1 Paulus, Apostel, mitte inimeste poolt valitud ega ühegi inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, Kes Tema on surnuist üles äratanud,

2 ja kõik vennad, kes on minu juures, Galaatia kogudustele:

3 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt,

4 Kes Enese andis meie pattude eest, et Ta meid viiks välja praegusest kurjast ajastust Jumala ja meie Isa tahte järgi,

5 Kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.

6 Ma panen imeks, et te Kristusest, Kes teid on armus kutsunud, nii ruttu ära pöördute teistsuguse Evangeeliumi juurde,

7 mis ei olegi teine Evangeelium; on vaid mõningaid, kes teid segavad ja tahavad Kristuse Evangeeliumi pöörata teiseks.

8 Aga kui me ise, või isegi mõni Ingel taevast, peaks teile kuulutama Evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud — ta olgu neetud!

9 Nagu me ennegi oleme öelnud, nõnda ütlen mina ka nüüd jälle: kui keegi teile kuulutab Evangeeliumi peale selle, mis te olete saanud, siis ta olgu neetud!

10 Kas ma nüüd püüan inimeste või Jumala heakskiitmist? Või püüan ma olla inimestele meelepärane? Sest kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane, siis ma ei oleks Kristuse sulane!

11 Sest ma annan teile teada, vennad, et Evangeelium, mida mina olen kuulutanud, ei ole inimestelt.

12 Sest ma pole seda saanud ega õppinud inimestelt, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.

13 Sest te olete kuulnud minu endisest elust juudi õpetuses, et ma üliväga taga kiusasin Jumala kogudust ja hävitasin seda,

14 ja et ma juudi õpetuses ette jõudsin mitmest samaealisest oma hõimus, olles palju innukam harrastama oma esiisade pärimusi.

15 Aga kui oli sellele meelepärane, Kes mind mu ema ihust valis ja Oma armu läbi kutsus,

16 ilmutada minus Oma Poega, et ma kuulutaksin Teda paganate seas, siis ma ei hakanud kohe nõu pidama liha ja verega

17 ega läinud ka Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid Apostlid, vaid ma läksin Araabiasse ja tulin jälle tagasi Damaskusesse.

18 Hiljemini alles, kolme aasta pärast, ma läksin Jeruusalemma tegema tutvust Keefasega ja jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks.

19 Kedagi muud Apostlitest ma ei näinud kui vaid Jakoobust, Issanda venda.

20 Ja mida ma teile kirjutan, vaata, ma kinnitan Jumala ees, et ma ei valeta!

21 Pärast ma tulin Süüria ja Kiliikia maakohtadesse.

22 Aga ma olin näo poolest tundmatu Judea kogudustele, kes on Kristuses.

23 Nad olid ainult kuulnud, et see, kes meid enne taga kiusas, nüüd jutlustab seda usku, mida ta enne hävitas.

24 Ja nad andsid Jumalale austust minu pärast.

1 Paul Apôtre, non de la part des hommes, ni de la part d'aucun homme, mais de la part de Jésus-Christ, et de la part de Dieu le Père, qui l'a ressuscité des morts;

2 Et tous les frères qui sont avec moi, aux Eglises de Galatie.

3 Que la grâce et la paix vous soient données de la part de Dieu le Père, et de la part de notre Seigneur Jésus-Christ :

4 Qui s'est donné lui-même pour nos péchés, afin que selon la volonté de Dieu notre Père, il nous retirât du présent siècle mauvais.

5 A lui soit gloire aux siècles des siècles; Amen!

6 Je m'étonne qu'abandonnant [Jésus-] Christ, qui vous avait appelés par sa grâce, vous ayez été si promptement transportés à un autre Evangile.

7 Qui n'est pas un autre [Evangile], mais il y a des gens qui vous troublent, et qui veulent renverser l'Evangile de Christ.

8 Mais quand nous-mêmes [vous évangéliserions], ou quand un Ange du Ciel vous évangéliserait outre ce que nous vous avons évangélisé, qu'il soit anathème.

9 Comme nous l'avons déjà dit, je le dis encore maintenant : si quelqu'un vous évangélise outre ce que vous avez reçu, qu'il soit anathème.

10 Car maintenant prêché-je les hommes, ou Dieu? ou cherché-je à complaire aux hommes? Certes si je complaisais encore aux hommes, je ne serais pas le serviteur de Christ.

11 Or mes frères, je vous déclare que l'Evangile que j'ai annoncé, n'est point selon l'homme.

12 Parce que je ne l'ai point reçu ni appris d'aucun homme, mais par la révélation de Jésus-Christ.

13 Car vous avez appris quelle a été autrefois ma conduite dans le Judaïsme, [et] comment je persécutais à outrance l'Eglise de Dieu, et la ravageais;

14 Et j'avançais dans le Judaïsme plus que plusieurs de mon âge dans ma nation; étant le plus ardent zélateur des traditions de mes pères.

15 Mais quand ç'a été le bon plaisir de Dieu, qui m'avait choisi dès le ventre de ma mère, et qui m'a appelé par sa grâce,

16 De révéler son Fils en moi, afin que je l'évangélisasse parmi les Gentils, je ne commençai pas d'abord par prendre conseil de la chair et du sang;

17 Et je ne retournai point à Jérusalem vers ceux qui avaient été Apôtres avant moi, mais je m'en allai en Arabie, et je repassai à Damas.

18 Puis je retournai trois ans après à Jérusalem pour visiter Pierre, et je demeurai chez lui quinze jours.

19 Et je ne vis aucun des autres Apôtres, sinon Jacques, le frère du Seigneur.

20 Or dans les choses que je vous écris, voici, [je vous dis] devant Dieu, que je ne mens point.

21 J'allai ensuite dans les pays de Syrie et de Cilicie.

22 Or j'étais inconnu de visage aux Eglises de Judée qui étaient en Christ;

23 Mais elles avaient seulement ouï dire : celui qui autrefois nous persécutait, annonce maintenant la foi qu'il détruisait autrefois.

24 Et elles glorifiaient Dieu à cause de moi.