Matteus 14

22 Kohe pärast seda sundis ta jüngrid paati istuma ja teisele poole järve tagasi minema, samal ajal saatis ta ise rahva minema. 23 Kui ta oli rahva ära saatnud, läks ta mägedesse palvetama. Saabus õhtu ja ta oli seal ihuüksinda. 24 Nüüdseks oli paat kaldast kaugel ning lained peksid seda, sest tuul puhus neile vastu. 25 Umbes kella kolme ajal öösel*14:25. Sõna-sõnalt „neljanda öövahikorra ajal". jõudis Jeesus neile mere peal kõndides järele. 26 Kui jüngrid nägid teda merel kõndimas, kohkusid nad väga. Nad karjusid hirmunult: „See on tont!"

27 Aga kohe ütles Jeesus neile: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge tundke hirmu!"

28 „Issand, kui see oled tõesti sina, siis käsi mul tulla sinu juurde ja vee peal kõndida," vastas Peetrus.

29 „Tule siis," ütles Jeesus. Peetrus astus paadist välja ja kõndis mööda vett Jeesuse poole. 30 Aga kui ta nägi, kui tugev oli tuul, hakkas ta kartma ja vette vajuma. „Issand! Päästa mind!" karjatas ta. 31 Kohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles: „Sul on nii väike usk minusse. Miks sa kahtlesid?" 32 Kui nad paati astusid, vaibus tuul, 33 ja need, kes paadis olid, kummardasid teda, öeldes: „Sa oled tõesti Jumala Poeg!"