1 Nõnda, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja pärg, seiske siis Issandas kindlatena, armsad!
2 Euodiat ma manitsen ja ma manitsen Süntühhet olema ühemõttelised Issandas.
3 Ja ma palun ka sind, tõsine kaastööline, aita neid naisi, kes on võidelnud Evangeeliumi eest ühes minuga ja Kleemensiga ja mu teiste abimeestega, kelle nimed on eluraamatus.
4 Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad.
5 Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on lähedal.
6 Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.
7 Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.
8 Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!
9 Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.
10 Väga suureks rõõmuks Issandas aga oli mulle see, et te juba uuesti virgusite mõtlema minule: sellele te mõtlesite ennegi, aga teil ei olnud juhust selleks.
11 Ma ei ütle seda puuduse pärast; sest ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.
12 Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses.
13 Ma suudan kõik Temas, Kes mind teeb vägevaks.
14 Siiski te tegite hästi, et mind toetasite minu viletsuses.
15 Ent teiegi, filiplased, teate, et armuõpetuse algusaegadest, kui ma läksin teele Makedooniast, ükski Kogudus ei olnud osaduses minuga andmise ja võtmise arvepidamises kui ainult teie,
16 sest Tessaloonikassegi te saatsite minu tarviduseks ühe ja teise korra.
17 Mitte, et ma andi püüan, vaid ma otsin vilja, mis kasuks oleks teie arvele.
18 Mul on nüüd kõike ja mul on rohkesti; ma sain küllalt, kui ma Epafroditoselt võtsin vastu, mis teie olite lähetanud magusa lõhnana ja armsa ohvrina, mis on Jumalale meelepärast.
19 Aga küll minu Jumal täidab kõik teie vajaduse Oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses.
20 Aga Jumalale ja meie Isale olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.
21 Tervitage kõiki pühasid Kristuses Jeesuses! Teid tervitavad minu juures olevad vennad.
22 Kõik pühad saadavad teile tervitusi, aga iseäranis need, kes on keisri perest.
23 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!
1 Portanto, meus amados e saudosos irmãos, minha alegria e coroa, estai assim firmes no Senhor, caríssimos.
2 Rogo a Evódia e rogo a Síntique que sintam o mesmo no Senhor.
3 A ti, fiel companheiro, também suplico que as ajudes, porque trabalharam comigo no Evangelho, e em companhia de Clemente com os outros meus cooperadores, cujos nomes estão no livro da vida.
4 Regozijai-vos sempre no Senhor; outra vez digo, regozijai-vos.
5 A vossa mansidão seja conhecida de todos os homens. O Senhor está perto.
6 Não andeis cuidadosos de coisa alguma, antes em tudo sejam conhecidos os vossos pedidos diante de Deus pela oração e pela súplica com ações de graças.
7 A paz de Deus, que excede todo o entendimento, guardará os vossos corações e os vossos pensamentos em Cristo Jesus.
8 Finalmente, irmãos, tudo o que é verdadeiro, tudo o que é venerável, tudo o que é justo, tudo o que é puro, tudo o que é amável, tudo o que é de boa fama, se há alguma virtude e se há algum louvor, seja isso o que ocupe os vossos pensamentos.
9 O que também aprendestes, recebestes e ouvistes de mim e em mim vistes, isso praticai; e o Deus de paz será convosco.
10 Muito me alegro no Senhor de que já por fim tenhais renovado o vosso cuidado para comigo, o qual sempre tínheis, mas vos faltava oportunidade.
11 Não digo isto por causa da necessidade: pois eu da minha parte tenho aprendido a contentar-me com as circunstâncias em que me acho.
12 Sei ainda viver na penúria, e sei também viver na abundância; em tudo e em todas as coisas sei o que é ter fartura e ter fome, ter abundância e padecer necessidade.
13 Tudo posso naquele que me fortalece.
14 Entretanto fizestes bem em tomar parte na minha tribulação.
15 Também vós sabeis, filipenses, que no princípio da minha pregação do Evangelho, quando parti da Macedônia, nenhuma igreja comunicou comigo na relação de dar e receber, senão vós somente,
16 porque estando eu ainda em Tessalônica, mandastes não uma vez, mas duas, a acudir às minhas necessidades.
17 Não é porque procure eu dádivas, mas procuro o fruto que cresça para a vossa conta.
18 Porém tenho todo o necessário, em tudo tenho abundância; estou cheio, tendo recebido de Epafrodito o que me mandastes, com um cheiro suave, como um sacrifício aceitável e aprazível a Deus.
19 Meu Deus suprirá todas as vossas necessidades conforme as suas riquezas na glória em Cristo Jesus.
20 Ora, a nosso Deus e Pai seja dada glória pelos séculos dos séculos. Amém.
21 Saudai a cada um dos santos em Cristo Jesus. Os irmãos que estão comigo, vos saúdam.
22 Todos os santos vos saúdam, especialmente os da casa de César.
23 A graça do Senhor Jesus Cristo seja com o vosso espírito.