1 Ma tunnistan kindlasti Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, Kes mõistab kohut elavate ja surnute üle, niihästi Tema tulemist kui ka Tema Riiki.

2 Kuuluta sõna, astu esile, olgu parajal või ebasobival ajal, noomi, hoiata, manitse kõige pika meelega ja õpetamisega.

3 Sest tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad,

4 ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole.

5 Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee Evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma ametit õieti.

6 Sest mind juba ohverdatakse ja minu lahkumiseaeg on jõudnud ligi.

7 Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud!

8 Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kõigile, kes armastavad Ta ilmumist.

9 Katsu ruttu minu juurde tulla!

10 Sest Deemas jättis mind maha ning hakkas armastama seda maailma ja läks Tessaloonikasse, Kreskes Galaatiasse, Tiitus Dalmaatiasse.

11 Luukas üksi on mu juures. Võta Markus ja too ta enesega, sest teda on mulle väga vaja abiliseametisse.

12 Tühhikose ma läkitasin Efesosse.

13 Kuub, mille ma jätsin Troasse Karpose juurde, too tulles kaasa, ja raamatud, eriti pärgamendid.

14 Vasksepp Aleksandros on mulle teinud palju paha. Issand tasugu talle ta tegusid mööda!

15 Hoidu ka sina tema eest, sest ta on kõvasti vastu pannud meie sõnadele.

16 Kui ma esimest korda kohtus kostsin enese eest, ei olnud ükski mulle toeks, vaid kõik jätsid mind maha. Ärgu arvatagu seda neile süüks.

17 Aga Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sõna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral ja kõik paganad kuuleksid seda; ja ma pääsesin lõukoera suust.

18 Küll Issand mind ka välja tõmbab kõigist kurjadest tegudest ja aitab Oma taevasesse Riiki. Temale olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.

19 Tervita Priskat ja Akvilat ja Onesiforose peret.

20 Erastos jäi Korintosesse; Trofimose ma jätsin haigelt Mileetosesse.

21 Rutta, et sa enne talve saabud! Eubulos ja Puudes ja Linos ja Klaudia ja kõik vennad tervitavad sind.

22 Issand Jeesus Kristus olgu sinu vaimuga! Arm olgu teiega!

1 Je te somme devant Dieu, et devant le Seigneur Jésus-Christ, qui doit juger les vivants et les morts, en son apparition et en son règne.

2 Prêche la parole, insiste dans toutes les occasions; reprends, censure, exhorte avec toute douceur d'esprit, et avec doctrine.

3 Car le temps viendra auquel ils ne souffriront point la saine doctrine, mais aimant qu'on leur chatouille les oreilles, [par des discours agréables] ils chercheront des Docteurs qui répondent à leurs désirs.

4 Et ils détourneront leurs oreilles de la vérité, et se tourneront aux fables.

5 Mais toi, veille en toutes choses, souffre les afflictions, fais l'œuvre d'un Evangéliste, rends ton Ministère pleinement approuvé.

6 Car pour moi, je m'en vais maintenant être mis pour l'aspersion du sacrifice, et le temps de mon départ est proche.

7 J'ai combattu le bon combat, j'ai achevé la course, j'ai gardé la foi.

8 Au reste, la couronne de justice m'est réservée, et le Seigneur, juste juge, me la rendra en cette journée-là, et non seulement à moi, mais aussi à tous ceux qui auront aimé son apparition.

9 Hâte-toi de venir bientôt vers moi.

10 Car Démas m'a abandonné, ayant aimé le présent siècle, et il s'en est allé à Thessalonique; Crescens est allé en Galatie; [et] Tite en Dalmatie.

11 Luc est seul avec moi; prends Marc, et amène-le avec toi : car il m'est fort utile pour le Ministère.

12 J'ai aussi envoyé Tychique à Ephèse.

13 Quand tu viendras apporte avec toi le manteau que j'ai laissé à Troas, chez Carpus, et les Livres aussi; mais principalement mes parchemins.

14 Alexandre le forgeron m'a fait beaucoup de maux, le Seigneur lui rendra selon ses œuvres.

15 Garde-toi donc de lui, car il s'est fort opposé à nos paroles.

16 Personne ne m'a assisté dans ma première défense, mais tous m'ont abandonné; [toutefois] que cela ne leur soit point imputé!

17 Mais le Seigneur m'a assisté, et fortifié, afin que ma prédication fût rendue pleinement approuvée, et que tous les Gentils l'ouïssent; et j'ai été délivré de la gueule du Lion.

18 Le Seigneur aussi me délivrera de toute mauvaise œuvre, et me sauvera dans son Royaume céleste. A lui [soit] gloire aux siècles des siècles, Amen!

19 Salue Prisce et Aquilas, et la famille d'Onésiphore.

20 Eraste est demeuré à Corinthe, et j'ai laissé Trophime malade à Milet.

21 Hâte-toi de venir avant l'hiver. Eubulus et Pudens, et Linus, et Claudia, et tous les frères, te saluent.

22 Le Seigneur Jésus-Christ soit avec ton esprit. Que la grâce soit avec vous, Amen!