1 Paulus, Jumala tahtel Kristuse Jeesuse Apostel tõotuse järgi elust, mis on Kristuses Jeesuses,

2 armsale pojale Timoteosele: armu, halastust, rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!

3 Ma tänan Jumalat, Keda ma oma esivanemaist saadik teenin puhta südametunnistusega, nagu ma ka lakkamata mõtlen sinule oma palvetes ööd ja päevad,

4 igatsedes sind näha ja meelde tuletades sinu pisaraid, et täituda rõõmuga,

5 kui mulle meenub sinu silmakirjatsematu usk, mis enne elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Euniikes ja nüüd, nagu ma olen veendunud, elab ka sinus.

6 Selles asjas ma tuletan sinule meelde, et sa õhutaksid lõkkele Jumala armuande, mis sulle sai minu käte pealepanemise kaudu.

7 Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu.

8 Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest ega minust, Tema vangist, vaid kannata kurja kaasa Evangeeliumiga Jumala väge mööda,

9 Kes meid on päästnud ja on kutsunud püha kutsega, mitte meie tegusid mööda, vaid Oma nõu ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu;

10 ent nüüd on saanud avalikuks meie Õnnistegija Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, Kes on hävitanud surma ja toonud valge ette elu ja kadumatu põlve Evangeeliumi kaudu,

11 milleks mina olen seatud kuulutajaks ja Apostliks ja õpetajaks.

12 Sel põhjusel ma ka kannatan seda ega ole mul häbi sellest; sest ma tean, Kellesse ma usun, ja olen julge selles, et Ta on vägev säilitama minu kätte ustud vara tolle päevani.

13 Tervete sõnade eeskujuks võta, mida sa oled kuulnud minult usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses.

14 Kaunist sinu hooleks antud vara hoia Püha Vaimu läbi, Kes meis elab.

15 Sa tead seda, et kõik, kes on Aasias, on löönud lahku minust, nende seas Fügelos ja Hermogenes.

16 Issand osutagu halastust Onesiforose perele, sest tema on mind sagedasti kosutanud ega ole mitte häbenenud mu ahelaid,

17 vaid kui ta saabus Rooma, otsis ta mind suure hoolega ning leidis mind.

18 Issand andku temale leida halastust Issanda juures tol päeval! Ja kui palju ta Efesoses oli mulle abiks, tead sina paremini.

1 Paulo, apóstolo de Cristo Jesus por vontade de Deus, segundo a promessa da vida que é em Cristo Jesus,

2 ao muito amado filho Timóteo: Graça, misericórdia e paz da parte de Deus Pai e da de Jesus Cristo nosso Senhor.

3 Dou graças a Deus, a quem desde os meus antepassados sirvo com consciência pura, de que sem cessar faço menção de ti em minhas súplicas de noite e de dia,

4 desejando ver-te, recordando-me das tuas lágrimas, para que o meu gozo seja completo;

5 lembrando-me daquela fé não fingida que há em ti, a qual habitou primeiro em tua avó Loide e em tua mãe Eunice, e estou persuadido que também em ti.

6 Por esta razão te lembro que tornes a acender o dom de Deus, que há em ti pela imposição das minhas mãos.

7 Pois Deus não nos deu o espírito de timidez, mas de força, de amor e de prudência.

8 Não te envergonhes do testemunho de nosso Senhor, nem de mim que sou prisioneiro seu; antes sofre comigo pelo Evangelho segundo o poder de Deus,

9 que nos salvou e nos chamou com uma santa vocação, não segundo as nossas obras, mas segundo o seu propósito e segundo a graça que nos foi dada em Cristo Jesus antes dos tempos eternos,

10 e que agora se manifestou pela vinda de nosso Salvador Cristo Jesus que destruiu a morte e tirou à luz a vida e a imortalidade pelo Evangelho,

11 no qual eu fui constituído pregador, apóstolo e mestre.

12 Por esta razão sofro também estas coisas, mas não me envergonho, porque sei a quem tenho crido e estou persuadido de que ele pode guardar o meu depósito até aquele dia.

13 Conserva o modelo de sãs palavras que de mim ouviste na fé e no amor que há em Cristo Jesus.

14 Guarda o bom depósito com o auxílio do Espírito Santo que habita em nós.

15 Tu sabes isto, que me abandonaram todos os que estão na Ásia, do número dos quais é Figelo, e Hermógenes.

16 O Senhor use de misericórdia para com a família de Onesíforo, pois ele muitas vezes me consolou e não teve vergonha das minhas cadeias,

17 antes quando veio a Roma, me procurou diligentemente e me achou

18 (que o Senhor lhe conceda a graça de achar misericórdia diante do Senhor naquele dia); e quanto serviço prestou em Éfeso, melhor o sabes tu.