1 Ja kuue päeva pärast Jeesus võttis enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Tema venna, ja viis nad üles kõrgele mäele isepäinis.
2 Ja Ta muudeti nende ees; ja Ta pale paistis otsegu päike ja Ta riided läksid valgeks otsegu valgus.
3 Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kõnelesid Temaga.
4 Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin on hea olla; kui Sa tahad, siis ma teen siia kolm telki, ühe Sinule, uhe Moosesele ja ühe Eelijale?"
5 Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: „See on Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel; Teda kuulake!"
6 Ja kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga.
7 Ja Jeesus tuli nende juure, puudutas neid ja ütles: „Tõuske üles ja ärge kartke!"
8 Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad kedagi kui Jeesust üksi.
9 Ja mäelt alla tulles keelas Jeesus neid ning ütles: „Ärge rääkige kellelegi sellest nägemusest, kuni Inimese Poeg surnuist üles tõuseb!"
10 Ja jüngrid küsisid Temalt ning ütlesid: „Miks siis kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab tulema enne?"
11 Tema kostis ja ütles: „Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda.
12 Aga Ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud, ja nad ei ole teda ära tunnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!"
13 Siis jüngrid said aru, et Ta neile rääkis Ristijast Johannesest.
14 Ja kui nad tulid rahva juure, astus Tema ette inimene ja heitis põlvili Ta ette
15 ning ütles: „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on kuutõbine ja suures vaevas; sagedasti langeb Ta tulle ja sagedasti vette.
16 Ja ma tõin ta Sinu jüngrite juure, kuid nad ei suutnud teda terveks teha!"
17 Aga Jeesus kostis ning ütles: „Oh sina uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua pean Ma olema teie juures? Kui kaua pean Ma teiega kannatama? Tooge ta siia mu juure!"
18 Ja Jeesus sõitles teda, ja kuri vaim väljus temast, ja poiss sai terveks samast tunnist.
19 Siis tulid jüngrid Jeesuse juure isepäinis ja küsisid: „Miks meie ei võinud teda välja ajada?"
20 Aga Tema ütles neile: „Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti Ma ütlen teile, kui teil oleks usku nagu sinepiivake, siis te võiksite ütelda sellele mäele: Siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu.
21 Seesinane sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega!"
22 Aga kui nad üheskoos viibisid Galileas, ütles Jeesus neile: „Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte;
23 ja nad tapavad Tema, ja kolmandal päeval Ta äratatakse üles!" Ja nad said väga kurvaks.
24 Aga kui nad Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juure maksuraha korjajad ja ütlesid: „Kas teie Õpetaja maksuraha ei maksa?"
25 Tema ütles: „Jah, maksab!" Ja kui Ta koju tuli, jõudis Jeesus talle küsimusega ette ning ütles: „Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas omilt lastelt või võõrastelt?"
26 Peetrus vastas Temale: „Võõrastelt." Jeesus ütles temale: „Siis on lapsed sellest vabad.
27 Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!"
1 Six jours après, Jésus prit avec lui Pierre, Jacques, et Jean, son frère, et il les conduisit à l'écart sur une haute montagne.
2 Il fut transfiguré devant eux; son visage resplendit comme le soleil, et ses vêtements devinrent blancs comme la lumière.
3 Et voici, Moïse et Elie leur apparurent, s'entretenant avec lui.
4 Pierre, prenant la parole, dit à Jésus: Seigneur, il est bon que nous soyons ici; si tu le veux, je dresserai ici trois tentes, une pour toi, une pour Moïse, et une pour Elie.
5 Comme il parlait encore, une nuée lumineuse les couvrit. Et voici, une voix fit entendre de la nuée ces paroles: Celui-ci est mon Fils bien-aimé, en qui j'ai mis toute mon affection: écoutez-le!
6 Lorsqu'ils entendirent cette voix, les disciples tombèrent sur leur face, et furent saisis d'une grande frayeur.
7 Mais Jésus, s'approchant, les toucha, et dit: Levez-vous, n'ayez pas peur!
8 Ils levèrent les yeux, et ne virent que Jésus seul.
9 Comme ils descendaient de la montagne, Jésus leur donna cet ordre: Ne parlez à personne de cette vision, jusqu'à ce que le Fils de l'homme soit ressuscité des morts.
10 Les disciples lui firent cette question: Pourquoi donc les scribes disent-ils qu'Elie doit venir premièrement?
11 Il répondit: Il est vrai qu'Elie doit venir, et rétablir toutes choses.
12 Mais je vous dis qu'Elie est déjà venu, qu'ils ne l'ont pas reconnu, et qu'ils l'ont traité comme ils ont voulu. De même le Fils de l'homme souffrira de leur part.
13 Les disciples comprirent alors qu'il leur parlait de Jean-Baptiste.
14 Lorsqu'ils furent arrivés près de la foule, un homme vint se jeter à genoux devant Jésus, et dit:
15 Seigneur, aie pitié de mon fils, qui est lunatique, et qui souffre cruellement; il tombe souvent dans le feu, et souvent dans l'eau.
16 Je l'ai amené à tes disciples, et ils n'ont pas pu le guérir.
17 Race incrédule et perverse, répondit Jésus, jusques à quand serai-je avec vous? jusques à quand vous supporterai-je? Amenez-le-moi ici.
18 Jésus parla sévèrement au démon, qui sortit de lui, et l'enfant fut guéri à l'heure même.
19 Alors les disciples s'approchèrent de Jésus, et lui dirent en particulier: Pourquoi n'avons-nous pu chasser ce démon?
20 C'est à cause de votre incrédulité, leur dit Jésus. Je vous le dis en vérité, si vous aviez de la foi comme un grain de sénevé, vous diriez à cette montagne: Transporte-toi d'ici là, et elle se transporterait; rien ne vous serait impossible.
21 Mais cette sorte de démon ne sort que par la prière et par le jeûne.
22 Pendant qu'ils parcouraient la Galilée, Jésus leur dit: Le Fils de l'homme doit être livré entre les mains des hommes;
23 ils le feront mourir, et le troisième jour il ressuscitera. Ils furent profondément attristés.
24 Lorsqu'ils arrivèrent à Capernaüm, ceux qui percevaient les deux drachmes s'adressèrent à Pierre, et lui dirent: Votre maître ne paie-t-il pas les deux drachmes?
25 Oui, dit-il. Et quand il fut entré dans la maison, Jésus le prévint, et dit: Que t'en semble, Simon? Les rois de la terre, de qui perçoivent-ils des tributs ou des impôts? de leurs fils, ou des étrangers?
26 Il lui dit: Des étrangers. Et Jésus lui répondit: Les fils en sont donc exempts.
27 Mais, pour ne pas les scandaliser, va à la mer, jette l'hameçon, et tire le premier poisson qui viendra; ouvre-lui la bouche, et tu trouveras un statère. Prends-le, et donne-le-leur pour moi et pour toi.