1 Ja ma nägin teist imetähte taevas, suurt ja imelist: seitse Inglit, kelle käes oli seitse viimset nuhtlust; sest nendega sai Jumala kange viha täielikuks.2 Ja ma nägin otsekui klaasmerd segatud tulega ja neid, kes olid võitnud metsalise ja ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere ääres, Jumala kandled käes.3 Ja nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: „Suured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on Sinu teed, Sa rahvaste Kuningas!4 Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellepärast et Su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!"5 Ja pärast seda ma nägin: tunnistustelgi tempel taevas avati.6 Ja need seitse Inglit, kelle käes oli seitse nuhtlust, väljusid templist, riietatud puhta ja hiilgava lõuendiga ja rinde ümbert vöötatud kuldvööga.7 Ja üks neist neljast olendist andis seitsmele Inglile seitse kuldkaussi täis kanget Jumala viha, kes elab ajastute ajastuteni.8 Ja tempel sai täis suitsu Jumala aust ja Tema väest, ja ükski ei võinud sinna templisse sisse minna enne kui oli täide saadetud seitsme Ingli seitse nuhtlust.

1 Vi no céu ainda outro sinal, grande e admirável: sete anjos, que tinham as sete últimas pragas; porque nelas é consumada a ira de Deus.2 E vi como que um mar de vidro misturado com fogo; e os que tinham vencido a besta e a sua imagem e o número do seu nome estavam em pé junto ao mar de vidro, e tinham harpas de Deus.3 E cantavam o cântico de Moisés, servo de Deus, e o cântico do Cordeiro, dizendo: Grandes e admiráveis são as tuas obras, ó Senhor Deus Todo-Poderoso; justos e verdadeiros são os teus caminhos, ó Rei dos séculos.4 Quem não te temerá, Senhor, e não glorificará o teu nome? Pois só tu és santo; por isso todas as nações virão e se prostrarão diante de ti, porque os teus juízos são manifestos.5 Depois disto olhei, e abriu-se o santuário do tabernáculo do testemunho no céu;6 e saíram do santuário os sete anjos que tinham as sete pragas, vestidos de linho puro e resplandecente, e cingidos, à altura do peito com cintos de ouro.7 Um dos quatro seres viventes deu aos sete anjos sete taças de ouro, cheias da ira do Deus que vive pelos séculos dos séculos.8 E o santuário se encheu de fumaça pela glória de Deus e pelo seu poder; e ninguém podia entrar no santuário, enquanto não se consumassem as sete pragas dos sete anjos.