in truth. 25 The woman saith unto him, I know that Messias cometh, which is called Christ: when he is come, he will tell us all things. 26 Jesus saith unto her, I that speak unto thee am he.

27 And upon this came his disciples, and marvelled that he talked with the woman: yet no man said, What seekest thou? or, Why talkest thou with her? 28 The woman then left her waterpot, and went her way into the city, and saith to the men, 29 Come, see a man, which told me all things that ever I did: is not this the Christ? 30 Then they went out of the city, and came unto him.

31 In the mean while his disciples prayed him, saying, Master, eat. 32 But he said unto them, I have meat to eat that ye know not of. 33 Therefore said the disciples one to another, Hath any man brought him ought to eat? 34 Jesus saith unto them, My meat is to do the will of him that sent me, and to finish his work. 35 Say not ye, There are yet four months, and then cometh harvest? behold, I say unto you, Lift up your eyes, and look on the fields; for they are white already to harvest. 36 And he that reapeth receiveth wages, and gathereth fruit unto life eternal: that both he that soweth and he that reapeth may rejoice together. 37 And herein is that saying true, One soweth, and another reapeth. 38 I sent you to reap that whereon ye bestowed no labour: other men laboured, and ye are entered into their labours.

39 And many of the Samaritans of that city believed on him for the saying of the woman, which testified, He told me all that ever I did. 40 So when the Samaritans were come unto him, they besought him that he would tarry with them: and he abode there two days. 41 And many more believed because of his own word; 42 And said unto the woman, Now we believe, not because of thy saying: for we have heard him ourselves, and know that this is indeed the Christ, the Saviour of the world.

43 Now after two days he departed thence, and went into Galilee. 44 For Jesus himself testified, that a prophet hath no honour in his own country. 45 Then when he was come into Galilee, the Galilæans received him, having seen all the things that he did at Jerusalem at the feast: for they also went unto the feast. 46 So Jesus came again into Cana of Galilee, where he made the water wine. And there was a certain nobleman, whose son was sick at Capernaum. 47 When he heard that Jesus was come out of Judæa into Galilee, he went unto him, and besought him that he would come down, and heal his son: for he was at the point of death. 48 Then said Jesus unto him, Except ye see signs and wonders, ye will not believe. 49 The nobleman saith unto him, Sir, come down ere my child die. 50 Jesus saith unto him, Go thy way; thy son liveth. And the man believed the word that Jesus had spoken unto him, and he went his way. 51 And as he was now going down, his servants met him, and told him, saying, Thy son liveth. 52 Then enquired he of them the hour when he began to amend. And they said unto him, Yesterday at the seventh hour the fever left him. 53 So the father knew that it was at the same hour, in the which Jesus said unto him, Thy son liveth: and himself believed, and his whole house. 54 This is again the second miracle that Jesus did, when he was come out of Judæa into Galilee.