1 Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda.
2 Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on.
3 Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas.
4 Igaüks, kes pattu teeb, teeb ka seda, mis on käsu vastu; ja patt on see, mis on käsu vastu.
5 Ja te teate, et Tema on ilmunud patte ära võtma; ja Temas ei ole pattu.
6 Ükski, kes jääb Tema sisse, ei tee pattu; ükski, kes pattu teeb, ei ole teda näinud ega Teda tundnud.
7 Lapsukesed, ärgu ükski teid eksitagu! Kes teeb õigust, see on õige, nõnda nagu Temagi on õige.
8 Kes pattu teeb, see on kuradist; sest kurat teeb pattu algusest saadik. Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et Ta tühistaks kuradi teod.
9 Ükski, kes on Jumalast sündinud, ei tee pattu, sest tema seeme püsib Temas ja ta ei või pattu teha, sellepärast et ta on Jumalast sündinud.
10 Sellest ilmneb, kummad on Jumala lapsed ja kummad kuradi lapsed. Ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, ega see, kes ei armasta oma venda.
11 Sest see on sõnum, mida te algusest saadik olete kuulnud, et me peame üksteist armastama;
12 mitte nõnda, nagu Kain, kes oli tigedast ja tappis oma venna. Ja mispärast ta tappis tema? Sellepärast et tema teod olid kurjad ja tema venna teod õiged.
13 Ärge pange imeks, vennad, kui maailm teid vihkab!
14 Me teame, et oleme tulnud surmast elusse, sest me armastame vendi; kes venda ei armasta, see jääb surmasse.
15 Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks.
16 Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et Tema Oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest.
17 Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?
18 Lapsukesed, ärgem armastagem sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega!
19 Sellest me tunneme, et oleme tõe seest ja võime vaigistada tema ees oma südant,
20 et kui meie süda meid hukka mõistab, Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik.
21 Armsad, kui meie süda meid hukka ei mõista, on meil julgus Jumala ees,
22 ja mida me iganes palume, seda me saame Temalt, sest me peame Tema käske ja teeme, mis on Temale meelepärast.
23 Ja see on Tema käsk, et me peame uskuma Tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastama üksteist, nagu Tema meile on käsu andnud.
24 Ja kes peab Tema käske, see jääb Temasse ja Tema sellesse. Ja sellest me tunneme, et Tema jääb meisse, sellest Vaimust, Kelle Ta meile on andnud.
1 Vedete di quale amore ci è stato largo il Padre, dandoci desser chiamati figliuoli di Dio! E tali siamo. Per questo non ci conosce il mondo: perché non ha conosciuto lui.
2 Diletti, ora siamo figliuoli di Dio, e non è ancora reso manifesto quel che saremo. Sappiamo che quandegli sarà manifestato saremo simili a lui, perché lo vedremo comegli è.
3 E chiunque ha questa speranza in lui, si purifica comesso è puro.
4 Chi fa il peccato commette una violazione della legge; e il peccato è la violazione della legge.
5 E voi sapete chegli è stato manifestato per togliere i peccati; e in lui non cè peccato.
6 Chiunque dimora in lui non pecca; chiunque pecca non lha veduto, né lha conosciuto.
7 Figliuoletti, nessuno vi seduca. Chi opera la giustizia è giusto, come egli è giusto.
8 Chi commette il peccato è dal diavolo, perché il diavolo pecca dal principio. Per questo il Figliuol di io è stato manifestato: per distruggere le opere del diavolo.
9 Chiunque è nato da Dio non commette peccato, perché il seme dEsso dimora in lui; e non può peccare perché è nato da Dio.
10 Da questo sono manifesti i figliuoli di Dio e i figliuoli del diavolo: chiunque non opera la giustizia non è da Dio; e così pure chi non ama il suo fratello.
11 Poiché questo è il messaggio che avete udito dal principio:
12 che ci amiamo gli uni gli altri, e non facciamo come Caino, che era dal maligno, e uccise il suo fratello. E perché luccise? Perché le sue opere erano malvage, e quelle del suo fratello erano giuste.
13 Non vi maravigliate, fratelli, se il mondo vi odia.
14 Noi sappiamo che siamo passati dalla morte alla vita, perché amiamo i fratelli. Chi non ama rimane nella morte.
15 Chiunque odia il suo fratello è omicida; e voi sapete che nessun omicida ha la vita eterna dimorante in se stesso.
16 Noi abbiamo conosciuto lamore da questo: che Egli ha data la sua vita per noi; noi pure dobbiam dare la nostra vita per i fratelli.
17 Ma se uno ha dei beni di questo mondo, e vede il suo fratello nel bisogno, e gli chiude le proprie viscere, come dimora lamor di Dio in lui?
18 Figliuoletti, non amiamo a parole e con la lingua, ma a fatti e in verità.
19 Da questo conosceremo che siam della verità e renderem sicuri i nostri cuori dinanzi a Lui.
20 Poiché se il cuor nostro ci condanna, Dio è più grande del cuor nostro, e conosce ogni cosa.
21 Diletti, se il cuor nostro non ci condanna, noi abbiam confidanza dinanzi a Dio;
22 e qualunque cosa chiediamo la riceviamo da Lui, perché osserviamo i suoi comandamenti e facciam le cose che gli son grate.
23 E questo è il suo comandamento: che crediamo nel nome del suo Figliuolo Gesù Cristo, e ci amiamo gli uni gli altri, comEgli ce ne ha dato il comandamento.
24 E chi osserva i suoi comandamenti dimora in Lui, ed Egli in esso. E da questo conosciamo chEgli dimora in noi: dallo Spirito chEgli ci ha dato.