1 O Galates dépourvus de sens! qui vous a ensorcelés pour que vous n'obéissiez plus à la vérité? vous, aux yeux de qui Jésus-Christ a été vivement décrit comme crucifié parmi vous?

2 Je veux savoir de vous cette seule chose: Avez-vous reçu l'Esprit par les oeuvres de la loi, ou par la prédication de la foi?

3 Avez-vous tellement perdu le sens, qu'après avoir commencé par l'Esprit, vous finissiez maintenant par la chair?

4 Avez-vous tant souffert en vain? si toutefois ce n'est qu'en vain!

5 Celui donc qui vous communique l'Esprit, et qui fait des miracles parmi vous, le fait-il par les oeuvres de la loi, ou par la prédication de la foi?

6 Comme il est dit d'Abraham: Il crut à Dieu, et cela lui fut attribué à justice;

7 Sachez donc, que ceux qui ont la foi, sont les enfants d'Abraham.

8 Aussi l'Écriture, prévoyant que Dieu justifierait les Gentils par la foi, annonça d'avance l'Évangile à Abraham, en lui disant: Toutes les nations seront bénies en toi.

9 C'est pourquoi ceux qui croient, sont bénis avec Abraham qui a cru.

10 Mais tous ceux qui s'attachent aux oeuvres de la loi, sont sous la malédiction, puisqu'il est écrit: Maudit est quiconque ne persévère pas à faire toutes les choses qui sont écrites dans le livre de la loi!

11 Et que nul ne soit justifié devant Dieu par la loi ou par le choix, cela est évident; parce que: Le juste vivra par la foi.

12 Or, la loi ne justifie pas par la foi; mais dit: L'homme qui aura fait ces choses, vivra par elles.

13 Christ nous a rachetés de la malédiction de la loi, quand il a été fait malédiction pour nous; car il est écrit: Maudit quiconque est pendu au bois.

14 Afin que la bénédiction d'Abraham se répandît sur les Gentils par Jésus-Christ, et que nous recevions par la foi l'Esprit qui avait été promis.

15 Frères, je parle à la manière des hommes: Lorsqu'un contrat a été confirmé par un homme, personne ne l’abolit, ou n'y ajoute rien.

16 Or, les promesses ont été faites à Abraham et à sa postérité. Il n'est pas dit: Et à ses postérités, comme s'il s'agissait de plusieurs; mais comme d'une seule: Et à ta Postérité, qui est Christ.

17 Voici donc ce que je dis: Quant à l’alliance que Dieu a auparavant confirmé en Christ, la loi, qui n'est venue que quatre cent trente ans après, n'a pu l'annuler, pour abolir la promesse.

18 Car, si l'héritage vient de la loi, ce n'est plus de la promesse. Or, Dieu l'a donné gratuitement à Abraham par la promesse.

19 A quoi donc sert la loi? Elle a été ajoutée à la promesse à cause des transgressions, jusqu'à la venue de la postérité à qui la promesse avait été faite; et elle fut donnée par le moyen des messagers, et par l'entremise d'un médiateur.

20 Or, un médiateur n'est pas d'un seul représentant, mais Dieu est un seul.

21 La loi est-elle donc contraire aux promesses de Dieu? Nullement; car s'il eût été donné une loi qui pût donner la vie, la justice viendrait véritablement de la loi.

22 Mais l'Écriture a tout renfermé sous le péché, afin que la promesse fût donnée, par la foi en Jésus-Christ, à ceux qui croient.

23 Or, avant que la foi viennent, nous étions renfermés sous la garde de la loi, pour la foi qui devait être révélée.

24 De sorte que la loi a été notre conducteur pour nous mener à Christ, afin que nous puissions être justifiés par la foi.

25 Or, la foi étant venue, nous ne sommes plus sous ce conducteur légaliste.

26 Car vous êtes tous enfants de Dieu par la foi en Jésus-Christ.

27 Car vous tous qui avez été engagés en Christ, vous avez endossé Christ.

28 Il n'y a plus ni Juif ni Grec; il n'y a plus ni esclave ni libre; il n'y a plus ni homme ni femme; car vous êtes tous un en Jésus-Christ.

29 Et si vous êtes de Christ, vous êtes donc la postérité d'Abraham, et les héritiers selon la promesse.

1 Oh te mõistmatud galaatlased, kes teid on võlunud? Teid, kelle silmade ette Jeesus Kristus oli joonistatud ristilööduna?

2 Seda üksnes ma tahan teilt teada, kas te saite Vaimu käsu tegudest või usu kuulutamisest?

3 Kas te olete nii mõistmatud? Te algasite Vaimus; kas tahate nüüd lihas lõpetada?

4 Kas te nii suurt olete kannatanud ilmaasjata? Teisiti see olekski ilmaasjata!

5 Tema, kes siis annab teile Vaimu ja teeb vägevaid tegusid teie sees, kas Ta teeb seda käsu tegudest või usu kuulutamisest,

6 nõnda nagu „Aabraham uskus Jumalat, ja see arvati temale õiguseks!"?

7 Te ju teate, et need, kes on usust, on Aabrahami lapsed.

8 Aga et Kiri nägi ette ära, et Jumal teeb paganad usust õigeks, kuulutas see Aabrahamile selle hea sõnumi: „Sinus õnnistatakse kõik rahvad!"

9 Sellepärast õnnistatakse neid, kes on usust, ühes uskliku Aabrahamiga.

10 Sest kõik, kes endid rajavad käsutegudele, on needuse all; sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes ei püsi kõiges, mis on kirja pandud käsuraamatus, nii et ta seda teeks!"

11 Et nüüd käsu kaudu ükski ei saa õigeks Jumala ees, on ilmne, sest õige peab usust elama.

12 Käsk aga ei ole usust, vaid „kes teeb nende järgi, see elab nende varal!"

13 Kristus on meid lahti ostnud käsu needusest, kui ta sai needuseks meie eest — sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub" —

14 et Aabrahami õnnistus saaks paganaile osaks Jeesuses Kristuses ja me usu kaudu saaksime Vaimu tõotuse.

15 Vennad, mina räägin inimese viisil! Inimesegi viimset tahet, kui see on nimetatud, ei tee ükski tühjaks ega lisa sellele midagi juurde.

16 Aga nüüd on tõotused antud Aabrahamile ja tema soole. Ei ole mitte öeldud: „Ja sinu sugudele", otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: „Ja sinu soole," kes on Kristus.

17 Aga ma ütlen seda: lepingut, mille Jumal on enne kinnitanud, ei tee nelisada kolmkümmend aastat hiljemini tekkinud käsk mitte tühjaks, nii et see hävitaks tõotuse.

18 Sest kui pärand tuleks käsust, ei oleks see enam tõotusest. Ent Jumal on selle kinkinud Aabrahamile tõotuse kaudu.

19 Milleks on siis käsk? See on üleastumiste pärast juurde lisatud seniks, kui tuleb sugu, kellele oli antud tõotus; ja käsk seati inglite kaudu vahemehe käe läbi.

20 Kuid vahemeest ei vajata ühe jaoks; ent Jumal on üks.

21 Kas siis käsk on Jumala tõotuste vastu? Ei sugugi. Sest kui oleks antud käsk, mis võiks teha elavaks, siis tuleks õigus tõesti käsust.

22 Aga Kiri on kõik pannud kinni patu alla, et tõotus antaks Jeesuse Kristuse usust neile, kes usuvad.

23 Aga enne kui tuli usk, olime käsu valve all, kinni pandud tulevase usu ilmumise jaoks.

24 Nõnda on käsk saanud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust.

25 Aga et usk on tulnud, ei ole me mitte enam kasvataja all.

26 Sest te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses.

27 Sest nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud!

28 Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.

29 Aga kui te olete Kristuse Omad, siis olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.