1 Paulus, Jumala tahtel Kristuse Jeesuse Apostel tõotuse järgi elust, mis on Kristuses Jeesuses,
2 armsale pojale Timoteosele: armu, halastust, rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!
3 Ma tänan Jumalat, Keda ma oma esivanemaist saadik teenin puhta südametunnistusega, nagu ma ka lakkamata mõtlen sinule oma palvetes ööd ja päevad,
4 igatsedes sind näha ja meelde tuletades sinu pisaraid, et täituda rõõmuga,
5 kui mulle meenub sinu silmakirjatsematu usk, mis enne elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Euniikes ja nüüd, nagu ma olen veendunud, elab ka sinus.
6 Selles asjas ma tuletan sinule meelde, et sa õhutaksid lõkkele Jumala armuande, mis sulle sai minu käte pealepanemise kaudu.
7 Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu.
8 Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest ega minust, Tema vangist, vaid kannata kurja kaasa Evangeeliumiga Jumala väge mööda,
9 Kes meid on päästnud ja on kutsunud püha kutsega, mitte meie tegusid mööda, vaid Oma nõu ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu;
10 ent nüüd on saanud avalikuks meie Õnnistegija Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, Kes on hävitanud surma ja toonud valge ette elu ja kadumatu põlve Evangeeliumi kaudu,
11 milleks mina olen seatud kuulutajaks ja Apostliks ja õpetajaks.
12 Sel põhjusel ma ka kannatan seda ega ole mul häbi sellest; sest ma tean, Kellesse ma usun, ja olen julge selles, et Ta on vägev säilitama minu kätte ustud vara tolle päevani.
13 Tervete sõnade eeskujuks võta, mida sa oled kuulnud minult usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses.
14 Kaunist sinu hooleks antud vara hoia Püha Vaimu läbi, Kes meis elab.
15 Sa tead seda, et kõik, kes on Aasias, on löönud lahku minust, nende seas Fügelos ja Hermogenes.
16 Issand osutagu halastust Onesiforose perele, sest tema on mind sagedasti kosutanud ega ole mitte häbenenud mu ahelaid,
17 vaid kui ta saabus Rooma, otsis ta mind suure hoolega ning leidis mind.
18 Issand andku temale leida halastust Issanda juures tol päeval! Ja kui palju ta Efesoses oli mulle abiks, tead sina paremini.
1 Paulo, apóstolo de Jesus Cristo pela vontade de Deus para anunciar a promessa da vida que está em Jesus Cristo,
2 a Timóteo, filho caríssimo: graça, misericórdia, paz, da parte de Deus Pai e de Jesus Cristo, nosso Senhor!
3 Dou graças a Deus, a quem sirvo com pureza de consciência, tal como aprendi de meus pais, e me lembro de ti sem cessar nas minhas orações, de noite e de dia.
4 Quando me vêm ao pensamento as tuas lágrimas, sinto grande desejo de te ver para me encher de alegria.
5 Conservo a lembrança daquela tua fé tão sincera, que foi primeiro a de tua avó Lóide e de tua mãe Eunice e que, não tenho a menor dúvida, habita em ti também.
6 Por esse motivo, eu te exorto a reavivar a chama do dom de Deus que recebeste pela imposição das minhas mãos.
7 Pois Deus não nos deu um espírito de timidez, mas de fortaleza, de amor e de sabedoria.
8 Não te envergonhes, portanto, do testemunho de nosso Senhor, nem de mim, seu prisioneiro, mas sofre comigo pelo Evangelho, fortificado pelo poder de Deus.
9 Deus nos salvou e chamou para a santidade, não em atenção às nossas obras, mas em virtude do seu desígnio, da graça que desde a eternidade nos destinou em Cristo Jesus,
10 e agora nos manifestou mediante a aparição de nosso Salvador Jesus Cristo, que destruiu a morte e suscitou a vida e a imortalidade, pelo Evangelho,
11 do qual fui constituído pregador, apóstolo e mestre entre os gentios.
12 É este o motivo por que estou sofrendo assim. Mas não me queixo, não. Sei em quem pus minha confiança, e estou certo de que é assaz poderoso para guardar meu depósito até aquele dia.
13 Toma por modelo os ensinamentos salutares que recebeste de mim sobre a fé e o amor a Jesus Cristo.
14 Guarda o precioso depósito, pela virtude do Espírito Santo que habita em nós.
15 Sabes que todos os da Ásia se apartaram de mim, entre eles Figelo e Hermógenes.
16 O Senhor conceda sua misericórdia à casa de Onesíforo, que muitas vezes me reconfortou e não se envergonhou das minhas cadeias!
17 Pelo contrário, quando veio a Roma, procurou-me com solicitude e me encontrou.
18 O Senhor lhe conceda a graça de obter misericórdia junto do Senhor naquele dia. Sabes melhor que ninguém quantos bons serviços ele prestou em Éfeso.