Markuse evangeelium 3

Jeesus tervendab hingamispäeval

1 Ühel teisel korral, kui Jeesus läks sünagoogi, oli seal kärbunud käega mees. 2 Aga mõned seal jälgisid tähelepanelikult, kas ta tervendab hingamispäeval, et oleks põhjust tema süüdistamiseks. 3 Siis Jeesus ütles kärbunud käega mehele: „Seisa meie ette!" 4 Ja ta küsis neilt: „Kumb on hingamispäeval lubatud: kas teha head või kurja, päästa elu või tappa?" Kuid nad ei vastanud talle. 5 Ta vaatas vihaselt nende peale, olles ühtlasi ahastuses nende kalkide südamete pärast, ja ütles mehele: „Siruta välja oma käsi!" Mees sirutas, ja see sai kohe terveks. 6 Sedamaid läksid variserid välja ja hakkasid koos heroodeslastega plaanima, kuidas Jeesus tappa.

Rahvahulk järgneb Jeesusele

7 Jeesus läks oma jüngritega eemale järve äärde ja neile järgnes suur rahvahulk Galileast. 8 Kui nad kuulsid kõigest, mis ta tegi, tuli palju inimesi tema juurde Juudamaalt, Jeruusalemmast, Idumeast, sealtpoolt Jordanit ning Tüürose ja Siidoni ümbrusest. 9 Ta ütles oma jüngritele, et nad paneksid väikese paadi tema jaoks valmis inimeste pärast, et need talle peale ei pressiks. 10 Kuna ta tegi terveks paljusid, surusid tema peale kõik haiged, et teda puudutada. 11 Ja kui rüvedad vaimud nägid Jeesust, langesid nad ta ette maha ja kisendasid: „Sina oled Jumala Poeg!" 12 Aga Jeesus keelas neid karmilt rääkimast, kes ta on.

Jeesus valib kaksteist apostlit

13 Siis Jeesus läks üles mäele ja kutsus enese juurde, keda ta soovis, ja nemad tulid ta juurde. 14 Ta nimetas kaksteist, keda ta nimetas apostliteks, et need oleksid koos temaga ja ta võiks nad läkitada kuulutama 15 ning et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada.

16 Need on kaksteist, kelle ta nimetas:

Siimon (ja pani talle nimeks Peetrus),

17 Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Jaakobuse vend Johannes (ja andis neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad),

18 ja Andreas,

Filippus,

Bartolomeus,

Matteus,

Toomas,

Jaakobus, Alfeuse poeg,

Taddeus,

Siimon Kaanalane,

19 ja Juudas Iskariot, kes tema ära andis.

Jeesus ja Peltsebul

20 Siis Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et tema ja jüngrid ei saanud mahti süüagi. 21 Kui ta omaksed sellest kuulsid, tulid nad teda enda hoole alla võtma, sest nad ütlesid: „Ta on arust ära!"

22 Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on Peltsebul! Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude valitseja abil!"

23 Siis Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile tähendamissõnadega: „Kuidas saab saatan ajada välja saatanat? 24 Kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud, siis see kuningriik ei püsi. 25 Kui perekond on omavahelises riius lõhenenud, siis see perekond ei püsi. 26 Kui saatan tõuseb iseenese vastu ja on lõhenenud, ei saa ta püsida, vaid tema lõpp on käes. 27 Keegi ei saa tungida vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei seo vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida.

28 Tõesti, ma ütlen teile, inimestele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud, 29 aga kes peaks teotama Püha Vaimu, ei saa andeks iialgi, vaid ta on süüdi igaveses patus!" 30 Jeesus ütles seda, sest nad ütlesid, et Jeesusel on rüve vaim.

Jeesuse ema ja vennad

31 Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes saatsid kellegi Jeesust kutsuma. 32 Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: „Su ema, vennad ja õed on väljas ja otsivad sind."

33 Jeesus aga vastas neile: „Kes on mu ema ja vennad?" 34 Ta silmitses enda ümber istujaid ning ütles: „Siin on mu ema ja mu vennad! 35 Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema."

1 And he entered again into the synagogue; and there was a man there which had a withered hand. 2 And they watched him, whether he would heal him on the sabbath day; that they might accuse him. 3 And he saith unto the man which had the withered hand, Stand forth. 4 And he saith unto them, Is it lawful to do good on the sabbath days, or to do evil? to save life, or to kill? But they held their peace. 5 And when he had looked round about on them with anger, being grieved for the hardness of their hearts, he saith unto the man, Stretch forth thine hand. And he stretched it out: and his hand was restored whole as the other. 6 And the Pharisees went forth, and straightway took counsel with the Herodians against him, how they might destroy him. 7 But Jesus withdrew himself with his disciples to the sea: and a great multitude from Galilee followed him, and from Judæa, 8 And from Jerusalem, and from Idumaea, and from beyond Jordan; and they about Tyre and Sidon, a great multitude, when they had heard what great things he did, came unto him. 9 And he spake to his disciples, that a small ship should wait on him because of the multitude, lest they should throng him. 10 For he had healed many; insomuch that they pressed upon him for to touch him, as many as had plagues. 11 And unclean spirits, when they saw him, fell down before him, and cried, saying, Thou art the Son of God. 12 And he straitly charged them that they should not make him known. 13 And he goeth up into a mountain, and calleth unto him whom he would: and they came unto him. 14 And he ordained twelve, that they should be with him, and that he might send them forth to preach, 15 And to have power to heal sicknesses, and to cast out devils: 16 And Simon he surnamed Peter; 17 And James the son of Zebedee, and John the brother of James; and he surnamed them Boanerges, which is, The sons of thunder: 18 And Andrew, and Philip, and Bartholomew, and Matthew, and Thomas, and James the son of Alphaeus, and Thaddaeus, and Simon the Canaanite, 19 And Judas Iscariot, which also betrayed him: and they went into an house. 20 And the multitude cometh together again, so that they could not so much as eat bread. 21 And when his friends heard of it, they went out to lay hold on him: for they said, He is beside himself.

22 And the scribes which came down from Jerusalem said, He hath Beelzebub, and by the prince of the devils casteth he out devils. 23 And he called them unto him, and said unto them in parables, How can Satan cast out Satan? 24 And if a kingdom be divided against itself, that kingdom cannot stand. 25 And if a house be divided against itself, that house cannot stand. 26 And if Satan rise up against himself, and be divided, he cannot stand, but hath an end. 27 No man can enter into a strong man’s house, and spoil his goods, except he will first bind the strong man; and then he will spoil his house. 28 Verily I say unto you, All sins shall be forgiven unto the sons of men, and blasphemies wherewith soever they shall blaspheme: 29 But he that shall blaspheme against the Holy Ghost hath never forgiveness, but is in danger of eternal damnation: 30 Because they said, He hath an unclean spirit.

31 There came then his brethren and his mother, and, standing without, sent unto him, calling him. 32 And the multitude sat about him, and they said unto him, Behold, thy mother and thy brethren without seek for thee. 33 And he answered them, saying, Who is my mother, or my brethren? 34 And he looked round about on them which sat about him, and said, Behold my mother and my brethren! 35 For whosoever shall do the will of God, the same is my brother, and my sister, and mother.