1 Paulus, Jumala tahtel Jeesuse Kristuse Apostel, ja vend Timoteos,

2 Kolossas elavaile pühadele ja usklikele vendadele Kristuses. Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

3 Me täname Jumalat ja oma Issanda Jeesuse Kristuse Isa, palvetades igal ajal teie eest,

4 sest me oleme kuulnud teie usust Kristuses Jeesuses ja teie armastusest kõigi pühade vastu,

5 mis teil on taevasse tallele pandud lootuse pärast, millest te varemalt olete kuulnud Evangeeliumi tõesõna kaudu,

6 mis on tulnud teie juurde ja nõnda kogu maailmas on kandmas vilja ning kasvab, nõnda ka teie seas alates sellest päevast, mil te kuulsite ja tunnetasite Jumala armu tõe sees,

7 nõnda nagu te seda ka õppisite Epafrase, meie armsa kaassulase käest, kes on ustav Kristuse abiline teie heaks,

8 kes meile ka on teatanud teie armastusest Vaimus.

9 Sellepärast ei ole ka meie sellest päevast, mil me seda kuulsime, lakanud palvet tegemast ja palumast teie eest, et teid täidetaks tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises,

10 et te elaksite väärikalt Issandale, et Temale kõigiti meeldida, vilja kandes kõiges heas töös ning kasvades Jumala tunnetuses

11 ja saades vägevaks kõige väega Tema au vägevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga

12 tänades Isa, Kes teid on teinud kõlbavaks osa saama püha rahva pärandist valguses,

13 Kes meid on päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud Oma armsa Poja Riiki.

14 Temas on meil lunastus, pattude andekssaamine.

15 Tema on nähtamatu Jumala kuju, kõige loodu esmasündinu.

16 Sest Tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud; kõik on loodud Tema läbi ja Temasse;

17 ja Tema Ise on enne kõiki, ja kõik püsivad koos Tema sees;

18 ja Tema on ihu — see on Koguduse — pea; Ta on algus ja esmasündinu surnutest, et Ta kõiges saaks esikohale.

19 Sest Jumal arvas heaks kõik täiuse lasta elada Temas

20 ja tehes rahu ristivere läbi, lepitada Tema läbi Enese poole kõik, niihästi selle, mis on maa peal, kui ka selle, mis on taevas.

21 Ja Ta on teid, kes enne olite Temast võõrdunud ja oma meelsuse poolest vaenlased, tehes kurja, nüüd ka lepitatud oma lihalikus ihus surma läbi,

22 et seada teid pühadena ja veatuina ja laitmatuina enese ette,

23 kui te aga jääte ususse hästi rajatuina ja kindlaina ega lase endid ära pöörata Evangeeliumi lootusest, mida te olete kuulnud ja mis on kuulutatud kõigele loodule taeva all ja mille teenijaks mina, Paulus, olen saanud.

24 Nüüd ma olen rõõmus oma kannatamistes teie pärast, ja mis mul veel puudub Kristuse viletsustest, selle ma täiendan omas lihas Tema Ihu heaks, mis on Kogudus,

25 kelle teenijaks ma olen saanud Jumala korralduse järgi, mis minu kätte on usaldatud, et teile täielikult kuulutada Jumala sõna:

26 seda saladust, mis oli varjul endiste ajastute ja sugupõlvede eest, aga nüüd on avalikuks tehtud Tema pühadele,

27 kellele Jumal tahtis teada anda, milline on selle saladuse auhiilguse rikkus paganate seas — see on Kristus teie sees, auhiilguse lootus,

28 Keda me kuulutame, manitsedes igat inimest ja õpetades igat inimest kõiges tarkuses, et valmistada igat inimest täielikuks Kristuses.

29 Selle jaoks minagi näen vaeva ja võitlen Tema tarmu mööda, mis minus on vägevasti tegev.

1 Paolo, apostolo di Cristo Gesù per volontà di Dio, e il fratello Timoteo,

2 ai santi e fedeli fratelli in Cristo che sono in Colosse, grazia a voi e pace da Dio nostro Padre.

3 Noi rendiamo grazie a Dio, Padre del Signor nostro Gesù Cristo, nelle continue preghiere che facciamo per voi,

4 avendo udito parlare della vostra fede in Cristo Gesù e dell’amore che avete per tutti i santi,

5 a motivo della speranza che vi è riposta nei cieli; speranza che avete da tempo conosciuta mediante la predicazione della verità del Vangelo

6 che è pervenuto sino a voi, come sta portando frutto e crescendo in tutto il mondo nel modo che fa pure tra voi dal giorno che udiste e conosceste la grazia di Dio in verità,

7 secondo quel che avete imparato da Epafra, il nostro caro compagno di servizio, che è fedel ministro di risto per voi,

8 e che ci ha anche fatto conoscere il vostro amore nello Spirito.

9 Perciò anche noi, dal giorno che abbiamo ciò udito, non cessiamo di pregare per voi, e di domandare che siate ripieni della profonda conoscenza della volontà di Dio in ogni sapienza e intelligenza spirituale,

10 affinché camminiate in modo degno del Signore per piacergli in ogni cosa, portando frutto in ogni opera buona e crescendo nella conoscenza di Dio;

11 essendo fortificati in ogni forza secondo la potenza della sua gloria, onde possiate essere in tutto pazienti e longanimi;

12 e rendendo grazie con allegrezza al Padre che vi ha messi in grado di partecipare alla sorte dei santi nella luce.

13 Egli ci ha riscossi dalla potestà delle tenebre e ci ha trasportati nel regno del suo amato Figliuolo,

14 nel quale abbiamo la redenzione, la remissione dei peccati;

15 il quale è l’immagine dell’invisibile Iddio, il primogenito d’ogni creatura;

16 poiché in lui sono state create tutte le cose, che sono nei cieli e sulla terra; le visibili e le invisibili; siano troni, siano signorie, siano principati, siano potestà; tutte le cose sono state create per mezzo di lui e in vista di lui;

17 ed egli è avanti ogni cosa, e tutte le cose sussistono in lui.

18 Ed egli è il capo del corpo, cioè della Chiesa; egli che è il principio, il primogenito dai morti, onde in ogni cosa abbia il primato.

19 Poiché in lui si compiacque il Padre di far abitare tutta la pienezza

20 e di riconciliare con sé tutte le cose per mezzo di lui, avendo fatto la pace mediante il sangue della croce d’esso; per mezzo di lui, dico, tanto le cose che sono sulla terra, quanto quelle che sono nei cieli.

21 E voi, che già eravate estranei e nemici nella vostra mente e nelle vostre opere malvage,

22 ora Iddio vi ha riconciliati nel corpo della carne di lui, per mezzo della morte d’esso, per farvi comparire davanti a sé santi e immacolati e irreprensibili,

23 se pur perseverate nella fede, fondati e saldi, e non essendo smossi dalla speranza dell’Evangelo che vete udito, che fu predicato in tutta la creazione sotto il cielo, e del quale io, Paolo, sono stato fatto ministro.

24 Ora io mi rallegro nelle mie sofferenze per voi; e quel che manca alle afflizioni di Cristo lo compio nella mia carne a pro del corpo di lui che è la Chiesa;

25 della quale io sono stato fatto ministro, secondo l’ufficio datomi da Dio per voi di annunziare nella sua pienezza la parola di Dio,

26 cioè, il mistero, che è stato occulto da tutti i secoli e da tutte le generazioni, ma che ora è stato manifestato ai santi di lui;

27 ai quali Iddio ha voluto far conoscere qual sia la ricchezza della gloria di questo mistero fra i Gentili, che è Cristo in voi, speranza della gloria;

28 il quale noi proclamiamo, ammonendo ciascun uomo e ciascun uomo ammaestrando in ogni sapienza, affinché presentiamo ogni uomo, perfetto in Cristo.

29 A questo fine io m’affatico, combattendo secondo l’energia sua, che opera in me con potenza.