1 Now I say, As long as the heir is a child, he differs nothing from a bondman, though he be lord of all; 2 but he is under guardians and stewards until the period fixed by the father. 3 So we also, when we were children, were held in bondage under the principles of the world; 4 but when the fulness of the time was come, God sent forth his Son, come of woman, come under law, 5 that he might redeem those under law, that we might receive sonship. 6 But because ye are sons, God has sent out the Spirit of his Son into our hearts, crying, Abba, Father. 7 So thou art no longer bondman, but son; but if son, heir also through God.

8 But then indeed, not knowing God, ye were in bondage to those who by nature are not gods; 9 but now, knowing God, but rather being known by God, how do ye turn again to the weak and beggarly principles to which ye desire to be again anew in bondage? 10 Ye observe days and months and times and years. 11 I am afraid of you, lest indeed I have laboured in vain as to you.

12 Be as Iam, for I also am as ye, brethren, I beseech you: ye have not at all wronged me. 13 But ye know that in weakness of the flesh I announced the glad tidings to you at the first; 14 and my temptation, which was in my flesh, ye did not slight nor reject with contempt; but ye received me as an angel of God, as Christ Jesus. 15 What then was your blessedness? for I bear you witness that, if possible, plucking out your own eyes ye would have given them to me. 16 So I have become your enemy in speaking the truth to you?

17 They are not rightly zealous after you, but desire to shut you out from us, that ye may be zealous after them. 18 But it is right to be zealous at all times in what is right, and not only when I am present with you —

19 my children, of whom I again travail in birth until Christ shall have been formed in you: 20 and I should wish to be present with you now, and change my voice, for I am perplexed as to you.

21 Tell me, ye who are desirous of being under law, do ye not listen to the law? 22 For it is written that Abraham had two sons; one of the maid servant, and one of the free woman. 23 But he that was of the maid servant was born according to flesh, and he that was of the free woman through the promise. 24 Which things have an allegorical sense; for these are two covenants: one from mount Sinai, gendering to bondage, which is Hagar. 25 For Hagar is mount Sinai in Arabia, and corresponds to Jerusalem which is now, for she is in bondage with her children; 26 but the Jerusalem above is free, which is our mother. 27 For it is written, Rejoice, thou barren that bearest not; break out and cry, thou that travailest not; because the children of the desolate are more numerous than those of her that has a husband. 28 But ye, brethren, after the pattern of Isaac, are children of promise. 29 But as then he that was born according to flesh persecuted him that was born according to Spirit, so also it is now. 30 But what says the scripture? Cast out the maid servant and her son; for the son of the maid servant shall not inherit with the son of the free woman. 31 So then, brethren, we are not maid servant’s children, but children of the free woman.

1 Ma pean silmas seda: niikaua kui pärija on alaealine, ei erine ta kuigi palju orjast, ehkki ta on kogu vara omanik. 2 Ta allub hooldajatele ja eestkostjatele kuni isa määratud ajani. 3 Samuti ka meie: kui me olime alaealised, siis olime orjuses maailma algjõudude meelevalla all, 4 aga kui ettenähtud aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest. Ta sündis Seaduse alla, 5 lunastama seadusealuseid, et meie saaksime pojaseisuse. 6 Ja kuna te olete tema pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!" 7 Niisiis ei ole sa enam ori, vaid Jumala laps; ja kuna sa oled tema laps, on Jumal teinud sinust ka pärija.

8 Varem, kui te veel Jumalast midagi ei teadnud, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad. 9 Aga nüüd, kui te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, tema on teid ära tundnud, kuidas te võite pöörduda tagasi nende nõrkade ja armetute algjõudude juurde, nagu tahaksite jälle neid hakata orjama? 10 Te jälgite hoolega igasugu päevi ja kuid ja aegu ja aastaid, 11 et ma kardan, kas ma ehk asjata olen teie pärast vaeva näinud.

12 Ma palun teid, vennad ja õed, saage minu sarnaseks, sest minagi olen saanud teie sarnaseks! Te ei ole mulle mingit ülekohut teinud. 13 Te ju teate, et kui ma esimesel korral kuulutasin teile evangeeliumi, olin ma haige. 14 Ja kuigi mu haigus oli teile katsumuseks, ei halvustanud ega põlastanud te mind, vaid võtsite mu vastu nagu Jumala ingli, nagu ma oleksin Kristus Jeesus. 15 Kus on siis nüüd minu õnnistus? Ma tunnistan teile, et kui oleks olnud võimalik, siis te oleksite oma silmad peast välja kiskunud ja minule andnud. 16 Kas ma olen saanud teie vaenlaseks, kuna räägin teile tõtt?

17 Need inimesed on õhinal teie ümber mitte hea pärast, vaid nad tahavad teid eemale tõrjuda minust, et te innukad oleksite nende kasuks. 18 Alati on põhjust olla innukas hea suhtes, mitte ainult siis, kui mina teie juures viibin. 19 Mu kallid lapsed, kelle pärast ma olen jälle sünnitusvaludes, kuni Kristus teie sees saab kuju! 20 Ma tahaksin olla praegu teie juures ja rääkida teiega teistsugusel toonil, sest ma olen teie pärast nõutu!

21 Öelge mulle teie, kes te tahate Seadusele alluda, miks te ei kuula Seadust? 22 Sest kirjutatud on, et Aabrahamil oli kaks poega, üks orjatariga, teine vaba naisega. 23 Orjatari poeg sündis lihaliku loomuse pärast, vaba naise poeg sündis aga Jumala tõotuse tulemusena.

24 Neid võib võtta võrdkujudena. Kaks naist on kui kaks lepingut: esimene on pärit Siinai mäelt ja sünnitab lapsi orjadeks – see on Haagar. 25 Haagar tähistab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemma linnale, sest ta on koos oma lastega orjuses. 26 Aga ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, tema on meie ema. 27 Sest on kirjutatud:

„Rõõmusta, viljatu naine,

kes sa ei ole iial last sünnitanud;

hõiska rõõmust ja hüüa valjult,

sina, kes sa tuhusid ei tunne;

sest hüljatul naisel on rohkem lapsi

kui sellel, kellel on abikaasa!"

28 Nüüd olete teie, vennad ja õed, tõotuse lapsed sarnaselt Iisakiga. 29 Ent nagu tookord, kui inimlikust lootusest sündinud poeg kiusas taga Vaimu tõotusest sündinud poega, nii on ka nüüd. 30 Aga mida ütleb Pühakiri? „Aja minema orjatar ja tema poeg, sest orjatari poeg ei jaga kunagi pärandit vaba naise pojaga!" 31 Niisiis, vennad ja õed, me ei ole orjatari, vaid vaba naise lapsed.