Lucas 1

26 Eliisabeti lapseootuse kuuendal kuul saatis Jumal ingel Gabrieli noore neiu juurde, kelle nimi oli Maarja ja kes elas Galileas Naatsareti linnas. 27 Ta oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega.

28 Ingel tervitas teda.*1:28. Tegelikult kasutab ingel tolle aja tavapärast tervitusväljendit, mis otsesõnu tähendab „Rõõmusta!", aga see oli samaväärne sõnaga „Tere!". Kaasaegsetel tõlgetel on siin raskusi, sest ingel ütleb: „Ole tervitatud, eelistatud naine" või „Tervitus, oo armuleidnu", mis kumbki ei ole eriti kohane. Teisest küljest pole samuti eriti sobiv, kui ingel tuleb ja ütleb „Hei!" … „Sul on eriline eesõigus," ütles ta neiule. „Issand on sinuga." 29 Maarja oli neist sõnadest hämmelduses ja juurdles, mida selline tervitus tähendab.

30 „Ära karda, Maarja," jätkas ingel, „sest Jumal on osutanud sinu suhtes armulikkust. 31 Sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja. Sa pead talle nimeks panema Jeesus. 32 Ta saab väga tähtsaks ja teda nimetatakse Kõigekõrgema Pojaks. Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni 33 ja ta valitseb igavesti Jaakobi järeltulijate üle. Tema kuningriik ei lõpe iial."

34 „Kuidas see võimalik on?" küsis Maarja. „Ma olen alles neitsi."

35 Ingel vastas: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind. Laps, kes sünnib, on püha, ja teda hüütakse Jumala pojaks. 36 Ja su sugulane Eliisabet on oma vanas eas samuti lapseootel. Naine, kelle kohta öeldi, et ta ei ole võimeline lapsi saama, on kuuendat kuud lapseootel. 37 Jumala jaoks ei ole miski võimatu."

38 „Siin ma olen, valmis olema Issanda teenija," ütles Maarja. „Sündigu minuga just nii, nagu sa ütlesid." Seejärel ingel lahkus tema juurest.