1 Digo, pois, que todo o tempo que o herdeiro é menino em nada difere do servo, ainda que seja senhor de tudo; 2 Mas está debaixo de tutores e curadores até ao tempo determinado pelo pai. 3 Assim também nós, quando éramos meninos, estávamos reduzidos à servidão debaixo dos primeiros rudimentos do mundo. 4 Mas, vindo a plenitude dos tempos, Deus enviou seu Filho, nascido de mulher, nascido sob a lei, 5 Para remir os que estavam debaixo da lei, a fim de recebermos a adoção de filhos. 6 E, porque sois filhos, Deus enviou aos vossos corações o Espírito de seu Filho, que clama: Aba, Pai. 7 Assim que já não és mais servo, mas filho; e, se és filho, és também herdeiro de Deus por Cristo.
8 Mas, quando não conhecíeis a Deus, servíeis aos que por natureza não são deuses. 9 Mas agora, conhecendo a Deus, ou, antes, sendo conhecidos por Deus, como tornais outra vez a esses rudimentos fracos e pobres, aos quais de novo quereis servir? 10 Guardais dias, e meses, e tempos, e anos. 11 Receio de vós, que não haja trabalhado em vão para convosco.
12 Irmãos, rogo-vos que sejais como eu, porque também eu sou como vós; nenhum mal me fizestes. 13 E vós sabeis que primeiro vos anunciei o evangelho estando em enfermidade da carne; 14 E não rejeitastes, nem desprezastes isso que era uma tentação na minha carne, antes me recebestes como um anjo de Deus, como Jesus Cristo mesmo. 15 Qual é, logo, a vossa bem-aventurança? Porque vos dou testemunho de que, se possível fora, arrancaríeis os vossos olhos, e mos daríeis. 16 Fiz-me acaso vosso inimigo, dizendo a verdade?
17 Eles têm zelo por vós, não como convém; mas querem excluir-vos, para que vós tenhais zelo por eles. 18 É bom ser zeloso, mas sempre do bem, e não somente quando estou presente convosco. 19 Meus filhinhos, por quem de novo sinto as dores de parto, até que Cristo seja formado em vós; 20 Eu bem quisera agora estar presente convosco, e mudar a minha voz; porque estou perplexo a vosso respeito.
21 Dizei-me, os que quereis estar debaixo da lei, não ouvis vós a lei? 22 Porque está escrito que Abraão teve dois filhos, um da escrava, e outro da livre. 23 Todavia, o que era da escrava nasceu segundo a carne, mas, o que era da livre, por promessa. 24 O que se entende por alegoria; porque estas são as duas alianças; uma, do monte Sinai, gerando filhos para a servidão, que é Agar. 25 Ora, esta Agar é Sinai, um monte da Arábia, que corresponde à Jerusalém que agora existe, pois é escrava com seus filhos. 26 Mas a Jerusalém que é de cima é livre; a qual é mãe de todos nós. 27 Porque está escrito: Alegra-te, estéril, que não dás à luz; esforça-te e clama, tu que não estás de parto; porque os filhos da solitária são mais do que os da que tem marido.
28 Mas nós, irmãos, somos filhos da promessa como Isaque. 29 Mas, como então aquele que era gerado segundo a carne perseguia o que o era segundo o Espírito, assim é também agora. 30 Mas que diz a Escritura? Lança fora a escrava e seu filho, porque de modo algum o filho da escrava herdará com o filho da livre. 31 De maneira que, irmãos, somos filhos, não da escrava, mas da livre.
Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!
1 Ma pean silmas seda: niikaua kui pärija on alaealine, ei erine ta kuigi palju orjast, ehkki ta on kogu vara omanik. 2 Ta allub hooldajatele ja eestkostjatele kuni isa määratud ajani. 3 Samuti ka meie: kui me olime alaealised, siis olime orjuses maailma algjõudude meelevalla all, 4 aga kui ettenähtud aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest. Ta sündis Seaduse alla, 5 lunastama seadusealuseid, et meie saaksime pojaseisuse. 6 Ja kuna te olete tema pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!" 7 Niisiis ei ole sa enam ori, vaid Jumala laps; ja kuna sa oled tema laps, on Jumal teinud sinust ka pärija.
8 Varem, kui te veel Jumalast midagi ei teadnud, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad. 9 Aga nüüd, kui te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, tema on teid ära tundnud, kuidas te võite pöörduda tagasi nende nõrkade ja armetute algjõudude juurde, nagu tahaksite jälle neid hakata orjama? 10 Te jälgite hoolega igasugu päevi ja kuid ja aegu ja aastaid, 11 et ma kardan, kas ma ehk asjata olen teie pärast vaeva näinud.
12 Ma palun teid, vennad ja õed, saage minu sarnaseks, sest minagi olen saanud teie sarnaseks! Te ei ole mulle mingit ülekohut teinud. 13 Te ju teate, et kui ma esimesel korral kuulutasin teile evangeeliumi, olin ma haige. 14 Ja kuigi mu haigus oli teile katsumuseks, ei halvustanud ega põlastanud te mind, vaid võtsite mu vastu nagu Jumala ingli, nagu ma oleksin Kristus Jeesus. 15 Kus on siis nüüd minu õnnistus? Ma tunnistan teile, et kui oleks olnud võimalik, siis te oleksite oma silmad peast välja kiskunud ja minule andnud. 16 Kas ma olen saanud teie vaenlaseks, kuna räägin teile tõtt?
17 Need inimesed on õhinal teie ümber mitte hea pärast, vaid nad tahavad teid eemale tõrjuda minust, et te innukad oleksite nende kasuks. 18 Alati on põhjust olla innukas hea suhtes, mitte ainult siis, kui mina teie juures viibin. 19 Mu kallid lapsed, kelle pärast ma olen jälle sünnitusvaludes, kuni Kristus teie sees saab kuju! 20 Ma tahaksin olla praegu teie juures ja rääkida teiega teistsugusel toonil, sest ma olen teie pärast nõutu!
21 Öelge mulle teie, kes te tahate Seadusele alluda, miks te ei kuula Seadust? 22 Sest kirjutatud on, et Aabrahamil oli kaks poega, üks orjatariga, teine vaba naisega. 23 Orjatari poeg sündis lihaliku loomuse pärast, vaba naise poeg sündis aga Jumala tõotuse tulemusena.
24 Neid võib võtta võrdkujudena. Kaks naist on kui kaks lepingut: esimene on pärit Siinai mäelt ja sünnitab lapsi orjadeks – see on Haagar. 25 Haagar tähistab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemma linnale, sest ta on koos oma lastega orjuses. 26 Aga ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, tema on meie ema. 27 Sest on kirjutatud:
„Rõõmusta, viljatu naine,
kes sa ei ole iial last sünnitanud;
hõiska rõõmust ja hüüa valjult,
sina, kes sa tuhusid ei tunne;
sest hüljatul naisel on rohkem lapsi
kui sellel, kellel on abikaasa!"
28 Nüüd olete teie, vennad ja õed, tõotuse lapsed sarnaselt Iisakiga. 29 Ent nagu tookord, kui inimlikust lootusest sündinud poeg kiusas taga Vaimu tõotusest sündinud poega, nii on ka nüüd. 30 Aga mida ütleb Pühakiri? „Aja minema orjatar ja tema poeg, sest orjatari poeg ei jaga kunagi pärandit vaba naise pojaga!" 31 Niisiis, vennad ja õed, me ei ole orjatari, vaid vaba naise lapsed.