1 Ja Ta astus paati ja tuli teisele poole järve ning saabus Oma linna.

2 Ja vaata, nad kandsid Tema juure halvatu, kes oli voodis maas. Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: „Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!"

3 Ja vaata, mõned kirjatundjaist ütlesid isekeskis: „Seesinane pilkab Jumalat."

4 Aga kui Jeesus nende mõtteid nägi, ütles Ta: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?

5 Sest mis on kergem ütelda: Su patud antakse sulle andeks, või ütelda: Tõuse üles ja kõnni?

6 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald maa peal anda patud andeks, siis Ta ütleb halvatule: Tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!"

7 Ja see tõusis üles ja läks koju.

8 Aga kui rahvahulgad seda nägid, panid nad seda imeks ja andsid Jumalale au, Kes annab inimestele niisuguse meelevalla.

9 Ja sealt mööda minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tolli juures istuvat, ja ütles temale: „Järgi mind!" Ja see tõusis ja järgis Teda.

10 Ja kui Ta lauas istus tema kojas, vaata, siis tuli palju tölnereid ja patuseid ning istusid lauas ühes Jeesuse ja Ta jüngritega.

11 Seda nähes ütlesid variserid Ta jüngritele: „Mispärast teie Õpetaja sööb ühes tölnerite ja patustega?"

12 Aga kui Tema seda kuulis, ütles Ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.

13 Ent minge ja õppige, mis see on: Ma tahan halastust ja mitte ohvrit. Sest Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!"

14 Siis tulid Johannese jüngrid Tema juure ja küsisid: „Mispärast meie ja variserid paastume, aga Sinu jüngrid ei paastu?"

15 Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või olla kurvad, niikaua kui peig on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peig neilt võetakse, ja siis nad paastuvad.

16 Ūkski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele; sest niisugune augutäidis rebeneb küljest lahti ja lõhe läheb pahemaks. 17. Ei valata ka mitte värsket viina vanusse nahklähkreisse; muidu lähkrid lõhkevad ja viin voolab maha ning lähkrid saavad hukka; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad."

17

18

19 Ja Jeesus tõusis ja läks ta järel, samuti Ta jüngrid.

20 Ja vaata, naine, kes oli kaksteistkümmend aastat veritõbe põdenud, tuli Tema selja taha ja puudutas Tema kuue palistust.

21 Sest ta ütles iseeneses: „Saaksin Ma vaid puudutada Tema kuube, siis ma pääseksin!"

22 Aga Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!" Ja naine sai terveks selsamal tunnil.

23 Ja kui Jeesus ülema kotta jõudis ja nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvast,

24 ütles Ta: „Minge ära, sest tütarlaps pole surnud, vaid magab!" Ja nad naersid Teda.

25 Aga kui rahvahulk oli välja aetud, läks Ta sisse ja võttis tema käest kinni, ja tütarlaps tõusis üles.

26 Ja sõnum sellest levis üle kogu selle maa.

27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgis Teda kaks pimedat, karjudes ning üteldes: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!"

28 Kui Ta tuppa astus, tulid need pimedad Tema juure, ja Jeesus ütles neile: „Kas te usute, et Ma võin seda teha?" Nemad ütlesid temale: „Jah, Issand!"

29 Siis Ta puudutas nende silmi ning ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!"

30 Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid kõvasti ning ütles: „Katsuge, et seda keegi ei saa teada!"

31 Aga nemad läksid välja ja tegid Tema kuulsaks kogu sellel maal.

32

33 Ja kui kuri vaim oli välja aetud, rääkis keeletu. Ja rahvas imestas ja ütles: „Seda pole veel iialgi nähtud Iisraelis!"

34 Kuid variserid ütlesid: „Kurjade vaimude ülema abil ajab Ta kurje vaime välja."

35 Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi Evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga.

36

37 Siis Ta ütles Oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.

38 Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta läkitaks töötegijaid välja Oma lõikusele."

1 E entrando Jesus num barco, passou para o outro lado, e chegou à sua própria cidade.

2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Jesus, pois, vendo-lhes a fé, disse ao paralítico: Tem ânimo, filho; perdoados são os teus pecados.

3 E alguns dos escribas disseram consigo: Este homem blasfema.

4 Mas Jesus, conhecendo-lhes os pensamentos, disse: Por que pensais o mal em vossos corações?

5 Pois qual é mais fácil? dizer: Perdoados são os teus pecados, ou dizer: Levanta-te e anda?

6 Ora, para que saibais que o Filho do homem tem sobre a terra autoridade para perdoar pecados {disse então ao paralítico}: Levanta-te, toma o teu leito, e vai para tua casa.

7 E este, levantando-se, foi para sua casa.

8 E as multidões, vendo isso, temeram, e glorificaram a Deus, que dera tal autoridade aos homens.

9 Partindo Jesus dali, viu sentado na coletoria um homem chamado Mateus, e disse-lhe: Segue-me. E ele, levantando-se, o seguiu.

10 Ora, estando ele à mesa em casa, eis que chegaram muitos publicanos e pecadores, e se reclinaram à mesa juntamente com Jesus e seus discípulos.

11 E os fariseus, vendo isso, perguntavam aos discípulos: Por que come o vosso Mestre com publicanos e pecadores?

12 Jesus, porém, ouvindo isso, respondeu: Não necessitam de médico os sãos, mas sim os enfermos.

13 Ide, pois, e aprendei o que significa: Misericórdia quero, e não sacrifícios. Porque eu não vim chamar justos, mas pecadores.

14 Então vieram ter com ele os discípulos de João, perguntando: Por que é que nós e os fariseus jejuamos, mas os teus discípulos não jejuam?

15 Respondeu-lhes Jesus: Podem porventura ficar tristes os convidados às núpcias, enquanto o noivo está com eles? Dias virão, porém, em que lhes será tirado o noivo, e então hão de jejuar.

16 Ninguém põe remendo de pano novo em vestido velho; porque semelhante remendo tira parte do vestido, e faz-se maior a rotura.

17 Nem se deita vinho novo em odres velhos; do contrário se rebentam, derrama-se o vinho, e os odres se perdem; mas deita-se vinho novo em odres novos, e assim ambos se conservam.

18 Enquanto ainda lhes dizia essas coisas, eis que chegou um chefe da sinagoga e o adorou, dizendo: Minha filha acaba de falecer; mas vem, impõe-lhe a tua mão, e ela viverá.

19 Levantou-se, pois, Jesus, e o foi seguindo, ele e os seus discípulos.

20 E eis que certa mulher, que havia doze anos padecia de uma hemorragia, chegou por detrás dele e tocou-lhe a orla do manto;

21 porque dizia consigo: Se eu tão-somente tocar-lhe o manto, ficarei sã.

22 Mas Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: Tem ânimo, filha, a tua fé te salvou. E desde aquela hora a mulher ficou sã.

23 Quando Jesus chegou à casa daquele chefe, e viu os tocadores de flauta e a multidão em alvoroço,

24 disse; Retirai-vos; porque a menina não está morta, mas dorme. E riam-se dele.

25 Tendo-se feito sair o povo, entrou Jesus, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.

26 E espalhou-se a notícia disso por toda aquela terra.

27 Partindo Jesus dali, seguiram-no dois cegos, que clamavam, dizendo: Tem compaixão de nós, Filho de Davi.

28 E, tendo ele entrado em casa, os cegos se aproximaram dele; e Jesus perguntou-lhes: Credes que eu posso fazer isto? Responderam-lhe eles: Sim, Senhor.

29 Então lhes tocou os olhos, dizendo: Seja-vos feito segundo a vossa fé.

30 E os olhos se lhes abriram. Jesus ordenou-lhes terminantemente, dizendo: Vede que ninguém o saiba.

31 Eles, porém, saíram, e divulgaram a sua fama por toda aquela terra.

32 Enquanto esses se retiravam, eis que lhe trouxeram um homem mudo e endemoninhado.

33 E, expulso o demônio, falou o mudo e as multidões se admiraram, dizendo: Nunca tal se viu em Israel.

34 Os fariseus, porém, diziam: É pelo príncipe dos demônios que ele expulsa os demônios.

35 E percorria Jesus todas as cidades e aldeias, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do reino, e curando toda sorte de doenças e enfermidades.

36 Vendo ele as multidões, compadeceu-se delas, porque andavam desgarradas e errantes, como ovelhas que não têm pastor.

37 Então disse a seus discípulos: Na verdade, a seara é grande, mas os trabalhadores são poucos.

38 Rogai, pois, ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.