1 Aga ma ütlen: niikaua kui pärija on alaealine, ei ole mingit vahet orja ja tema vahel, ehk ta küll on kõige isand;

2 vaid ta on eestkostjate ja valitsejate all kuni isa poolt määratud ajani.

3 Nõnda ka meie: kui olime alaealised, siis olime orjastatud maailma algjõudude alla.

4 Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal Oma Poja, Kes sündis naisest ja sai käsu alla,

5 lahti ostma käsualuseid, et me saaksime lapse seisuse.

6 Aga et te nüüd olete lapsed, on Jumal läkitanud teie südamesse Oma Poja Vaimu, Kes hüüab: „Abba, Isa!"

7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid laps; aga kui sa oled laps, siis oled ka pärija Jumala kaudu.

8 Aga siis, kui te ei tundnud Jumalat, te orjasite neid, kes olemise poolest ei olegi jumalad.

9 Ent nüüd, kus te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, Jumal on teid ära tundnud, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata?

10 Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.

11 Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.

12 Saage minusuguseiks, sest minagi olen saanud teiesuguseks, vennad, ma palun teid! Te ei ole mind millegagi solvanud.

13 Te ju teate, et ma liha nõtruses teile kuulutasin Evangeeliumi esimesel korral,

14 ja te ei pannud kiusatust, mis teil oli minu kehalisest seisukorrast, mitte halvaks ega võõrastanud mind, vaid võtsite mind vastu kui Jumala Ingli, kui Kristuse Jeesuse.

15 Kus on nüüd teie õndsuse kiitlus? Sest ma tunnistan teile, et teie, kui see oleks olnud võimalik, oleksite oma silmad kiskunud välja ja andnud minule.

16 Kas ma nüüd olen saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tõtt öelnud?

17 Nad on õhinal teie ümber, kuid mitte kaunil viisil, vaid nad tahavad teid välja jätta, et te innukad oleksite nende kasuks.

18 Hea on olla innukas hea suhtes alatasa ja mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.

19 Mu lapsukesed, kelle pärast ma nüüd jälle olen lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!

20 Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja oma häältki muuta, sest ma olen päris nõutu teie pärast!

21 Öelge mulle, kes tahate olla käsu all, kas te ei kuule käsuõpetust?

22 Sest on kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks ümmardajast ja teine vabast naisest.

23 Aga ümmardaja poeg oli sündinud liha järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.

24 Need on võrdluskujud. Sest need naised on kaks lepingut; üks Siinai mäelt, mis sünnitab orjapõlveks, see on Haagar.

25 Sest Haagar tähendab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemmale, sest see orjab ühes oma lastega.

26 Aga see Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema.

27 Sest on kirjutatud: „Rõõmutse, sigimatu, kes pole sünnitanud; tõsta häält ja hüüa valjusti, kes pole olnud lapsevaevas, sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui sellel, kellel on mees!"

28 Ent teie, vennad, olete nõnda nagu Iisak, tõotuse lapsed!

29 Aga nõnda nagu tol ajal see, kes oli sünnitatud liha järgi, taga kiusas seda, kes oli sündinud Vaimu järgi, nõnda on ka nüüd.

30 Aga mida ütleb Kiri? „Kihuta minema ümmardaja ja tema poeg, sest ümmardaja poeg ei või pärida ühes vaba naise pojaga!"

31 Niisiis, vennad, ei ole me ümmardaja, vaid oleme vaba naise lapsed!

1 Digo, pois, que todo o tempo que o herdeiro é menino em nada difere do servo, ainda que seja senhor de tudo;

2 Mas está debaixo de tutores e curadores até ao tempo determinado pelo pai.

3 Assim também nós, quando éramos meninos, estávamos reduzidos à servidão debaixo dos primeiros rudimentos do mundo.

4 Mas, vindo a plenitude dos tempos, Deus enviou seu Filho, nascido de mulher, nascido sob a lei,

5 Para remir os que estavam debaixo da lei, a fim de recebermos a adoção de filhos.

6 E, porque sois filhos, Deus enviou aos vossos corações o Espírito de seu Filho, que clama: Aba, Pai.

7 Assim que já não és mais servo, mas filho; e, se és filho, és também herdeiro de Deus por Cristo.

8 Mas, quando não conhecíeis a Deus, servíeis aos que por natureza não são deuses.

9 Mas agora, conhecendo a Deus, ou, antes, sendo conhecidos por Deus, como tornais outra vez a esses rudimentos fracos e pobres, aos quais de novo quereis servir?

10 Guardais dias, e meses, e tempos, e anos.

11 Receio de vós, que não haja trabalhado em vão para convosco.

12 Irmãos, rogo-vos que sejais como eu, porque também eu sou como vós; nenhum mal me fizestes.

13 E vós sabeis que primeiro vos anunciei o evangelho estando em enfermidade da carne;

14 E não rejeitastes, nem desprezastes isso que era uma tentação na minha carne, antes me recebestes como um anjo de Deus, como Jesus Cristo mesmo.

15 Qual é, logo, a vossa bem-aventurança? Porque vos dou testemunho de que, se possível fora, arrancaríeis os vossos olhos, e mos daríeis.

16 Fiz-me acaso vosso inimigo, dizendo a verdade?

17 Eles têm zelo por vós, não como convém; mas querem excluir-vos, para que vós tenhais zelo por eles.

18 É bom ser zeloso, mas sempre do bem, e não somente quando estou presente convosco.

19 Meus filhinhos, por quem de novo sinto as dores de parto, até que Cristo seja formado em vós;

20 Eu bem quisera agora estar presente convosco, e mudar a minha voz; porque estou perplexo a vosso respeito.

21 Dizei-me, os que quereis estar debaixo da lei, não ouvis vós a lei?

22 Porque está escrito que Abraão teve dois filhos, um da escrava, e outro da livre.

23 Todavia, o que era da escrava nasceu segundo a carne, mas, o que era da livre, por promessa.

24 O que se entende por alegoria; porque estas são as duas alianças; uma, do monte Sinai, gerando filhos para a servidão, que é Agar.

25 Ora, esta Agar é Sinai, um monte da Arábia, que corresponde à Jerusalém que agora existe, pois é escrava com seus filhos.

26 Mas a Jerusalém que é de cima é livre; a qual é mãe de todos nós.

27 Porque está escrito: Alegra-te, estéril, que não dás à luz; esforça-te e clama, tu que não estás de parto; porque os filhos da solitária são mais do que os da que tem marido.

28 Mas nós, irmãos, somos filhos da promessa como Isaque.

29 Mas, como então aquele que era gerado segundo a carne perseguia o que o era segundo o Espírito, assim é também agora.

30 Mas que diz a Escritura? Lança fora a escrava e seu filho, porque de modo algum o filho da escrava herdará com o filho da livre.

31 De maneira que, irmãos, somos filhos, não da escrava, mas da livre.