1 Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et Ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas Ta neid otsani, nõnda Ta oli armastanud Omi, kes olid maailmas.

2 Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti südamesse pannud, et ta Tema ära annaks,

3 ja kui Jeesus teadis et Isa kõik Tema kätte oli annud ja et Tema oli lähtunud Jumalast Ja läheb Jumala juure,

4 tõuseb Ta üles õhtusöömaajalt ja võtab Oma kuue seljast ja võtab rätiku ja vöötub sellega.

5 Pärast seda Ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.

6 Siis Ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see ütleb Temale: „Issand, kas Sina mu jalg pesed?"

7 Jeesus vastas ütles temale: „Mida Mina teen, seda sina nüüd ei tea, aga pärast seda sa pead teada saama!"

8 Peetrus ütleb Temale: „Eladeski ei või Sina minu jalgu pesta!" Jeesus vastas temale: „Kui Ma sind ei pese, siis ei ole sul osa Minuga!"

9 Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, mitte üksnes minu jalgu, vaid ka käed ja pea!"

10 Jeesus ütleb temale: „Kes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on üldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte kõik!"

11 Sest Ta teadis, kes Tema ära annab, sellepärast Ta ütles: „Teie ei ole kõik puhtad!"

12 Kui Ta nüüd nende jalad on pesnud ja Oma kuue oli võtnud, istus Ta jälle maha ja ütles neile: „Kas teate, mis Ma teile olen teinud?

13 Te hüüate Mind Õpetajaks ja Issandaks ja ütlete õigesti, sest Mina olen See.

14 Kui nüüd Mina, Isaand ja Õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.

15 Sest Ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite,

16 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!

17 Kui te seda teate; õndsad olete, kui te seda teete!

1 Avant la fête de Pâque, Jésus, sachant que son heure était venue de passer de ce monde au Père, et ayant aimé les siens qui étaient dans le monde, mit le comble à son amour pour eux.

2 Pendant le souper, lorsque le diable avait déjà inspiré au coeur de Judas Iscariot, fils de Simon, le dessein de le livrer,

3 Jésus, qui savait que le Père avait remis toutes choses entre ses mains, qu'il était venu de Dieu, et qu'il s'en allait à Dieu,

4 se leva de table, ôta ses vêtements, et prit un linge, dont il se ceignit.

5 Ensuite il versa de l'eau dans un bassin, et il se mit à laver les pieds des disciples, et à les essuyer avec le linge dont il était ceint.

6 Il vint donc à Simon Pierre; et Pierre lui dit: Toi, Seigneur, tu me laves les pieds!

7 Jésus lui répondit: Ce que je fais, tu ne le comprends pas maintenant, mais tu le comprendras bientôt.

8 Pierre lui dit: Non, jamais tu ne me laveras les pieds. Jésus lui répondit: Si je ne te lave, tu n'auras point de part avec moi.

9 Simon Pierre lui dit: Seigneur, non seulement les pieds, mais encore les mains et la tête.

10 Jésus lui dit: Celui qui est lavé n'a besoin que de se laver les pieds pour être entièrement pur; et vous êtes purs, mais non pas tous.

11 Car il connaissait celui qui le livrait; c'est pourquoi il dit: Vous n'êtes pas tous purs.

12 Après qu'il leur eut lavé les pieds, et qu'il eut pris ses vêtements, il se remit à table, et leur dit: Comprenez-vous ce que je vous ai fait?

13 Vous m'appelez Maître et Seigneur; et vous dites bien, car je le suis.

14 Si donc je vous ai lavé les pieds, moi, le Seigneur et le Maître, vous devez aussi vous laver les pieds les uns aux autres;

15 car je vous ai donné un exemple, afin que vous fassiez comme je vous ai fait.

16 En vérité, en vérité, je vous le dis, le serviteur n'est pas plus grand que son seigneur, ni l'apôtre plus grand que celui qui l'a envoyé.

17 Si vous savez ces choses, vous êtes heureux, pourvu que vous les pratiquiez.