Lucas 19

28 Pärast seda kui Jeesus oli selle loo jutustamise lõpetanud, suundus ta Jeruusalemma poole ja kõndis edasi. 29 Kui ta jõudis Õlimäele Betfage ja Betaania lähedal, saatis ta kaks jüngrit külla ja ütles neile:

30 „Minge kaugemal asuvasse külla. Kui sinna jõuate, siis leiate kinniseotult sälu, kellega ei ole veel keegi ratsutanud. Päästke ta lahti ja tooge siia. 31 Kui keegi teilt küsib: „Miks te sälu lahti päästate?", siis öelge lihtsalt: „Issandal on teda vaja.""

32 Nõnda siis kaks jüngrit läksid ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu Jeesus oli öelnud. 33 Kui nad sälgu lahti päästsid, küsisid tema omanikud neilt: „Miks te sälu lahti päästate?" 34 Jüngrid vastasid: „Issandal on teda vaja." 35 Nad tõid sälu Jeesusele. Siis heitsid nad oma kuued sälu peale ja Jeesus istus talle selga. 36 Kui ta edasi ratsutas, laotasid inimesed oma rõivaid tee peale.

37 Kui ta Jeruusalemmale*19:37. Mitte otsesõnu „Jerusalemmale". lähenes, siis just seal, kus tee hakkab Õlimäelt laskuma, hakkas kogu jüngrite hulk täiesti kõrist hüüdma rõõmsat ülistust Jumalale kõigi nende imede eest, mida nad olid näinud.

38 „Õnnistatud on kuningas, kes tuleb Issanda nimel,"*19:38. Vt Psalmid 118:26. hüüdsid nad. „Rahu taevas ja hiilgus kõrgeimas taevas."*19:38. Vt Psalmid 148:1. 39 Mõned variseridest, kes olid rahva hulgas, ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, ära luba oma jüngritel nii öelda." 40 Aga Jeesus vastas: „Ma ütlen teile, et kui nemad oleksid vait, hakkaksid kivid kisendama!"