1 But I say that so long as the heir is a child, he differeth nothing from a bondservant though he is lord of all; 2 but is under guardians and stewards until the day appointed of the father. 3 So we also, when we were children, were held in bondage under the rudiments of the world: 4 but when the fulness of the time came, God sent forth his Son, born of a woman, born under the law, 5 that he might redeem them that were under the law, that we might receive the adoption of sons. 6 And because ye are sons, God sent forth the Spirit of his Son into our hearts, crying, Abba, Father. 7 So that thou art no longer a bondservant, but a son; and if a son, then an heir through God.

8 Howbeit at that time, not knowing God, ye were in bondage to them that by nature are no gods: 9 but now that ye have come to know God, or rather to be known by God, how turn ye back again to the weak and beggarly rudiments, whereunto ye desire to be in bondage over again? 10 Ye observe days, and months, and seasons, and years. 11 I am afraid of you, lest by any means I have bestowed labor upon you in vain.

12 I beseech you, brethren, become as I am, for I also am become as ye are. Ye did me no wrong: 13 but ye know that because of an infirmity of the flesh I preached the gospel unto you the first time: 14 and that which was a temptation to you in my flesh ye despised not, nor rejected; but ye received me as an angel of God, even as Christ Jesus. 15 Where then is that gratulation of yourselves? for I bear you witness, that, if possible, ye would have plucked out your eyes and given them to me. 16 So then am I become your enemy, by telling you the truth? 17 They zealously seek you in no good way; nay, they desire to shut you out, that ye may seek them. 18 But it is good to be zealously sought in a good matter at all times, and not only when I am present with you. 19 My little children, of whom I am again in travail until Christ be formed in you— 20 but I could wish to be present with you now, and to change my tone; for I am perplexed about you.

21 Tell me, ye that desire to be under the law, do ye not hear the law? 22 For it is written, that Abraham had two sons, one by the handmaid, and one by the freewoman. 23 Howbeit the son by the handmaid is born after the flesh; but the son by the freewoman is born through promise. 24 Which things contain an allegory: for these women are two covenants; one from mount Sinai, bearing children unto bondage, which is Hagar. 25 Now this Hagar is mount Sinai in Arabia and answereth to the Jerusalem that now is: for she is in bondage with her children. 26 But the Jerusalem that is above is free, which is our mother. 27 For it is written,

Rejoice, thou barren that bearest not;

Break forth and cry, thou that travailest not:

For more are the children of the desolate than of her that hath the husband.

28 Now we, brethren, as Isaac was, are children of promise. 29 But as then he that was born after the flesh persecuted him that was born after the Spirit, so also it is now. 30 Howbeit what saith the scripture? Cast out the handmaid and her son: for the son of the handmaid shall not inherit with the son of the freewoman. 31 Wherefore, brethren, we are not children of a handmaid, but of the freewoman.

1 Aga ma ütlen: niikaua kui pärija on alaealine, ei ole mingit vahet orja ja tema vahel, ehk ta küll on kõige isand;

2 vaid ta on eestkostjate ja valitsejate all kuni isa poolt määratud ajani.

3 Nõnda ka meie: kui olime alaealised, siis olime orjastatud maailma algjõudude alla.

4 Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal Oma Poja, Kes sündis naisest ja sai käsu alla,

5 lahti ostma käsualuseid, et me saaksime lapse seisuse.

6 Aga et te nüüd olete lapsed, on Jumal läkitanud teie südamesse Oma Poja Vaimu, Kes hüüab: „Abba, Isa!"

7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid laps; aga kui sa oled laps, siis oled ka pärija Jumala kaudu.

8 Aga siis, kui te ei tundnud Jumalat, te orjasite neid, kes olemise poolest ei olegi jumalad.

9 Ent nüüd, kus te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, Jumal on teid ära tundnud, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata?

10 Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.

11 Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.

12 Saage minusuguseiks, sest minagi olen saanud teiesuguseks, vennad, ma palun teid! Te ei ole mind millegagi solvanud.

13 Te ju teate, et ma liha nõtruses teile kuulutasin Evangeeliumi esimesel korral,

14 ja te ei pannud kiusatust, mis teil oli minu kehalisest seisukorrast, mitte halvaks ega võõrastanud mind, vaid võtsite mind vastu kui Jumala Ingli, kui Kristuse Jeesuse.

15 Kus on nüüd teie õndsuse kiitlus? Sest ma tunnistan teile, et teie, kui see oleks olnud võimalik, oleksite oma silmad kiskunud välja ja andnud minule.

16 Kas ma nüüd olen saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tõtt öelnud?

17 Nad on õhinal teie ümber, kuid mitte kaunil viisil, vaid nad tahavad teid välja jätta, et te innukad oleksite nende kasuks.

18 Hea on olla innukas hea suhtes alatasa ja mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.

19 Mu lapsukesed, kelle pärast ma nüüd jälle olen lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!

20 Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja oma häältki muuta, sest ma olen päris nõutu teie pärast!

21 Öelge mulle, kes tahate olla käsu all, kas te ei kuule käsuõpetust?

22 Sest on kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks ümmardajast ja teine vabast naisest.

23 Aga ümmardaja poeg oli sündinud liha järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.

24 Need on võrdluskujud. Sest need naised on kaks lepingut; üks Siinai mäelt, mis sünnitab orjapõlveks, see on Haagar.

25 Sest Haagar tähendab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemmale, sest see orjab ühes oma lastega.

26 Aga see Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema.

27 Sest on kirjutatud: „Rõõmutse, sigimatu, kes pole sünnitanud; tõsta häält ja hüüa valjusti, kes pole olnud lapsevaevas, sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui sellel, kellel on mees!"

28 Ent teie, vennad, olete nõnda nagu Iisak, tõotuse lapsed!

29 Aga nõnda nagu tol ajal see, kes oli sünnitatud liha järgi, taga kiusas seda, kes oli sündinud Vaimu järgi, nõnda on ka nüüd.

30 Aga mida ütleb Kiri? „Kihuta minema ümmardaja ja tema poeg, sest ümmardaja poeg ei või pärida ühes vaba naise pojaga!"

31 Niisiis, vennad, ei ole me ümmardaja, vaid oleme vaba naise lapsed!