1 Mis me siis ütleme? Kas peaksime püsima patus, et arm suureneks? 2 Kaugeltki mitte! Kuidas võiksime meie, kes oleme patule surnud, veel patus elada? 3 Või kas te ei tea, et kõik, kes me oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? 4 Seepärast on meid koos temaga ka hauda maetud ristimise kaudu surmasse, et nii nagu Kristus on äratatud surnuist üles Isa kirkuse toimel, nõnda võime meiegi käia uues elus.

5 Sest kui meid on liidetud tema surma sarnasusse, siis liidetakse meid ka tema ülestõusmisse. 6 Me teame, et meie vana loomus on koos Kristusega risti löödud, et meie patune ihu häviks ja me ei peaks enam orjama pattu; 7 sest surres vabanetakse patu võimu alt.

8 Aga kui me oleme surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos Kristusega. 9 Me ju teame, et nüüd, kui Kristus on surnuist üles äratatud, ei sure ta enam; surmal pole võimu tema üle. 10 Sest surres suri ta patule üks kord ja alatiseks, kuid elades elab ta Jumalale.

11 Samuti arvestage ka teie, et olete surnud patule, kuid elate Jumalale Kristuses Jeesuses. 12 Seepärast ärge laske patul valitseda oma surelikus ihus, kuuletudes selle ihadele. 13 Ärge andke oma ihuliikmeid ülekohtu relvadeks patule, vaid nõnda kui need, kes on äratatud surnuist üles, andke end Jumala teenistusse ja oma ihuliikmed õiguse relvadeks temale! 14 Sest patt ei valitse enam teie üle; te ei kuulu enam Seaduse, vaid armu alla.

15 Mis me sellest järeldame? Kas peaksime tegema pattu, kuna me ei kuulu Seaduse, vaid armu alla? Kaugeltki mitte! 16 Kas te ei tea, et kelle teenistusse te end orjana kuuletudes annate, selle orjad te olete ja selle sõna kuulate – kas siis patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks. 17 Aga tänu Jumalale, et teie, kes te varem olite patu orjad, olete nüüd südames kuuletunud sellele õpetusele, mille hoolde teid anti. 18 Patust vabastatuina olete saanud õiguse teenriteks.

19 Teie inimliku nõrkuse tõttu kasutan ma neid võrdlusi igapäevaelust. Nii nagu te enne andsite oma liikmed orjaks rüvedusele ja üha kasvavale ülekohtule, nii andke nad nüüd õiguse teenritena pühitsuse jaoks. 20 Jah, kui te pattu orjasite, siis te olite vabad õigusest. 21 Mis vilja te kandsite siis? Sellist, mille pärast te nüüd häbenete, sest selle tulemus on surm. 22 Aga nüüd, olles vabastatud patu võimust ja saanud Jumala teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Selle tulemuseks on igavene elu. 23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

1 What shall we say then? Shall we continue in sin, that grace may abound? 2 God forbid. How shall we, that are dead to sin, live any longer therein? 3 Know ye not, that so many of us as were baptized into Jesus Christ were baptized into his death? 4 Therefore we are buried with him by baptism into death: that like as Christ was raised up from the dead by the glory of the Father, even so we also should walk in newness of life. 5 For if we have been planted together in the likeness of his death, we shall be also in the likeness of his resurrection: 6 Knowing this, that our old man is crucified with him, that the body of sin might be destroyed, that henceforth we should not serve sin. 7 For he that is dead is freed from sin. 8 Now if we be dead with Christ, we believe that we shall also live with him: 9 Knowing that Christ being raised from the dead dieth no more; death hath no more dominion over him. 10 For in that he died, he died unto sin once: but in that he liveth, he liveth unto God. 11 Likewise reckon ye also yourselves to be dead indeed unto sin, but alive unto God through Jesus Christ our Lord. 12 Let not sin therefore reign in your mortal body, that ye should obey it in the lusts thereof. 13 Neither yield ye your members as instruments of unrighteousness unto sin: but yield yourselves unto God, as those that are alive from the dead, and your members as instruments of righteousness unto God. 14 For sin shall not have dominion over you: for ye are not under the law, but under grace. 15 What then? shall we sin, because we are not under the law, but under grace? God forbid. 16 Know ye not, that to whom ye yield yourselves servants to obey, his servants ye are to whom ye obey; whether of sin unto death, or of obedience unto righteousness? 17 But God be thanked, that ye were the servants of sin, but ye have obeyed from the heart that form of doctrine which was delivered you. 18 Being then made free from sin, ye became the servants of righteousness. 19 I speak after the manner of men because of the infirmity of your flesh: for as ye have yielded your members servants to uncleanness and to iniquity unto iniquity; even so now yield your members servants to righteousness unto holiness. 20 For when ye were the servants of sin, ye were free from righteousness. 21 What fruit had ye then in those things whereof ye are now ashamed? for the end of those things is death. 22 But now being made free from sin, and become servants to God, ye have your fruit unto holiness, and the end everlasting life. 23 For the wages of sin is death; but the gift of God is eternal life through Jesus Christ our Lord.