1 Aga ma ütlen: niikaua kui pärija on alaealine, ei ole mingit vahet orja ja tema vahel, ehk ta küll on kõige isand;

2 vaid ta on eestkostjate ja valitsejate all kuni isa poolt määratud ajani.

3 Nõnda ka meie: kui olime alaealised, siis olime orjastatud maailma algjõudude alla.

4 Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal Oma Poja, Kes sündis naisest ja sai käsu alla,

5 lahti ostma käsualuseid, et me saaksime lapse seisuse.

6 Aga et te nüüd olete lapsed, on Jumal läkitanud teie südamesse Oma Poja Vaimu, Kes hüüab: „Abba, Isa!"

7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid laps; aga kui sa oled laps, siis oled ka pärija Jumala kaudu.

8 Aga siis, kui te ei tundnud Jumalat, te orjasite neid, kes olemise poolest ei olegi jumalad.

9 Ent nüüd, kus te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, Jumal on teid ära tundnud, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata?

10 Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.

11 Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.

12 Saage minusuguseiks, sest minagi olen saanud teiesuguseks, vennad, ma palun teid! Te ei ole mind millegagi solvanud.

13 Te ju teate, et ma liha nõtruses teile kuulutasin Evangeeliumi esimesel korral,

14 ja te ei pannud kiusatust, mis teil oli minu kehalisest seisukorrast, mitte halvaks ega võõrastanud mind, vaid võtsite mind vastu kui Jumala Ingli, kui Kristuse Jeesuse.

15 Kus on nüüd teie õndsuse kiitlus? Sest ma tunnistan teile, et teie, kui see oleks olnud võimalik, oleksite oma silmad kiskunud välja ja andnud minule.

16 Kas ma nüüd olen saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tõtt öelnud?

17 Nad on õhinal teie ümber, kuid mitte kaunil viisil, vaid nad tahavad teid välja jätta, et te innukad oleksite nende kasuks.

18 Hea on olla innukas hea suhtes alatasa ja mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.

19 Mu lapsukesed, kelle pärast ma nüüd jälle olen lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!

20 Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja oma häältki muuta, sest ma olen päris nõutu teie pärast!

21 Öelge mulle, kes tahate olla käsu all, kas te ei kuule käsuõpetust?

22 Sest on kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks ümmardajast ja teine vabast naisest.

23 Aga ümmardaja poeg oli sündinud liha järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.

24 Need on võrdluskujud. Sest need naised on kaks lepingut; üks Siinai mäelt, mis sünnitab orjapõlveks, see on Haagar.

25 Sest Haagar tähendab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemmale, sest see orjab ühes oma lastega.

26 Aga see Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema.

27 Sest on kirjutatud: „Rõõmutse, sigimatu, kes pole sünnitanud; tõsta häält ja hüüa valjusti, kes pole olnud lapsevaevas, sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui sellel, kellel on mees!"

28 Ent teie, vennad, olete nõnda nagu Iisak, tõotuse lapsed!

29 Aga nõnda nagu tol ajal see, kes oli sünnitatud liha järgi, taga kiusas seda, kes oli sündinud Vaimu järgi, nõnda on ka nüüd.

30 Aga mida ütleb Kiri? „Kihuta minema ümmardaja ja tema poeg, sest ümmardaja poeg ei või pärida ühes vaba naise pojaga!"

31 Niisiis, vennad, ei ole me ümmardaja, vaid oleme vaba naise lapsed!

1 Explico-me: enquanto o herdeiro é menor, em nada difere do escravo, ainda que seja senhor de tudo,

2 mas está sob tutores e administradores, até o tempo determinado por seu pai.

3 Assim também nós, quando menores, estávamos escravizados pelos rudimentos do mundo.

4 Mas quando veio a plenitude dos tempos, Deus enviou seu Filho, que nasceu de uma mulher e nasceu submetido a uma lei,

5 a fim de remir os que estavam sob a lei, para que recebêssemos a sua adoção.

6 A prova de que sois filhos é que Deus enviou aos vossos corações o Espírito de seu Filho, que clama: Aba, Pai!

7 Portanto já não és escravo, mas filho. E, se és filho, então também herdeiro por Deus.

8 Outrora, é certo, desconhecendo a Deus, servíeis aos que na realidade não são deuses.

9 Agora, porém, conhecendo a Deus, ou melhor, sendo conhecidos por Deus, como é que tornais aos rudimentos fracos e miseráveis, querendo de novo escravizar-vos a eles?

10 Observais dias, meses, estações e anos!

11 Temo que os meus esforços entre vós tenham sido em vão. Voltemos à nossa confiança cordial

12 Irmãos, sede como eu, pois também eu me tornei como vós. Não tenho nenhum motivo de queixa contra vós.

13 Estais lembrados de como eu estava doente quando, pela primeira vez, vos preguei o Evangelho

14 e fui para vós uma provação por causa do meu corpo. Mas nem por isto me desprezastes nem rejeitastes, antes me acolhestes como um enviado de Deus, como Cristo Jesus.

15 Onde está agora aquele vosso entusiasmo? Asseguro-vos que, se possível fora, teríeis arrancado os vossos olhos para mos dar!

16 Tornei-me, acaso, vosso inimigo, porque vos disse a verdade?

17 Eles vos testemunham amizade com má intenção, e querem separar-vos de mim, para captar a vossa amizade.

18 É maravilhoso receber demonstrações de boa amizade, mas que seja em todas as circunstâncias, e não somente quando estou convosco.

19 Filhinhos meus, por quem de novo sinto dores de parto, até que Cristo seja formado em vós,

20 quem me dera estar agora convosco, para descobrir o tom que convém à minha linguagem, visto que eu me encontro extremamente perplexo a vosso respeito.

21 Dizei-me, vós que quereis estar sujeitos a uma lei: não ouvis a lei?

22 A Escritura diz que Abraão teve dois filhos, um da escrava e outro da livre.

23 O da escrava, filho da natureza; e o da livre, filho da promessa.

24 Nestes fatos há uma alegoria, visto que aquelas mulheres representam as duas alianças: uma, a do monte Sinai, que gera para a escravidão, é Agar.

25 {O monte Sinai está na Arábia.} Corresponde à Jerusalém atual, que é escrava com seus filhos.

26 Mas a Jerusalém lá do alto é livre e esta é a nossa mãe,

27 porque está escrito: Alegra-te, ó estéril, que não davas à luz; rejubila e canta, tu que não tinhas dores de parto, pois são mais numerosos os filhos da abandonada do que daquela que tem marido {Is 54,1}.

28 Como Isaac, irmãos, vós sois filhos da promessa.

29 Como naquele tempo o filho da natureza perseguia o filho da promessa, o mesmo se dá hoje.

30 Que diz, porém, a Escritura? Lança fora a escrava e seu filho, porque o filho da escrava não será herdeiro com o filho da livre {Gn 21,10}.

31 Pelo que, irmãos, não somos filhos da escrava, mas sim da que é livre.