Publicidade

Romanos 9

OPKEK
O Senhor e o seu povo

1 Em Cristo digo a verdade, não minto (dando-me testemunho a minha consciência no Espírito Santo): 2 Que tenho grande tristeza e contínua dor no meu coração. 3 Porque eu mesmo poderia desejar ser anátema de Cristo, por amor de meus irmãos, que são meus parentes segundo a carne; 4 Que são israelitas, dos quais é a adoção de filhos, e a glória, e as alianças, e a lei, e o culto, e as promessas; 5 Dos quais são os pais, e dos quais é Cristo segundo a carne, o qual é sobre todos, Deus bendito eternamente. Amém.

6 Não que a palavra de Deus haja faltado, porque nem todos os que são de Israel são de Israel; 7 Nem por serem descendência de Abraão são todos filhos; mas: Em Isaque será chamada a tua descendência. 8 Isto é, não são os filhos da carne que são filhos de Deus, mas os filhos da promessa são contados como descendência. 9 Porque a palavra da promessa é esta: Por este tempo virei, e Sara terá um filho.

10 E não somente esta, mas também Rebeca, quando concebeu de um, de Isaque, nosso pai; 11 Porque, não tendo eles ainda nascido, nem tendo feito bem ou mal (para que o propósito de Deus, segundo a eleição, ficasse firme, não por causa das obras, mas por aquele que chama), 12 Foi-lhe dito a ela: O maior servirá ao menor. 13 Como está escrito: Amei a Jacó, e odiei a Esaú.

14 Que diremos pois? Que injustiça da parte de Deus? De maneira nenhuma. 15 Pois diz a Moisés: Compadecer-me-ei de quem me compadecer, e terei misericórdia de quem eu tiver misericórdia.

16 Assim, pois, isto não depende do que quer, nem do que corre, mas de Deus, que se compadece. 17 Porque diz a Escritura a Faraó: Para isto mesmo te levantei; para em ti mostrar o meu poder, e para que o meu nome seja anunciado em toda a terra. 18 Logo, pois, compadece-se de quem quer, e endurece a quem quer.

O domínio soberano de Deus

19 Dir-me-ás então: Por que se queixa ele ainda? Porquanto, quem tem resistido à sua vontade? 20 Mas, ó homem, quem és tu, que a Deus replicas? Porventura a coisa formada dirá ao que a formou: Por que me fizeste assim? 21 Ou não tem o oleiro poder sobre o barro, para da mesma massa fazer um vaso para honra e outro para desonra?

22 E que direis se Deus, querendo mostrar a sua ira, e dar a conhecer o seu poder, suportou com muita paciência os vasos da ira, preparados para a perdição; 23 Para que também desse a conhecer as riquezas da sua glória nos vasos de misericórdia, que para glória dantes preparou, 24 Os quais somos nós, a quem também chamou, não dentre os judeus, mas também dentre os gentios? 25 Como também diz em Oseias: Chamarei meu povo ao que não era meu povo; e amada à que não era amada.

26 E sucederá que no lugar em que lhes foi dito: Vós não sois meu povo; serão chamados filhos do Deus vivo.

27 Também Isaías clama acerca de Israel: Ainda que o número dos filhos de Israel seja como a areia do mar, o remanescente é que será salvo.

28 Porque ele completará a obra e abreviá-la-á em justiça; porque o Senhor fará breve a obra sobre a terra.

29 E como antes disse Isaías: Se o Senhor dos Exércitos nos não deixara descendência, teríamos nos tornado como Sodoma, e teríamos sido feitos como Gomorra.

30 Que diremos pois? Que os gentios, que não buscavam a justiça, alcançaram a justiça? Sim, mas a justiça que é pela . 31 Mas Israel, que buscava a lei da justiça, não chegou à lei da justiça. 32 Por quê? Porque não foi pela , mas como que pelas obras da lei; pois tropeçaram na pedra de tropeço; 33 Como está escrito: Eis que eu ponho em Sião uma pedra de tropeço, e uma rocha de escândalo; e todo aquele que crer nela não será confundido.

Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!

Pauluse mure Iisraeli pärast

1 Ma räägin tõtt Kristuses, mu südametunnistus koos Püha Vaimuga kinnitab, et ma ei valeta: 2 mul on südames suur kurbus ja lakkamatu ahastus. 3 Sest ma soovin pigem, et ma ise oleksin neetud ja Kristusest ära lõigatud oma rahva, oma suguvõsa, 4 Iisraeli rahva pärast. Nende päralt on lapseõigus, kirkus ja lepingud, seadustik, templiteenistus ja tõotused. 5 Neile kuuluvad esiisad ja nende hulgast põlvneb Messia ihulikult, kes on Jumal üle kõige, igavesti kiidetav! Aamen.

Jumala valiku sõltumatus

6 See pole nii, nagu oleks Jumala sõna ebaõnnestunud. Kaugel sellest! Sest mitte kõik, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael 7 ja mitte kõik ei ole Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järeltulijad. Vastupidi: Sinu sugu loetakse Iisakist." 8 Teisisõnu, mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid Aabrahami järglasteks arvatakse tõotuse lapsed. 9 Sest selline oli tõotussõna: Järgmisel aastal samal ajal tulen ma su juurde ja siis on Saaral poeg!"

10 Aga see pole ainus näide. Rebeka pojad sündisid ühest ja samast, meie esiisast Iisakist. 11,12 Kuid Jumala kava pidi teostuma endiselt valiku põhjal, sõltudes mitte inimeste tegudest, vaid kutsujast. Seepärast, veel enne, kui Rebeka pojad sündisid ja midagi head või halba tegid, kuulutati talle: Vanem orjab nooremat!" 13 Nagu Pühakirjas öeldakse: Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin."

14 Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Kaugeltki mitte! 15 Sest ta ütleb Moosesele:

Ma olen armuline, kellele olen armuline,

ja halastan, kellele halastan."

16 Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest või pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab. 17 Sest vaaraole öeldakse Pühakirjas: Just selleks olen ma sind esile tõstnud, et näidata sinu varal oma väge, ja et minu nime kuulutataks üle kogu maa." 18 Nõnda siis Jumal annab armu, kellele tahab, ja kalestab, keda tahab.

19 Miks ta siis veel etteheiteid teeb?" ütled sa nüüd mulle. Sest kes on iial saanud seista vastu tema tahtele?" 20 Ent kes oled sina, oh inimene, et arvustad Jumalat? Ei ütle ju vormitud kuju oma vormijale: Miks sa mind selliseks tegid?" 21 Või kas pole pottsepal voli valmistada samast savikamakast üks anum ülemaks ja teine alamaks otstarbeks?

22 Aga kui Jumal selliselt tegutseb? Tahtes ilmutada oma viha ja avaldada oma väge, on ta ülima kannatlikkusega talunud hävitamiseks tehtud vihaanumaid, 23 et avaldada oma rikkalikku kirkust halastuseanumaile, mida ta on ette valmistanud kirkuseks.

24 Selleks ongi ta kutsunud meid mitte ainult juutide, vaid ka mittejuutide seast. 25 Nagu ka Hoosea raamatus öeldakse:

Ma kutsun oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas,

ja armastatuks teda, kes ei olnud armastatud."

26 Ja,

Paigas, kus neile öeldi:

Teie ei ole mu rahvas!"

seal kutsutakse neid elava Jumala lasteks!"

27 Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta:

Kuigi iisraellasi oleks nõnda palju nagu mereliiva,

päästetakse neist ainult jääk,

28 sest lõplikult ja kiiresti

teeb Issand tõeks oma sõna maa peal."

29 Ja nagu Jesaja on ette kuulutanud:

Kui vägede Issand ei oleks jätnud meile järelsugu,

siis oleksime kadunud nagu Soodom

ja hävinud nagu Gomorra."

Iisraeli uskmatus

30 Mis me siis ütleme? Et mittejuudid, kes õigeksmõistmist ei taotlenud, on kätte saanud õigeksmõistmise usu kaudu; 31 aga Iisrael, kes taotles õigeksmõistmist Seaduse järgi, ei ole Seaduse täitmist saavutanud. 32 Mispärast? Sest nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi, 33 nagu Pühakirjas öeldakse:

Vaata, ma panen Siionisse kivi, mis paneb inimesed komistama,

ja kalju, mis paneb nad kukkuma,

ja kes temasse usub, ei jää häbisse!"

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-