1 Paulus, Jumala sulane, Jeesuse Kristuse Apostel Jumala valitute usu ja tõetunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele,

2 Apostel igavese elu lootuses, mille Jumal, Kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu -

3 omal ajal aga tegi Tema Oma sõna avalikuks jutlustamises, mis minu kätte on usaldatud Jumala, meie Õnnistegija käsul -

4 Tiitusele, tõelisele pojale meie ühise usu poolest: armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Kristuselt Jeesuselt, meie Õnnistegijalt!

5 Selle tarvis ma jätsin sind Kreetasse, et sa korraldaksid, mis veel jäi korraldamata, ja seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma sind käskisin,

6 kui kuskil leidub laitmatu isik, ühe naise mees, kellel on usklikud lapsed, nõnda et neile ei saa ette heita kõlvatut elu ega kangekaelsust.

7 Sest Koguduse ülevaataja peab olema kui Jumala majapidaja, laitmatu, mitte isemeelne, mitte äkiline, mitte joodik, mitte riiakas, mitte liigkasupüüdja,

8 vaid külalislahke, headuse armastaja, mõistlik, õige, püha, kasin;

9 ta pidagu kinni ustavast sõnast vastavalt õpetusele, et ta oleks võimeline niihästi manitsema terves õpetuses kui ka kummutama vasturääkijate väited.

10 Sest on olemas palju kangekaelseid, tühja jutu mehi ja eksitajaid, kõige enam ümberlõigatute seas,

11 kelle suu tuleb sulgeda, kes pööravad ära terved pered, õpetades sündmatuid asju häbematu kasu pärast.

12 Üks neist, nende oma prohvet, on öelnud: „Kreetalased on luiskajad, õelad loomad ja laisklejad vatsad!"

13 See tunnistus on tõsi. Sellepärast noomi neid valjusti, et nad saaksid terveks usus

14 ega paneks tähele juutide tühje jutte ja tõest eemalepöördunud inimeste käske!

15 Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on niihästi nende meel kui südametunnistus.

16 Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad; sest nad on jälgid ja sõnakuulmatud ja igaks heaks tööks kõlbmatud.

1 Paulo, servo de Deus, apóstolo de Jesus Cristo segundo a fé dos escolhidos de Deus e o pleno conhecimento da verdade que é segundo a piedade,

2 na esperança da vida eterna, que o Deus, que não pode mentir, prometeu antes dos tempos eternos,

3 mas em seus tempos manifestou a sua palavra pela pregação que me foi confiada segundo o preceito de Deus nosso Salvador,

4 a Tito, meu verdadeiro filho segundo a fé que nos é comum: Graças da parte de Deus Pai e da de Cristo Jesus nosso Salvador.

5 Por esta causa te deixei em Creta, a fim de que regulasses o que ainda faltava, e que estabelecesses presbíteros em cada cidade, assim como eu te ordenei;

6 se alguém é inculpável, marido de uma só mulher, tendo filhos crentes que não são acusados de dissolução nem são insubordinados.

7 Pois é necessário que o bispo seja inculpável, como despenseiro de Deus, que não seja obstinado, nem irascível, nem dado ao vinho, nem espancador, nem amigo de sórdidas ganâncias,

8 mas que seja hospitaleiro, amigo do bem, circunspecto, justo, que se governe a si mesmo,

9 sempre mantendo a palavra fiel que é segundo a doutrina, a fim de poder exortar na sã doutrina e convencer aos que contradizem.

10 Pois há muitos insubordinados, loquazes e impostores, principalmente entre os que são da circuncisão,

11 aos quais é preciso tapar-lhes a boca; porque pervertem famílias inteiras, ensinando o que não convém, por torpe ganho.

12 Um dentre eles, próprio profeta seu, disse: Cretenses são sempre mentirosos, más bestas, glutões preguiçosos.

13 Este testemunho é verdadeiro. Por essa razão repreende-os asperamente, para que sejam sãos na fé,

14 e não dêem ouvidos a fábulas judaicas, nem a mandamentos de homens que se desviam da verdade.

15 Tudo é puro para os que são puros, mas para os corrompidos e incrédulos não há nada puro; pelo contrário tanto a sua mente como a sua consciência são contaminadas.

16 Confessam que conhecem a Deus, mas pelas suas obras o negam, sendo abomináveis, desobedientes e réprobos para toda a boa obra.