Mateus 26

1 Pärast seda, kui Jeesus oli kõike seda rääkinud, ütles ta oma jüngritele: 2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja inimese Poeg antakse nende kätte, kes ta risti löövad."

3 Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase hoovi. 4 Seal sepitsesid nad plaani, et vahistada Jeesus mõne valeliku ettekäände*26:4. Sõna-sõnalt „valskus". abil ja ta tappa. 5 Kuid nad ütlesid: „Ärgem tehkem seda pühade ajal, et rahvas mässama ei hakkaks."

6 Sel ajal kui Jeesus peatus pidalitõbise Siimona majas Betaanias, 7 tuli tema juurde üks naine, kaasas alabasternõu väga kalli parfüümiga. Ta valas selle Jeesusele pähe, kui Jeesus istus ja sõi. Aga kui jüngrid nägid, mida naine tegi, ärritas see neid.

8 „Missugune kohutav raiskamine!" protestisid nad. 9 „Selle parfüümi oleks võinud suure raha eest ära müüa ja raha vaestele anda!"

10 Jeesus teadis, mis toimus, ja ta ütles neile: „Miks te selle naise peale pahandate? Ta tegi minu heaks midagi imelist! 11 Vaeseid on teie juures alati,*26:11. Vt 5. Moosese 15:11. aga mind ei ole teil alati. 12 Seda parfüümi mu ihule valades valmistas ta mind ette matmiseks. 13 Ma ütlen teile tõtt: kus iganes maailmas seda head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka lugu sellest, mida see naine tegi, tema mälestuseks."

14 Siis Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest jüngrist, läks ülempreestrite juurde 15 ja küsis neilt: „Kui palju te mulle maksate, kui annan Jeesuse teie kätte?" Nad maksid talle kolmkümmend hõbemünti. 16 Sellest ajast peale otsis ta võimalust, et Jeesus nende kätte anda.

17 Hapnemata leibade püha esimesel päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid talt: „Kus sa tahad, et me valmistaksime sulle söömiseks paasapüha söömaaja?"

18 Jeesus ütles neile: „Minge linna ja leidke see konkreetne mees ning öelge talle, et Õpetaja ütleb: „Minu aeg on lähedal. Ma tulen koos jüngritega paasapüha tähistama sinu majja."" 19 Jüngrid tegid, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad valmistasid seal paasapüha söömaaja.

20 Kui õhtu saabus, istus ta koos kaheteistkümnega maha sööma. 21 Söömise ajal rääkis ta neile: „Ma ütlen teile tõtt: üks teist reedab mu."

22 Nad olid äärmiselt vapustatud. Üksteise järel küsisid nad talt: „Issand, ega see mina ole?"

23 „Minu reedab see, kes kastis oma käe koos minuga vaagnasse," vastas Jeesus. 24 „Inimese Poeg sureb täpselt nii, nagu temast on prohvetlikult ette kuulutatud, aga häda sellele inimesele, kes inimese Poja reedab! Sellel inimesel oleks parem, kui ta poleks kunagi sündinud!"

25 Juudas − see, kes kavatses Jeesuse reeta − küsis: „Ega see mina ole, rabi?"

„Seda ütlesid sina," vastas Jeesus.

26 Söömise ajal võttis Jeesus veidi leiba ja õnnistas seda. Siis murdis ta seda ja andis tükid oma jüngritele. „Võtke ja sööge seda, sest see on minu ihu," ütles Jeesus. 27 Siis võttis ta karika, õnnistas seda ja andis neile. „Jooge kõik sellest," ütles ta neile. 28 „Sest see on minu kokkuleppe*26:28. Või „lepingu veri". veri, mis on valatud välja paljude eest pattude andeksandmiseks.