1 Em verdade que não convém gloriar-me; mas passarei às visões e revelações do Senhor. 2 Conheço um homem em Cristo que há catorze anos (se no corpo, não sei, se fora do corpo, não sei; Deus o sabe) foi arrebatado ao terceiro céu. 3 E sei que o tal homem (se no corpo, se fora do corpo, não sei; Deus o sabe) 4 Foi arrebatado ao paraíso; e ouviu palavras inefáveis, que ao homem não é lícito falar. 5 De alguém assim me gloriarei eu, mas de mim mesmo não me gloriarei, senão nas minhas fraquezas. 6 Porque, se quiser gloriar-me, não serei néscio, porque direi a verdade; mas deixo isto, para que ninguém cuide de mim mais do que em mim vê ou de mim ouve.
7 E, para que não me exaltasse pela excelência das revelações, foi-me dado um espinho na carne, a saber, um mensageiro de Satanás para me esbofetear, a fim de não me exaltar. 8 Acerca do qual três vezes orei ao Senhor para que se desviasse de mim. 9 E disse-me: A minha graça te basta, porque o meu poder se aperfeiçoa na fraqueza. De boa vontade, pois, me gloriarei nas minhas fraquezas, para que em mim habite o poder de Cristo. 10 Por isso sinto prazer nas fraquezas, nas injúrias, nas necessidades, nas perseguições, nas angústias por amor de Cristo. Porque quando estou fraco então sou forte.
11 Fui néscio em gloriar-me; vós me constrangestes. Porque eu devia ter sido louvado por vós, visto que em nada fui inferior aos mais excelentes apóstolos, ainda que nada sou. 12 Os sinais do meu apostolado foram manifestados entre vós com toda a paciência, por sinais, prodígios e maravilhas. 13 Pois, em que tendes vós sido inferiores às outras igrejas, a não ser que eu mesmo vos não fui pesado? Perdoai-me este agravo.
14 Eis aqui estou pronto para pela terceira vez ir ter convosco, e não vos serei pesado, pois que não busco o que é vosso, mas sim a vós: porque não devem os filhos entesourar para os pais, mas os pais para os filhos. 15 Eu de muito boa vontade gastarei, e me deixarei gastar pelas vossas almas, ainda que, amando-vos cada vez mais, seja menos amado. 16 Mas seja assim; eu não vos fui pesado mas, sendo astuto, vos tomei com dolo. 17 Porventura aproveitei-me de vós por algum daqueles que vos enviei? 18 Roguei a Tito, e enviei com ele um irmão. Porventura Tito se aproveitou de vós? Não andamos porventura no mesmo espírito? Não sobre as mesmas pisadas?
19 Cuidais que ainda nos desculpamos convosco? Falamos em Cristo perante Deus, e tudo isto, ó amados, para vossa edificação. 20 Porque receio que, quando chegar, não vos ache como eu quereria, e eu seja achado de vós como não quereríeis; que de alguma maneira haja pendências, invejas, iras, porfias, difamações, intrigas, orgulhos, tumultos; 21 Que, quando for outra vez, o meu Deus me humilhe para convosco, e chore por muitos daqueles que dantes pecaram, e não se arrependeram da imundícia, e fornicação, e desonestidade que cometeram.
Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!
1 Ma pean kiitlema, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tulen ma nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde. 2 Ma tunnen üht Kristuse järgijat, kes neliteist aastat tagasi võeti üles kolmandasse taevasse. Ma ei tea, kas siis ihus olles või ihust väljas – Jumal teab. 3 Ja ma tean, et see inimene – kas siis ihus olles või ihust väljas, Jumal teab – 4 võeti üles paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimesel pole luba rääkida. 5 Selle inimese üle ma kiitlen, aga iseenda puhul ei kiitle ma muu kui oma nõtrusega. 6 Isegi kui ma otsustaksin kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma hoidun sellest. Ma ei taha, et keegi arvaks minust enamat kui ta ise näeb või minu käest kuuleb 7 või nende erakordsete ilmutuste tõttu. Selleks et ma ei läheks uhkeks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega taguma, et ma ei läheks uhkeks. 8 Ma olen kolm korda Issandat anunud, et see minust lahkuks. 9 Ent tema vastas mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab minu vägi täielikuks!" Nii kiitlen ma meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi oleks alati minu üle. 10 Seetõttu tunnengi Kristuse nimel rõõmu nõtruses, solvangutes, kitsikuses, tagakiusus ja raskustes. Sest kui ma olen nõrk, siis ma olen tugev.
11 Ma olen end teinud rumalaks, teie sundisite mind selleks. Teie oleksite pidanud mind soovitama, sest ma pole sugugi halvem kui „superapostlid", kuigi ma ei ole midagi. 12 Ülima kannatlikkusega näitasin ma teile tõelise apostli märke, nende hulgas tunnustähti, imesid ja väeavaldusi. 13 Kuidas sina olid teistest kogudustest halvem, välja arvatud see, et ma ei olnud sulle kunagi koormaks? Andestage mulle see ebaõiglus!
14 Ma olen valmis tulema teie juurde kolmandat korda, ja nüüdki ei kavatse ma teid koormata, sest ma ei taha teie raha, vaid teid. Lõpuks ei pea ju lapsed vanemaile vara koguma, vaid vanemad lastele. 15 Ja ma kulutan meeleldi teie peale kõik, mis mul on, ja kõigele lisaks ka iseenda. Kui mina armastan teid rohkem, kas teie armastate mind vähem? 16 Olgu kuidas on, mina ei ole teid koormanud, kuid kaval nagu ma olen, püüdsin ma teid pettusega lõksu. 17 Kas teid on koormanud ükski neist, keda ma olen teie juurde läkitanud? 18 Ma õhutasin Tiitust tulema ja saatsin temaga ühe venna. Kas Tiitus on teid koormanud? Eks me elanud ju samas meelsuses? Eks olnud meil sama eeskuju?
19 Küllap olete kogu aja mõelnud, et me kaitseme end teie ees. Me oleme rääkinud Jumala ees kui need, kes on Kristuses! Ja kõik see, mu armsad, on teie ülesehitamiseks. 20 Ma kardan, et teie juurde tulles ei leia ma teid sellistena, nagu tahaksin, ja teie mind sellisena, nagu teie tahaksite. Kardan eest leida riidu, kadedust, raevutsemist, isepäisust, laimu, keelepeksu, ülbust ja korralagedust. 21 Ma kardan, et kui ma jälle tulen, alandab mu Jumal mind taas teie ees ja ma pean leinama nende paljude pärast, kes varem on pattu teinud ega ole meelt parandanud hooramisest ja kõlvatusest, millele nad on olnud andunud.